Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0318/2018

Esitatud tekstid :

B8-0318/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 168kWORD 45k
2.7.2018
PE621.746v01-00
 
B8-0318/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))


Molly Scott Cato, Judith Sargentini, Ernest Urtasun fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))  
B8-0318/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 25.–30. juunil 2018 toimunud Euroopa Parlamendi delegatsiooni lähetust Colombia ja Brasiilia Venezuelaga külgnevatele piiridele ning Venezuela pagulaste ja rändajate sealselt olukorda,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku viimast, 22. juuni 2018. aasta aruannet Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) 2018. aasta märtsi juhenddokumenti Venezuela kodanike väljarände kohta („Guidance Note on the Outflow of Venezuelans“),

–  võttes arvesse Curaçao ombudsmani 2018. aasta juuni aruannet pagulaspoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust lisada 11 Venezuela ametnikku sanktsioonide loetellu,

–  võttes arvesse pagulasi ja rändajaid käsitlevat New Yorgi deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis ühehäälselt vastu 19. septembril 2016. aastal,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et praegune humanitaar- ja majanduskriis Venezuelas on kaasa toonud rändajate enneolematult suure hulga ning kapitali väljavoolu;

B.  arvestades, et naaberriikides nii dokumentidega kui ka ilma elavate Venezuela kodanike arv on olenevalt allikast ja riigiti väga erinev, kuid on sõltumata allikast või riigist siiski erakordselt suur;

C.  arvestades, et CIA „World Fact Book’i“ andmetel oli rändesaldo Venezuelas 2017. aastal hinnanguliselt -1,2 inimest 1 000 elaniku kohta;

D.  arvestades, et sisseränne Venezuelast toob vastuvõtmise ning elamislubadele ja tööturule juurdepääsu seisukohast kaasa probleeme naaberriikides, sealhulgas Euroopa äärepoolseimates piirkondades, nagu Madalmaade territooriumid Aruba, Bonaire ja Curaçao, ulatudes isegi selliste Prantsusmaa piirkondadeni nagu Guadeloupe, Martinique ja Guajaana; arvestades, et riigist lahkuvad Venezuela kodanikud suunduvad üha sagedamini ka Euroopasse;

E.  arvestades, et Curaçao ombudsman leiab oma viimases, 2018. aasta juuni aruandes, et laeva või lennukiga Curaçaosse saabuvate Venezuela kodanike praeguse väljasaatmise poliitikaga rikutakse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

F.  arvestades, et asjakohane varjupaiga-, rände- ja vastuvõtupoliitika hõlmab meetmeid, millega edendatakse integratsiooni, juurdepääsu elamislubadele ja sellistele vastuvõtutingimustele nagu lühiajaline majutus ja pikaajaline eluase, toit, tervishoiu- ja haridusteenused, samuti juurdepääsu tööturule mitte ainult piirialade lähedal, vaid ka vastuvõtvate riikide linnapiirkondades;

G.  arvestades, et Hispaania on Venezuela kodanikke vastuvõtvate riikide hulgas kolmandal kohal; arvestades, et viimaste kättesaadavate andmete kohaselt andis Hispaania 2017. aastal pagulasseisundi üksnes 15 Venezuela kodanikule ehk 1 % taotlejatest; arvestades, et Venezuelast pärit isikud esitasid Hispaaniale 10 350 rahvusvahelise kaitse taotlust, millest 99 % lükati tagasi;

H.  arvestades, et samal ajal on Madridist saamas üks peamine sihtkoht, kus jõukad Venezuela kodanikud investeerivad kinnisvarasse ja ettevõtetesse;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid, millega Venezuela ametnikele kehtestati sanktsioonid, peavad täiendama kiired ja lihtsad viisa- ja varjupaigamenetlused inimestele, kes lahkuvad riigist, et jõuda ohutule Euroopa territooriumile;

J.  arvestades, et praegune hoiak ja poliitika on vastuolus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2018. aasta märtsi juhenddokumendiga „Guidance Note on the Outflow of Venezuelans“, milles kutsutakse siht- ja transiidiriike üles lubama Venezuela kodanikel ohutult ja seaduslikult oma territooriumile siseneda ning võtma ka edaspidi asjakohaseid ja pragmaatilisi kaitsele suunatud meetmeid;

K.  arvestades, et laialt on levinud kartus, et kummagi osapoole vastasseis ei lase leida stabiliseerivat lahendust, mille riik võiks demokraatlikult seadustada, ning samal ajal ei võimalda EL riigist põgenejatele ohutut ja seaduslikku juurdepääsu ja kaitset oma territooriumil;

1.  on veendunud, et Venezuela tulevik on Venezuela rahva kätes ning et praegustele arvukatele kriisidele lahenduse leidmine ja poliitilise stabiilsuse saavutamine on võimalik üksnes rahumeelsete läbirääkimiste teel;

2.  palub, et Euroopa Liit toetaks jõuliselt Venezuela naabruses asuvaid riike nende jõupingutustes võtta Venezuelast pärit rändajad ja pagulased asjakohaselt vastu, täidaks nõuetekohaselt kõik nende võimalikud abitaotlused ning samal ajal looks kaitset otsivatele isikutele ohutud ja seaduslikud võimalused ELi pääsemiseks;

3.  juhib tähelepanu Euroopa Liidu Nõukogu otsusele kehtestada Venezuela ametnikele sanktsioonid ning märgib samal ajal, et Hispaania, kes ELi liikmesriikidest saab Venezuela kodanikelt praegu kõige rohkem varjupaigataotlusi, lükkab 99 % taotlustest tagasi; palub ELil ja liikmesriikidel viia oma välispoliitika kiiresti kooskõlla rände- ja pagulaspoliitikaga;

4.  soovitab tungivalt, et Euroopa Liit otsiks võimalusi ja vahendeid, millega tagada, et Venezuela läheduses asuvate ELi saarte ametivõimud saaksid võtta kõik nende territooriumile migreeruvad Venezuela kodanikud väärikalt vastu;

5.  palub kõigil osalejatel nii Venezuelas kui ka väljaspool seda hinnata hetkeolukorda riigis ning toimida kaalutletult ja kannatlikult, hoidudes igasugustest vägivallaaktidest ja vägivalla õhutamisest ning kindlasti sõjalisest sekkumisest, millel oleks riigile veelgi enam destabiliseeriv mõju ja mis viiks lõppkokkuvõttes riigi kokkuvarisemiseni;

6.  nõuab taas tõeliselt kestva riikliku dialoogi edendamist ja saavutamist rahumeelsete vahenditega, sealhulgas kõigi asjaomaste jõudude kaasamise teel, et jõuda Venezuelas esinevate vastandlike huvide puhul üksmeelse lahenduseni ning lahendada kõik avaliku võimu eri harude vahelised vaidlused vastastikuse usalduse vaimus;

7.  soovitab tungivalt, et see poliitiline dialoog viiks riikliku kokkuleppeni majanduspoliitika kohta, et olukorda stabiliseerida;

8.  palub, et Venezuela-välised poliitilised osalejad ei kasutaks selle riigi olukorda oma riigi poliitilistel eesmärkidel;

9.  on veendunud, et Venezuela poliitiline ja sotsiaalne stabiilsus on otsustava tähtsusega tegur kogu piirkonnas rahu tagamiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venezuela valitsusele ja ametivõimudele ning Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018Õigusalane teave