Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0319/2018

Esitatud tekstid :

B8-0319/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0313

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 279kWORD 55k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0315/2018
2.7.2018
PE621.747v01-00
 
B8-0319/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))


Beatriz Becerra Basterrechea, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Martina Dlabajová, María Teresa Giménez Barbat, Charles Goerens, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Ivan Jakovčić, Patricia Lalonde, Louis Michel, Ulrike Müller, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))  
B8-0319

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3), 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(4), 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(5), 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(6) ning 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas(7),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri 8. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese avaldusi 2018. aasta märtsis toimunud ametlikul visiidil Colombiasse,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. veebruaril 2018 avaldatud aruannet demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kohta Venezuelas ning selle komisjoni 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) 2018. aasta märtsi juhenddokumenti Venezuela kodanike väljarände kohta („Guidance Note on the Outflow of Venezuelans“),

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni humanitaarolukorra halvenemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse oma demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 23. aprilli 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 28. aprilli 2017. aasta ühisavaldust, mille tegid ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste küsimustes, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöör ning meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuari 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta ja 22. mai 2018. aasta deklaratsioone viimaste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse G7 riikide juhtide 23. mai 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse aruannet, mille esitas 29. mail 2018 ARO peasekretäri määratud sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide rühm, kes leidis, et on alust arvata, et Venezuelas on inimsusevastaseid kuritegusid toime pandud vähemalt alates 12. veebruarist 2014,

–  võttes arvesse Lima rühma 23. jaanuari 2018. aasta, 14. veebruari 2018. aasta, 21. mai 2018. aasta ja 15. juuni 2018. aasta deklaratsioone,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruannet inimõiguste rikkumiste kohta Venezuela Bolívari Vabariigis,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta, 22. jaanuari 2018. aasta, 28. mai 2018. aasta ning 25. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukord Venezuelas halveneb jätkuvalt; arvestades, et Venezuelat on tabanud enneolematu ja riigi korraldatud poliitiline, sotsiaalne, majandus- ja humanitaarkriis, mille tagajärjel suureneb järjest enam surmajuhtumite ning rändajate ja pagulaste arv;

B.  arvestades, et Venezuela praegune mitmemõõtmeline kriis on põhjuseks suurimale sundrändele, mis piirkonnas seni aste on leidnud; arvestades, et UNHCRi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on riigist lahkunud Venezuela kodanike arv järsult kasvanud – 2005. aastal oli see arv 437 000, kuid 2017. aastal üle 1,6 miljoni; arvestades, et aastatel 2015–2017 lahkus riigist ligikaudu 945 000 Venezuela kodanikku; arvestades, et alates 2014. aastast on riigist kokku lahkunud üle 2 miljoni inimese; arvestades, et alates 2014. aastast on kogu maailmas varjupaika taotlevate Venezuela kodanike arv kasvanud 2 000 % – 2018. aasta juuni keskpaigas oli varjupaiga taotlejaid üle 280 000;

C.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel asub suurim osa põgenikke Colombias, mille territooriumil elab üle 820 000 Venezuela kodaniku; arvestades, et Venezuela piiri lähedal asuvatesse Cucuta ja Boa Vista linnadesse saabub suurel hulgal inimesi, kes on sageli alatoitunud ja kelle tervislik seisund on väga halb; arvestades, et Brasiilia, Tšiili, Peruu, Ecuador, Argentina, Guyana, Mehhiko, Costa Rica ja Panama peavad samuti tulema toime arvukate pagulastega; arvestades, et mereteed muutuvad üha olulisemaks, eriti Kariibi mere saarte jaoks, nagu Aruba, Curaçao, Bonaire ning Trinidad ja Tobago; arvestades, et põgenikke vastuvõtvad riigid on sattunud järjest suurema surve alla, osutades abi üha uutele tulijatele;

D.  arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti aruande kohaselt suurenes Venezuela kodanike ELis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arv aastatel 2014–2017 üle 3500 % (325-lt 11 980ni) ja Venezuela kodanike ELis esitatud varjupaigataotluste arv kasvas 150-lt 2016. aasta veebruaris 985ni aasta hiljem ning jõudis 2018. aasta veebruaris ligi 1400ni; arvestades, et Venezuela varjupaigataotlejate arvu kasv langeb kokku riigi poliitiliste ja majanduslike probleemidega;

E.  arvestades, et kvaliteetsete tervishoiuteenuste, ravimite ja toidu piiratud kättesaadavuse tõttu kannatab Venezuelas alatoitumuse all üha enam inimesi, sealhulgas lapsi; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse valmisolekust hoolimata eitab Venezuela valitsus kahjuks endiselt probleemi ning keeldub rahvusvahelist humanitaarabi avalikult vastu võtmast ja selle jaotamisele kaasa aitamast;

F.  arvestades, et majanduse olukord on oluliselt halvenenud; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt ulatub hüperinflatsioon Venezuelas 2018. aastal 13 000 %ni, võrreldes hinnanguliselt 2400 %ga aastal 2017 ning sellest tulenevalt on hinnatõus keskmiselt pea 1,5 % tunnis;

G.  arvestades, et Venezuelas valitseva ebakindluse ja kuritegevuse ärevust tekitav tase on samuti üks rände algpõhjuseid;

H.  arvestades, et 17. märtsil 2018 eraldas EL humanitaarabi andmiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnale 31 miljonit eurot – sellest 6 miljonit eurot Colombiale – ja veel 2 miljonit eurot Venezuela poliitilises, inimõiguste ja sotsiaal-majanduslikus kriisis kannatada saanud isikutele; arvestades, et komisjon teatas 7. juunil 2018, et eraldab 30,1 miljonit eurot erakorralise arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela rahvast ning kriisist mõjutatud ja naaberriike; arvestades, et 2018. aastal eraldati stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu 5 miljonit eurot konfliktide ennetamiseks Brasiilia ja Colombia piiridel;

I.  arvestades, et vastavalt ARO peasekretäri määratud sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide töörühma 29. mai 2018. aasta aruandele on Venezuelas vähemalt alates 2014. aasta veebruarist toime pandud seitse inimsusevastast kuritegu ning valitsus ise vastutab piirkonna kõigi aegade suurima humanitaarkriisi eest; arvestades, et nende inimsusevastaste kuritegude hulka kuuluvad mõrvad, poliitiliste vastaste meelevaldsed kinnipidamised, vangistamine, vabaduse võtmine, piinamine, ebainimlik kohtlemine, karistamine, vägistamine ja muud seksuaalvägivalla vormid, poliitiline tagakiusamine, sunniviisilised kadumised, riigi korraldatud humanitaarkriis, tervishoiu ja toidu relvana kasutamine poliitilistel põhjustel ning humanitaarabi andmisest keeldumine; arvestades, et sama aruanne näitab valitsuse väga jõulist rünnakut õigusriigi vastu;

J.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Venezuela ametivõimud ei võta vastutusele isikuid, kes on pannud toime selliseid raskeid inimõiguste rikkumisi nagu tapmine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, meelevaldne kinnipidamine, väärkohtlemine ja piinamine; arvestades, et ka meeleavaldajate kohtuvälistes tapmistes kahtlustatavate julgeolekuametnike karistamatus näib olevat laialt levinud; arvestades, et sellised järeldused näitavad riigi pingelise olukorra edasist halvenemist; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör teatas eeluurimise algatamisest alates 2017. aasta aprillist Venezuelas toime pandud väidetavate kuritegude kohta;

K.  arvestades, et alates 2014. aastast, kui Venezuela poliitiline kriis halvenes, on poliitilistel põhjustel vangistatud 12 341 isikut ning nendest umbes poolte (7285) suhtes kohaldatakse jätkuvalt piiranguid ja ettevaatusabinõusid, mis nõuavad, et nad ilmuksid kohtusse; arvestades, et poliitilistel põhjustel on riigis endiselt vangis 237 tsiviilisikut ja 79 sõjaväelast; arvestades, et 6. juunil 2018 vabastati 79 vangi, kuid ainult 40 neist kuulub 316 poliitvangi hulka;

L.  arvestades, et 20. mail 2018 toimunud valimised ei vastanud usaldusväärse valimisprotsessi rahvusvahelistele miinimumstandarditele ega olnud kooskõlas poliitilise pluralismi, demokraatia, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtetega; arvestades, et see takistab veelgi enam poliitilise kriisi lahendamise püüdlusi; arvestades, et EL ega teised demokraatlikud organid ei tunnusta ei valimisi ega ebaseadusliku valimisprotsessi tulemusel moodustatud valitsust;

M.  arvestades, et tema 8. veebruari 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Venezuelas sisaldas võimalust laiendada kehtivaid sanktsioone nendele, kes peamiselt vastutavad suurema poliitilise, sotsiaalse, majandusliku ja humanitaarkriisi eest, sealhulgas president Nicolás Madurole;

1.  on sügavalt mures ja šokeeritud Venezuela laastava humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjeks on arvukad surmajuhtumid ning rändajate ja pagulaste enneolematu sissevool naaberriikidesse ja mujale; väljendab solidaarsust kõikide Venezuela kodanikega, kes on sunnitud oma riigist põgenema, kuna puuduvad sellised elementaarsed elamistingimused nagu juurdepääs toidule, tervishoiuteenustele, ravimitele ja joogiveele;

2.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud tunnistaksid praegust humanitaarkriisi, hoiaksid ära selle süvenemise ning soodustaksid poliitilisi ja majanduslikke lahendusi, et tagada kõigi tsiviilisikute ohutus ning riigi ja piirkonna stabiilsus;

3.  nõuab, et Venezuela ametivõimud võimaldaksid kiiremas korras humanitaarabi takistusteta saabumist riiki, et hoida ära humanitaar- ja rahvatervise kriisi süvenemine ning eelkõige selliste haiguste taaspuhkemine nagu leetrid, malaaria ja difteeria ning tagada takistusteta juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad toetada kõiki mõjutatud ühiskonnarühmi; nõuab kiiret lühiajalist reageerimist kõige haavatavamate elanikerühmade, näiteks laste alatoitumuse probleemile;

4.  väljendab tõsist muret, et üha rohkem tuleb teateid selle kohta, et oma riigist põgenevad Venezuela kodanikud, eriti haavatavad rühmad, puutuvad kokku diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse, rassismi, ksenofoobia, sunniviisilise ja ebaseadusliku töö (sealhulgas noorte puhul), inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise, rändajate smugeldamise ja soolise vägivallaga, mis mõjutavad eriti põlisrahvaid ja Aafrika päritolu elanikke, ning et saatjata alaealiste arv kasvab;

5.  tunnustab jõupingutusi, mida teevad piirkonna riigid, kuhu saabub tohutu hulk Venezuelast põgenenud pagulasi ja rändajaid; väljendab tunnustust Colombia valitsusele tema kiire reageerimise ja kõigi riiki saabuvate Venezuela kodanike toetamise eest; avaldab tunnustust ka Brasiilia ja piirkonna teistele riikide tööle, samuti Peruule, piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku ja erasektori ühendustele ning kogu piirkonna tavakodanikele Venezuela migrantide ja pagulaste aktiivse abistamise ja nendega solidaarsuse ilmutamise eest;

6.  kutsub rahvusvahelist üldsust (täpsemalt ELi, AROd ja Lima rühma) ning naaberriike ja -territooriume üles reageerima Venezuela olukorrale kooskõlastatult, terviklikult ja piirkondlikult, et jõuda kriisi pagulas- ja rändeaspektide piirkondliku lahenduseni;

7.  väljendab heameelt ELi kavatsuse üle anda humanitaarabi Venezuela humanitaarkriisi eest põgenevatele inimestele ja nõuab edasist rahalist toetust kriisiga toimetulekuks;

8.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud lõpetaksid viivitamata kõik inimõiguste rikkumised, sh tsiviilisikute vastu suunatud rikkumised, ning järgiksid täiel määral kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas väljendusvabadust, ajakirjandusvabadust ja kogunemisvabadust; nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud taastaksid demokraatliku korra, mis on süveneva kriisi lõpetamise vältimatu tingimus;

9.  kutsub Venezuela ametiasutusi üles hõlbustama ja kiirendama oma kodanikele dokumentide väljastamist ja nende uuendamist, olgu Venezuelas või välismaal, et lõppkokkuvõttes vältida nõuetekohaste dokumentide mitteomamist rändajate puhul;

10.  kordab tungivalt oma varasemaid üleskutseid Venezuela ametiasutustele vabastada kõik ülejäänud poliitvangid ning austada demokraatlikult valitud organeid, sealhulgas rahvuskogu;

11.  nõuab uute presidendivalimiste korraldamist, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikke norme, ARO kriteeriumeid ja Venezuela põhiseaduslikku korda; rõhutab, et selliste valimiste tulemusel sündiv seaduslik valitsus peab kiiresti lahendama praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi Venezuelas ning tegutsema rahvusliku leppimise nimel;

12.  tunneb heameelt selle üle, et novembris 2017 kehtestati relvaembargo ja võeti kiiresti vastu täiendavad suunatud ja tagasipööratavad sanktsioonid, mida kohaldati tingimusel, et need ei kahjusta Venezuela elanikkonda ning mida võib lõpetada ainult juhul, kui poliitvangid vabastatakse ja kui Venezuela valitsus teeb selgeid edusamme demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas; kordab, et need sanktsioonid on kehtestatud kõrgetele ametnikele inimõiguste raske rikkumise ning demokraatia ja õigusriigi kahjustamise eest Venezuelas enne ja pärast ebaseaduslikke ja rahvusvaheliselt tunnustamata 20. mai 2018. aasta valimisi ning valimiste ajal, mis toimusid ilma kokkuleppeta valimiste kuupäeva ja tingimuste kohta ning tingimustes, mis ei võimaldanud kõigi erakondade osalemist võrdsetel alustel; tuletab meelde võimalust laiendada sanktsioone kooskõlas tema 2018. aasta veebruari resolutsiooniga neile isikutele, kes vastutavad suurema poliitilise, sotsiaalse, majandusliku ja humanitaarkriisi eest, eelkõige president Nicolás Madurole;

13.  kordab, et isikud, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest, tuleb võtta vastutusele; toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu juurdlusi Venezuela režiimi poolt toime pandud ulatuslike inimsusevastaste kuritegude ja repressioonide kohta; toetab täielikult ARO peasekretäri määratud sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide töörühma ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset luua Venezuela olukorra uurimiseks uurimiskomisjon ja suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli; nõuab, et liikmesriigid, kes on Rooma statuudi osalised, nõuaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimise algatamist Venezuela valitsuse toime pandud inimsusevastaste kuritegude kohta; palub ELil selles aktiivselt osaleda;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi ja Peruu Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile ja Lima rühmale.

 

 

(1)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 145.

(2)

ELT C 294, 12.8.2016, lk 21.

(3)

ELT C 316, 30.8.2016, lk 190.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0200.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0041.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018Õigusalane teave