Menetlus : 2018/2589(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0363/2018

Esitatud tekstid :

B8-0363/2018

Arutelud :

PV 12/09/2018 - 14
CRE 12/09/2018 - 14

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0353

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 274kWORD 53k
10.9.2018
PE624.072v01-00
 
B8-0363/2018

suuliselt vastatavate küsimuste B8-0036/2018 ja B8-0037/2018 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (2018/2589(RSP))


Lukas Mandl, Christel Schaldemose, Mark Demesmaeker, Anneli Jäätteenmäki, Davor Škrlec, Lynn Boylan, Piernicola Pedicini, Joëlle Mélin keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel

 

MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (2018/2589(RSP))  
B8-0363/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles käsitletakse inimeste tervise kaitset ning keskkonna säilitamist ja kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851(1), millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849(2), millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850(3), millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852(4), millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006(5), mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008(6), mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004(7) püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ(8), mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL(9), milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0020), mis on lisatud 16. jaanuari 2018. aasta teatisele ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2018. aasta teatist „Komisjoni üldaruanne REACH-määruse toimimise ja teatavate elementide läbivaatamise kohta – järeldused ja meetmed“ (COM(2018)0116),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016)0773),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta,(10)

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006,(11)

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta,(12)

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta,(13)

–  võttes arvesse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni,

–  võttes arvesse teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevat Rotterdami konventsiooni,

–  võttes arvesse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (O-000063/2018 – B8-0036/2018 ja O-000064/2018 – B8-0037/2018),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis nähakse ette liidu mürgivaba keskkonna strateegia väljatöötamine, mille eesmärk on tagada minimaalne kokkupuude toodetes (sh importtoodetes) sisalduvate kemikaalidega ning edendada mürgivabasid materjalitsükleid, et ringlussevõetud jäätmeid saaks liidus kasutada olulise ja usaldusväärse tooraineallikana;

B.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriikide poolt jäätmetekke vältimiseks võetavate meetmetega tuleb vähendada jäätmete teket ja eelkõige selliste jäätmete tekkimist, mida ei saa korduskasutamiseks ette valmistada ega ringlusse võtta;

C.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artiklis 9 on samuti sätestatud, et nende meetmetega tuleb soodustada ohtlike ainete sisalduse vähendamist materjalides ja toodetes ning tagada, et REACH-määruse artikli 3 punktis 33 määratletud tarnijad edastavad nimetatud määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt teavet Euroopa Kemikaaliametile, kusjuures Euroopa Kemikaaliamet peab looma talle selle nõude kohaselt esitatavate andmete jaoks andmebaasi ja seda haldama ning tegema andmebaasi kättesaadavaks jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele ja ka seda taotlevatele tarbijatele;

D.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artikli 10 lõikes 5 on sätestatud, et kui see on vajalik korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingutega seotud kohustuse täitmiseks ning taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks, võtavad liikmesriigid enne taaskasutamist või selle ajal vajalikke meetmeid, et eemaldada ohtlikest jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et neid saaks töödelda kooskõlas artiklitega 4 ja 13;

E.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et kõrvaldamis- ja taaskasutamisalased toimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete (püsivad orgaanilised saasteained) taaskasutamise, ringlussevõtmise, taastamise või korduvkasutamiseni, on keelatud;

Üldised kaalutlused

1.  väljendab heameelt komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise, komisjoni talituste töödokumendi ja konsultatsiooniprotsessi üle, kuid ootab kiiret tegutsemist seoste osas tuvastatud probleemide lahendamiseks; toetab komisjoni esitatud üldist visiooni, mis on kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidega;

2.  on seisukohal, et komisjoni peamine eesmärk peaks olema vältida ohtlike kemikaalide jõudmist materjalitsüklisse ning tagada jäätme- ja kemikaalipoliitika rakendamiseks vastu võetud õigusaktide täielik sidusus ja kehtivate õigusaktide parem rakendamine, kuid samal ajal peaks ta tegelema ka seaduselünkadega, mis võivad takistada ELis kestliku ringmajanduseni jõudmist, eelkõige seoses importkaubaga;

3.  rõhutab, et tõelises ringmajanduses tuleb tooteid välja töötades lähtuda ajakohastatavusest, vastupidavusest, parandatavusest, korduskasutatavusest ja ringlussevõetavusest ning ohtlike ainete minimaalsest kasutamisest;

4.  kordab, et ringmajandusele üleminek nõuab jäätmehierarhia ranget kohaldamist ja võimaluse korral järkjärgulist loobumist probleemsete ainete kasutamisest, eelkõige juhul, kui on olemas või väljatöötamisel ohutumad alternatiivid, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamine, mis hõlbustab ringlussevõttu ja on oluline teisese toorme toimiva turu usaldusväärseks arenguks;

5.  palub komisjonil töötada edasiste viivitusteta välja liidu mürgivaba keskkonna strateegia, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tihedas koostöös Euroopa Kemikaaliametiga intensiivistada oma reguleerivat tegevust, et edendada väga ohtlike ainete asendamist ja piirata selliste ainete kasutamist, mis kujutavad endast REACH-määruse ning konkreetsete valdkondlike või tooteid käsitlevate õigusaktide kontekstis lubamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et liidus oleks võimalik ringlussevõetud jäätmeid kasutada olulise ja usaldusväärse toormaterjali allikana;

7.  rõhutab vajadust kaasata kõik sidusrühmad ja otsida nii kohalikul, riiklikul, piirkondlikul kui ka üleeuroopalisel tasandil võimalusi, kuidas ringlussevõtu käigus probleemsed kemikaalid tuvastada ja eemaldada;

8.  kutsub ettevõtjaid üles kemikaalide järkjärgulise käitlemise tulevikku suunatud ja terviklikku lähenemisviisi täielikult omaks võtma, kasutades iga võimalust toodetes ja tarneahelates esinevaid mürgiseid aineid asendada ning kiirendades ja juhtides turu uuendusi;

9.  rõhutab, et kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamine võib põhjustada probleeme väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); rõhutab, et meetmete võtmisel tuleks nende konkreetset olukorda arvesse võtta, alandamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse taset; juhib tähelepanu selge ja kergesti kättesaadava teabe vajadusele, et tagada VKEdele vajalikud eeltingimused valdkonna kõigi õigusaktide täielikuks järgimiseks;

10.  on seisukohal, et õigusaktide kattumise ohu korral on oluline selgitada nende omavahelisi seoseid, et tagada sidusus ja kasutada ära võimalikku koostoimet;

11.  toonitab, et selleks, et üldsus usuks teisese toorme ohutusse, on vaja parandada läbipaistvust tarbekaupades esinevate probleemsete ainete küsimuses; juhib tähelepanu asjaolule, et suurem läbipaistvus ergutaks veelgi probleemsete ainete kasutamist järk-järgult lõpetama;

Ebapiisav teave toodetes ja jäätmetes esinevate probleemsete ainete kohta

12.  on seisukohal, et probleemsed ained on REACH-määruse kohaselt väga ohtlikeks aineteks klassifitseeritud ained, Stockholmi konventsiooni alusel keelatud ained, REACH-määruse XVII lisa punktides loetletud piiratud kasutusega ained ning konkreetsete valdkondlike ja/või tooteid käsitlevate õigusaktidega reguleeritud ained;

13.  kordab komisjonile esitatud üleskutset täita oma kohust ja kaitsta nii kodanike tervist kui ka keskkonda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest; ootab, et komisjon esitaks viivitamatult endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia, et minimeerida ELi kodanike kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega, mida esineb ka mujal peale pestitsiidide ja biotsiidide;

14.  rõhutab, et kõik probleemsed ained tuleks tuvastada võimalikult kiiresti ja neid puudutav teave, sh nende koostist ja kontsentratsiooni puudutav info tuleks kõigile tarneahela osalistele, ringlussevõtuga tegelejatele ja üldsusele täielikult teatavaks teha, ning lisaks tuleks arvesse võtta olemasolevaid süsteeme ja kaaluda ka võimalust kasutada sektoripõhiseid jälgimislahendusi; väljendab sellega seoses heameelt direktiivi (EL) 2018/851 artiklisse 9 lisatud uute sätete üle, mis kujutavad endast esimest sammu õiges suunas;

15.  kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostöös ECHAga suuremaid jõupingutusi tagamaks, et 2020. aastaks on kõik väga ohtlikud ained (sh ained, mis vastavad samaväärse ohtlikkuse kriteeriumile, nagu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja sensibiliseerivad ained) kantud REACH-määruse kandidaatainete loetellu, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

16.  usub, et kooskõlas REACH-määruses sätestatud kehtivate impordinõuetega peaks jälgimissüsteem hõlmama ka kõiki liitu imporditavaid tooteid, mis võivad sisaldada probleemseid aineid; täpsustab lisaks, et vaja on tegeleda ka imporditud toodetes sisalduvate registreerimata ainete probleemiga; rõhutab, et importkauba küsimuses tuleb rahvusvahelisel tasandil teha suuremat koostööd, näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi, importkauba tõttu sarnaste probleemidega kokku puutuvate kolmandate riikide ja eksportivate riikidega;

17.  nõustub komisjoni poolt REACH-määruse teise läbivaatamise käigus tehtud järeldustega, et registreerimistoimikutes sisalduvate andmete (kemikaalidega seotud ohtude ning nende kasutusalade ja nendega kokkupuute kohta) kvaliteeti tuleb parandada;

18.  on seisukohal, et REACH-määruse artikli 20 lõike 2 kohaselt (milles käsitletakse registreerimisdokumentide terviklikkuse kontrolli) ei tohiks Euroopa Kemikaaliamet lubada turule selliseid kemikaale, mille registreerimistoimikud on ebapiisavad ja puudulikud, ning amet peaks hoolitsema selle eest, et vajalik teave saadakse võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et on äärmiselt oluline, et registreerimistoimikutes esitatud teave oleks õige, piisav, usaldusväärne, asjakohane ja usutav; palub ECHA-l teha REACH-määruse artikliga 41 (milles käsitletakse registreerimistaotluste vastavuse kontrollimist) seoses suuremaid jõupingutusi, et mittevastavaid toimikuid enam ei aktsepteeritaks, ning tagada, et kemikaale, mille registreerimistoimikud ei vasta tingimustele, turule ei lasta; palub registreerijatel ja liikmesriikidel teha kõik endast olenev, et REACH-määruse kohased registreerimistoimikud vastaksid nõuetele ja et neid ajakohastatakse;

Ringlusse võetud materjalides sisalduvate probleemsete ainetega seonduvad meetmed

19.  rõhutab, et olenemata sellest, kas tooted on valmistatud esmasest toormest või taaskasutusse võetud materjalist, peab liit inimeste tervist ja keskkonda kaitsma ikka samal määral;

20.  kordab, et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ringlussevõtuga ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada;

21.  on seisukohal, et kõikide esmaste ja teiseste toorainete suhtes tuleks põhimõtteliselt kohaldada samu eeskirju; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et alati ei ole võimalik tagada, et ringlussevõetud toodetest valmistatud materjalid on esmase toorainega täiesti samaväärsed;

22.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eeskirjadega tuleks tagada, et materjalide ringlussevõtuga ei jää kasutusse ka ohtlikke aineid; märgib murelikult, et õigusaktid, mis peaksid aitama vältida kemikaalide kasutamist toodetes ja muu hulgas importtoodetes, on killustunud, süsteemitud ja ebajärjepidevad ning hõlmavad ainult väheseid aineid, tooteid ja kasutusviise, kusjuures nendegi puhul on lubatud palju erandeid; peab kahetsusväärseks, et liidu mürgivaba keskkonna strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on vähendada muu hulgas kokkupuudet toodetes sisalduvate probleemsete ainetega, ei ole edusamme tehtud;

23.  rõhutab, et võimalus võtta ringlusse probleemseid aineid sisaldavaid materjale tuleks ette näha üksnes juhuks, kui probleemseid aineid mittesisaldavaid alternatiivseid materjale ei ole olemas; on seisukohal, et selline ringlussevõtt peaks toimuma suletud või kontrollitud ahelas ning ilma, et see ohustaks inimeste ja töötajate tervist või keskkonda;

24.  loodab, et uuenduslikud ringlussevõtu meetodid aitavad probleemseid aineid sisaldavaid jäätmeid saastest puhastada;

25.  on seisukohal, et vanu aineid sisaldavate toodetega tuleks tegeleda tõhusa registreerimis-, jälgimis- ja kõrvaldamissüsteemi kaudu;

26.  on veendunud, et kuna toote keskkonnamõju määratakse enam kui 80% ulatuses kindlaks toote kujundusetapis, tuleks probleemsete ainete asendamiseks vajalike nõuete kehtestamiseks kasutada lisaks REACH-määrusele ka ökodisaini direktiivi ja muid tooteid käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et eelkõige tuleks ökodisaini laiendatud kriteeriumides käsitleda mürgiste või probleemsete ainete (näiteks püsivate orgaaniliste saasteainete või endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) kasutamist, piiramata seejuures neid aineid puudutavate muude liidu tasandil ühtlustatud juriidiliste nõuete kohaldamist;

27.  rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada nii ELis toodetud kui ka imporditud toodetele võrdsed tingimused; on seisukohal, et ELis toodetud tooted ei tohi mingil juhul jääda ebasoodsasse olukorda; palub seetõttu, et komisjon tagaks REACH-määruses ja teistes tooteid käsitlevates õigusaktides ette nähtud piirangute õigeaegse rakendamise, et nii ELis toodetud kui ka imporditud toodetele kehtiksid samad eeskirjad; rõhutab eriti, et lisaks väga ohtlike ainete järkjärgulisele kasutusest kõrvaldamisele või asendamisele REACH-määruse kohase autoriseerimiskava alusel tuleks kasutada ka asjakohaseid piiranguid; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tõhustama imporditud materjalide kontrollimist, et tagada REACH-määruse ja tooteid käsitlevate õigusaktide täitmine;

28.  rõhutab, et kemikaale ja tooteid käsitlevate õigusaktide täitmise tagamist ELi piiridel tuleks parandada;

29.  on seisukohal, et selleks, et tegeleda probleemsete ainete esinemisega ringlussevõetud materjalides, tuleks kasutusele võtta tootepass, mis võimaldab avalikustada tootes kasutatud materjalid ja ained;

Ebakindlus jäätmestaatuse lõppemise osas

30.  toonitab, et vaja on selgeid ELi eeskirju, milles täpsustatakse, millised tingimused peavad jäätmeringlusest väljumiseks täidetud olema, ning samuti on vaja jäätmestaatuse lõppemise ühtlustatud kriteeriume; on seisukohal, et sellised selged ELi eeskirjad peavad olema ka VKEde jaoks täidetavad;

31.  on veendunud, et ringlusse võetud materjalide kasutamise hõlbustamiseks tuleks ELi tasandil võtta meetmeid jäätmete raamdirektiivis sätestatud jäätmestaatuse lõppemist käsitlevate sätete tõlgendamise ja rakendamise ühtlustamiseks liikmesriikides;

32.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema jäätmestaatuse lõppemise kriteeriumide osas igakülgset koostööd;

Raskused ELi jäätmete liigitamise meetodite kohaldamisel ja selle mõju materjalide ringlussevõetavusele (teisesele toormele)

33.  on veendunud, et eeskirjad, mille alusel jäätmeid ohtlikeks või ohututeks liigitatakse, peaksid olema kooskõlas nendega, mida kasutatakse CLP-määruse (klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta) kohaselt ainete ja segude klassifitseerimiseks, pidades silmas jäätmete ja nende käsitlemise spetsiifikat, ning peab ühtlasi kiiduväärseks, et jäätmete klassifitseerimiseks on loodud uued tehnilised suunised; rõhutab, et jäätmete ja kemikaalide klassifitseerimise raamistikku tuleb edasi arendada, et see hõlmaks suurt muret tekitatavaid ohunäitajaid, nagu püsivus, endokriinfunktsiooni kahjustav mõju, bioakumulatsioon või neurotoksilisus;

34.  palub, et komisjon täpsustaks seoses jäätmevoogude liigitamisega CLP-määruse korrektset tõlgendust, et vältida probleemseid aineid sisaldavate jäätmete väärklassifitseerimist;

35.  rõhutab, et jäätmeid puudutavate ELi õigusaktide jõustamata jätmine on vastuvõetamatu ja seda tuleb käsitleda prioriteedina, sealhulgas keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames esitatud riikide aruannete kaudu, kuna kemikaalide ja jäätmete klassifitseerimise eeskirju tuleb käsitada ühtsemalt;

36.  palub komisjonil Euroopa jäätmenimistu viivitamatult läbi vaadata;

°

°  °

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

(1)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.

(2)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.

(3)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.

(4)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.

(5)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(6)

ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(7)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(8)

ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(9)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287.

(11)

ELT C 366, 27.10.2017, lk 96.

(12)

ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0100.

Viimane päevakajastamine: 12. september 2018Õigusalane teave