Menetlus : 2018/2849(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0389/2018

Esitatud tekstid :

B8-0389/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0351

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 260kWORD 46k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0384/2018
11.9.2018
PE624.098v01-00
 
B8-0389/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Khan al-Ahmari ja teiste beduiinide külade lammutamisohu kohta  (2018/2849(RSP))


Neoklis Sylikiotis, Martina Anderson, Patrick Le Hyaric, Takis Hadjigeorgiou, João Ferreira, João Pimenta Lopes, Miguel Viegas, Eleonora Forenza, Marisa Matias, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Ángela Vallina, Jiří Maštálka, Matt Carthy, Lynn Boylan, Liadh Ní Riada, Marie-Christine Vergiat, Marie-Pierre Vieu, Luke Ming Flanagan, Miguel Urbán Crespo, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Sofia Sakorafa fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Khan al-Ahmari ja teiste beduiinide külade lammutamisohu kohta  (2018/2849(RSP))  
B8-0389/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Iisraelis ja Palestiinas,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldusi viimaste arengute kohta seoses Palestiina kogukonna Khan al-Ahmariga, eelkõige 18. juuli 2018 ja 7. septembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse neljandat Genfi konventsiooni, eriti selle artikleid 49 ja 53,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 194 ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 242 (1967), 252 (1968), 338 (1972), 476 (1980), 478 (1980), 1860 (2009) ja 2334 (2016),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 67/19,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste konventsioone, milles Iisrael ja Palestiina on osalisriigid, sealhulgas Iisraeli allkirjastatud rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni vastutuse ja õigusemõistmise tagamise kohta kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Palestiina okupeeritud aladel, mis võeti vastu 3. juulil 2015 ELi ühehäälse toetusega,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi ja Iisraeli assotsiatsioonilepingut ning eelkõige selle artiklit 2,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et pärast 1967. aasta sõda on Iisrael okupeerinud Palestiinat juba 51 aastat, rikkudes rahvusvahelist õigust ja kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee resolutsioone ning arvestades, et Palestiina riigist selle 1967. aasta piirides ja pealinnaga Ida-Jeruusalemmas ei ole ikka veel saanud ÜRO 1948. aasta resolutsiooni kohaselt ÜRO täieõiguslik liige;

B.  arvestades, et parlament on korduvalt väljendanud tugevat toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, mille puhul eksisteeriksid rahumeelselt koos Iisraeli riik ning sõltumatu, suveräänne, vaba, terviklik ja elujõuline Palestiina riik oma 1967. aasta piirides ja pealinnaga Ida-Jeruusalemmas;

C.  arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja kujutavad endast suurt takistust rahupüüetele, nagu see on olnud juba aastaid; arvestades, et Iisraeli valitsuse okupatsiooni ja koloniseerimise poliitika rikub neljandat Genfi konventsiooni, mistõttu kahanevad veelgi ja kaovad täielikult väljavaated saavutada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis on sätestatud kõigis asjaomastes ÜRO resolutsioonides ja ELi nõukogu järeldustes;

D.  arvestades, et Khan al-Ahmar on üks 18-st beduiini kogukonnast, mis on ÜRO arvates sunniviisilise ümberasustamise ohus; arvestades, et see kogukond koosneb 32 perest, milles on kokku 173 inimest, sealhulgas 93 last ja teismelist; arvestades, et Iisraeli armee on andnud lammutuskäsu kõigi Khan al-Ahmari rajatiste kohta, sealhulgas kool (mis teenindab ka teiste kogukondade lapsi), kliinik, mošee ja kõik eluasemed; arvestades, et EL on andnud Khan al-Ahmarile humanitaarabi, kuid Iisraeli armee on hävitanud ELi abiga ehitatud hooned ning keeldunud hüvitise maksmisest; arvestades, et pärast seda, kui Iisraeli ülemkohus oli andnud lammutamiseks loa kutsusid mitu liikmesriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia) Iisraeli üles mitte lammutama okupeeritud Läänekaldal asuvat Khan al-Ahmar beduiini küla;

E.  arvestades, et Khan al-Ahmar asub Jeruusalemma idapoolse sissesõidu alal mitme Iisraeli asunduse vahel, mis on Palestiina riigi territoriaalse piirnevuse ja majandusarengu seisukohast strateegiline piirkond; arvestades, et Palestiina rahvastik seisab silmitsi oma õiguste tõsise rikkumisega, sh asunike vägivalla, vee ümbersuunamise, vaba liikumise õiguse tõsise piiramise, kodude lammutamise ja sundväljatõstmistega; arvestades, et okupeeritud territooriumi elanike sunniviisiline ümberasustamine kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse ränka rikkumist ja sõjakuritegu; arvestades, et alates 1967. aastast on Iisrael sunniviisiliselt välja tõstnud ja ümber asustanud terveid kogukondi ning lammutanud rohkem kui 50 000 Palestiina kodu ja rajatist; arvestades, et planeerimispoliitikat kasutatakse vahendina palestiinlaste väljatõrjumiseks ning koloniaalasunduste rajamise laiendamiseks;

F.  arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele on mis tahes kolmandal osapoolel, sh ELi liikmesriikidel kohustus mitte tunnustada, aidata või abistada asundusi ning samuti kohustus olla nende vastu; arvestades, et Iisraeli asundustest pärit tooteid imporditakse endiselt ELi liikmesriikidesse ja seega ka Euroopa turule sooduskohtlemise korras, vaatamata asjaolule, et kehtivad ELi õigusaktid ei luba niisuguste toodete importi ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu soodustingimustel; arvestades, et kauplemine Iisraeli asundustega, sealhulgas välismaiste äriühingute osalemine kolooniaalasunduste rajamises soodustab okupeeritud territooriumi koloniseerimist;

G.  arvestades, et ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingus, eelkõige selle artiklis 2 on selgelt kirjas, et poolte vaheliste suhete aluseks on inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete järgimine, millest nad juhinduvad oma siseriiklikus ja rahvusvahelises poliitikas ja mis on lepingu oluline osa;

1.  nõuab, et Palestiina, sh Ida-Jeruusalemma 51 aastat kestnud okupeerimine Iisraeli poolt tuleb täies ulatuses lõpetada, mis looks võimaluse rahu saavutamiseks;

2.  on seisukohal, et Iisraeli ja Palestiina vaheline lõpliku staatuse alane kokkulepe, milles rakendatakse rahvusvahelist õigust ja ÜRO resolutsioone annaks olulise panuse rahu ja stabiilsuse tagamisse kogu piirkonnas;

3.  tuletab meelde, et Iisrael kui okupatsioonivõim kannab täielikku vastutust tema okupatsiooni all elavate inimeste jaoks vajalike teenuste, hariduse, tervishoiu ja heaolu tagamise eest;

4.  taunib Iisraeli ülemkohtu hiljutist otsust lükata tagasi Khan al-Ahmari beduiinide küla lammutamise vastu esitatud kaebused, mis kahjustab jätkuvalt ja tõsiselt väljavaateid saavutada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev elujõuline lahendus;

5.  mõistab teravalt hukka Iisraeli kolooniaalasunduste rajamise ja selle jätkuva laienemise, mis rikub rahvusvahelist õigust ja süvendab Palestiina pahameelt;

6.  rõhutab, et okupeeritud Palestiina aladel asuvate rajatiste, sh majade, koolide ja muu elutähtsa taristu lammutamine on vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ebaseaduslik; kinnitab veelkord ÜRO peasekretäri üleskutset võtta rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad vastutusele;

7.  tuletab meelde, et diferentseerimine võtab Iisraelilt ära territooriumi okupeerimise stiimuli ning kinnitab taas, et kahe riigi kooseksisteerimisel põhineval lahendusel, mis järgib 1967. aasta piiri, on territoriaalne alus; nõuab ELilt selle tagamist, et kõikides ELi ja Iisraeli vahelistes lepingutes sätestatakse ühemõtteliselt ja sõnaselgelt, et neid ei kohaldata Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud alade suhtes, nagu korrati ka välisasjade nõukogu järeldustes; nõuab, et ELI turul ringlevad Iisraeli asundustest pärit tooted tuleb kooskõlas ELi kehtivate õigusaktide ja ELi sellekohase pikaajalise poliitikaga nõuetekohaselt märgistada; rõhutab, et see peaks kaasa tooma Iisraeli asundustest pärit toodete keelustamise, sest need on valminud rahvusvahelise humanitaarõiguse ränga rikkumise tulemusel; kutsub samal ajal Euroopa Liitu üles võtma meetmeid, mis põhineksid ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetel Euroopa äriühingute suhtes, kes osalevad ebaseaduslikus koloniaalasunduste rajamises, mida Iisrael viib läbi muu hulgas Ida-Jeruusalemmas ja selle ümbruses, nt Khan al-Ahmari piirkonnas;

8.  palub ÜRO-l võtta endale vastutus ning astuda konkreetseid samme seoses Palestiina okupeerimisega Iisraeli poolt, et päästa väljavaated rahu saavutamiseks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse kaudu, ning asuda Lähis-Ida rahuprotsessis tõelise poliitilise osaleja ja vahendaja rolli;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Knessetile, Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, Palestiina riigi presidendile ja valitsusele, Iisraeli presidendile ja valitsusele, Araabia Riikide Liiga peasekretärile, Vahemere Liidu peasekretärile ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni ülemvolinikule.

Viimane päevakajastamine: 13. september 2018Õigusalane teave