Menetlus : 2018/2869(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0481/2018

Esitatud tekstid :

B8-0481/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.12
CRE 25/10/2018 - 13.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0428

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 343kWORD 49k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0481/2018
17.10.2018
PE624.172v01-00
 
B8-0481/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP))


Róża Gräfin von Thun und Hohenstein fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP))  
B8-0481/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14 ja protokolli 12,

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 7,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1) (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(5),

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. septembri 2014. aasta resolutsiooni neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute vastumeetmete kohta,

–  võttes arvesse väärinfot käsitlevat ELi tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need põhimõtted on ühised kõigile liikmesriikidele;

B.  arvestades, et tõsiste meetmete puudumine fašistlike ja paremäärmuslike liikumiste vastu on teinud võimalikuks praeguse ksenofoobia hüppelise kasvu Euroopas;

C.  arvestades, et avalikult neofašistlikud, neonatslikud, rassistlikud ja ksenofoobsed rühmitused ja erakonnad õhutavad ühiskonnas vihkamist ja vägivalda „väidetavate vaenlaste“ vastu;

D.  arvestades, et komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik Sir Julian King juhtis 22. märtsil 2017 toimunud Brüsseli 2016. aasta terrorirünnakute mälestusüritusel tähelepanu vägivaldse paremäärmusluse kasvavale ohule ja ütles, et ta ei tea ühtegi ELi liikmesriiki, keda see fenomen mingil moel ei puudutaks(6);

E.  arvestades, et neofašistlikke ja neonatslikke organisatsioone eksisteerib mitmesuguses vormis, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidus terrorismi olukorda ja suundumusi käsitlevas Europoli 2018. aasta aruandes (TESAT); arvestades, et enamik neofašistlikke ja neonatslikke organisatsioone välistavad teatavad üksikisikud või rühmad; arvestades, et need organisatsioonid kasutavad vähemusrühmade suhtes sageli agressiivset keelt ning üritavad oma käitumist põhjendada sõnavabaduse põhimõttele toetudes;

F.  arvestades, et internetis leviva vihakõne tagajärjel vallandub sageli vägivald, sealhulgas neofašistlike rühmade poolt;

G.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 30 on selgelt sätestatud, et deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele;

H.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artiklis 4 kinnitatakse, et osalisriigid mõistavad hukka igasuguse propaganda ja tegevuse, mida viivad läbi organisatsioonid, mis rajanevad ühe rassi või teatud nahavärvuse või etnilise päritoluga isikute grupi üleoleku ideel või teoorial;

I.  arvestades, et fašismi propageerimine on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele keelatud mitmes liikmesriigis;

J.  arvestades, et Europol teatas 2018. aasta aruandes (TESAT) peaaegu kaks korda suuremast isikute arvust, kes vahistati 2017. aastal paremäärmuslike kuritegude eest; lisaks märgitakse Europoli aruandes, et rassistlik käitumine, autoritaarsus, ksenofoobia ja vaenulikkus sisserändajate vastu on paremäärmuslaste juures levinud käitumisviis;

K.  arvestades, et ELi Põhiõiguste Ameti hiljutises aruandes vihakuritegude registreerimise ja andmekogumistavade kohta ELis leitakse, et vihakuritegusid käsitlevate üksikasjalike ja liigendatud andmete – mis on liigendatud vähemalt ajendite ja kuriteoliikide kaupa – kogumine on vajalik selleks, et jälgida politsei reageerimise tõhusust selle nähtusega seoses ning tulemusliku ja sihipärase poliitika ettevalmistamiseks;

L.  arvestades, et ka poliitikud on üha enam sihtmärgiks paremäärmusrühmitustele, kes käsitavad poliitikuid reeturitena või naiivsetena, kes asjadel minna lasevad(7);

M.  arvestades, et jalgpallihuligaanid kuuluvad paljudes liikmesriikides paremäärmuslikesse rühmitustesse, kuid nende ideoloogiline positsioon ja seotus teiste organisatsioonidega on erinev(8);

1.  mõistab teravalt hukka paljudes liikmesriikides toimunud neofašistlike ja neonatslike organisatsioonide terrorirünnakud, mõrvad, vägivaldsed füüsilised rünnakud ja marsid;

2.  on sügavalt mures fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide kasvava normaliseerumise pärast Euroopa Liidus ning häiritud teadetest, et mõnedes liikmesriikides toimub poliitiliste juhtide, erakondade ja õiguskaitseasutuste vaheline kokkumäng neofašistide ja neonatsidega;

3.  väljendab muret selle pärast, et neofašistlik vägivald on suunatud teatavatele vähemustele, nagu näiteks mustanahalised eurooplased/Aafrika päritolu elanikud, juudid, moslemid, romad, kolmandate riikide kodanikud, LGBTI-inimesed ja puuetega inimesed;

4.  mõistab teravalt hukka kõik neofašistlike rühmituste vägivaldsed rünnakud poliitikute ja erakondade liikmete vastu, millest mõned liikmesriigid on teatanud;

5.  väljendab sügavat muret selle pärast, et mõnedes liikmesriikides tegutsevad neofašistlikud ja neonatslikud rühmitused karistamatult, ning rõhutab, et see karistamatuse tunne koos riigi ebapiisava reageerimisega nende rühmituste vägivallategudele on üks põhjusi, mis selgitab, miks teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivallateod on murettekitavalt sagenenud;

6.  tõdeb, et murettekitava suundumusena kasutavad neofašistlikud ja neonatslikud rühmitused sotsiaalmeediat ja internetti, et Euroopa Liidu tasandil organiseeruda ja äärmuslikku propagandat levitada;

7.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalmeediaettevõtjaid koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võtma vastumeetmeid rassismi, fašismi ja ksenofoobia leviku suhtes internetis;

8.  kutsub liikmesriike põhjalikult hukka mõistma ja karistama vihakuritegusid, vihakõnet ning poliitikute ja riigiametnike mustamist kõikidel tasanditel ja kõikides meedialiikides, kuna see normaliseerib otseselt ning tugevdab vihkamist ja vägivalda ühiskonnas;

9.  peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis on avalik-õiguslik ringhääling muutunud ühe poliitilise partei propagandakanaliks, kust opositsioon ja ühiskonna vähemusrühmad on sageli välja jäetud ja kus isegi õhutatakse vägivalda;

10.  kutsub liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, allkirjastama Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 12 ja seda ratifitseerima, et kaitsta oma kodanike õigust ilma igasuguse diskrimineerimiseta kohtlemisele;

11.  kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt rakendama ja jõustama nõukogu raamotsust 2008/913/JHA rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta;

12.  peab kahetsusväärseks, et ainult 15 liikmesriiki liigendavad vihakuritegude andmeid eri ajendite alusel(9);

13.  kutsub liikmesriike üles nägema ette ja tagama piisavad toetused rassistlike või ksenofoobsete kuritegude ja vihakuritegude ohvritele;

14.  kutsub liikmesriike üles looma politseijõududes vihakuritegudega tegelevaid üksusi;

15.  nõuab, et õiguskaitseorganid, luureasutused, kohtunikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid teeksid fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemisel täielikku ja õigeaegset koostööd;

16.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ennetamisele hariduse, teadlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu, sealhulgas ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu;

17.  kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Nõukogu soovitusi, mis käsitlevad neonatsismi ja paremäärmusluse tõkestamist;

18.  kutsub liikmesriike, riiklikke spordiühendusi ja jalgpalliklubisid võitlema rassismi, fašismi ja ksenofoobia probleemi vastu jalgpallistaadionidel ja jalgpallikultuuris, mõistes süüdi ja karistades nende tegude eest vastutajaid ning edendades noortele jalgpallifännidele suunatud positiivset haridustegevust koostöös koolide ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

19.  rõhutab, et teadlikkus ajaloost on üks eeltingimusi selliste kuritegude ärahoidmiseks tulevikus ning oluline nooremate põlvkondade harimisel; juhib tähelepanu sellele, et natsikuritegude pisendamine on esimene samm tolle ajastu ideede taaselustamiseks;

20.  kutsub liikmesriike üles hukka mõistma ja vastustama kõiki holokausti eitamise vorme, sealhulgas natside ja nende kaastöötajate kuritegude mitteoluliseks tunnistamine ja pisendamine; juhib tähelepanu asjaolule, et poliitikas ja meedias ei tohi tõde holokaustist käsitleda millegi triviaalsena;

21.  nõuab ühist mälestamiskultuuri, mis mineviku fašismikuritegudele vastu seisab; väljendab sügavat muret selle pärast, et nooremad põlvkonnad Euroopas ja mujal tunnevad end fašismi ajaloost üha vähem ja vähem puudutatuna ning võivad seega uute ohtude suhtes ükskõikseks muutuda;

22.  ergutab liikmesriike edendama peavoolukultuuri kaudu haridusteadmisi meie ühiskonna mitmekesisusest ja ühisest ajaloost, sealhulgas sellistest II maailmasõja koledustest nagu holokaust ja selle ohvrite süstemaatilisest ebainimlikustamisest mitme aasta jooksul;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(2)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(3)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(4)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(5)

ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(6)

https://www.euractiv.com/section/politics/news/commissioner-warns-of-growing-menace-of-right-wing-terrorism-in-eu/

(7)

https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/about-ran/ran-p-and-p/docs/ran_p-p_right_wing_extremism_on_rise_prague_12-13_12_2017_en.pdf

(8)

https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/ran-papers/docs/ran_pol_police_prevention_and_countering_of_far-right_and_far-left_extremism_rome_12-13_april_2018_en.pdf

(9)

http://fra.europa.eu/en/publication/2018/hate-crime-recording

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave