Menetlus : 2018/2869(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0482/2018

Esitatud tekstid :

B8-0482/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.12
CRE 25/10/2018 - 13.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0428

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 303kWORD 57k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0481/2018
17.10.2018
PE624.173v01-00
 
B8-0482/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP))


Soraya Post fraktsiooni S&D nimel
Ana Miranda, Ernest Urtasun, Bodil Valero, Terry Reintke, Ska Keller, Molly Scott Cato, Jordi Solé, Josep‑Maria Terricabras fraktsiooni Verts/ALE nimel
Eleonora Forenza, Merja Kyllönen, Patrick Le Hyaric, Marie‑Pierre Vieu, Marie‑Christine Vergiat, Miguel Urbán Crespo, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Lola Sánchez Caldentey, Marina Albiol Guzmán, Cornelia Ernst, Sabine Lösing, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Neoklis Sylikiotis, Takis Hadjigeorgiou, Martin Schirdewan, Stefan Eck, Malin Björk, Ángela Vallina, Marisa Matias, Paloma López Bermejo, Stelios Kouloglou, Dimitrios Papadimoulis fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP))  
B8‑0482/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse tõe, õigluse ja reparatsioonide edendamise ja teatavate sündmuste mittekordumise tagamise ÜRO eriraportööri 27. augusti 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 9. mai 2017. aasta aruannet rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/179 „Combating glorification of Nazism, neo-Nazism and other practices that contribute to fuelling contemporary forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance“ (Võitlus natsismi, neonatsismi ja muude selliste hoiakute ülistamise vastu, mis soodustavad rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide levikut),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 7,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1) (rassilise võrdsuse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(4),

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse ELi väärinfo tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsioonis ja ÜRO põhikirjas sätestatud väärtused ja põhimõtted on ühised kõikidele liikmesriikidele; arvestades, et neofašism on nende väärtuste ja põhimõtetega vastuolus;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit väärtustel, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need väärtused on ühised kõigile liikmesriikidele;

C.  arvestades, et ksenofoobiajuhtumite praegust järsku sagenemist Euroopas on soodustanud asjaolu, et fašistlike ja paremäärmuslike liikumiste vastu ei ole võetud tõsiseid meetmeid;

D.  arvestades, et avalikult neofašistlikud, neonatslikud, rassistlikud ja ksenofoobsed rühmitused ja parteid on õhutanud ühiskonnas vihkamist ja vägivalda nn väidetavate vaenlaste vastu;

E.  arvestades, et nagu teatas Europol(5), rõhutas ELi julgeolekuküsimuste eest vastutav volinik Sir Julian King 22. märtsil 2017. aastal oma kõnes Brüsseli 2016. aasta rünnakute mälestusüritusel vägivaldse paremäärmusluse kasvavat ohtu, väites seejuures, et tema andmetel ei ole ühtegi ELi liikmesriiki, keda see mingil moel ei mõjutaks, eeskätt nimetas ta selle tema sõnul vähemtuntud julgeolekuohu esile toomiseks Breiviku massimõrva Norras, Ühendkuningriigi parlamendisaadiku Jo Coxi mõrva ning rünnakuid varjupaigakeskuste ja mošeede vastu kogu Euroopas;

F.  arvestades, et neofašistlikel ja neonatslikel organisatsioonidel on erinevaid vorme; arvestades, et suurem osa neofašistlikest ja neonatslikest organisatsioonidest rõhutavad sõnavabaduse põhimõtet; arvestades, et õigus sõnavabadusele ei ole absoluutne;

G.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 30 sätestatakse selgelt, et deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele;

H.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooni artiklis 4 sätestatakse, et osavõtvad riigid mõistavad hukka igasuguse propaganda ja tegevuse, mida viivad läbi organisatsioonid, mis rajanevad ühe rassi või teatud nahavärvuse või etnilise päritoluga isikute grupi üleoleku ideel või teoorial;

I.  arvestades, et Europoli andmetel paremäärmuslike rikkumiste eest vahistatud isikute arv 2017. aastal peaaegu kahekordistus (6);

J.  arvestades, et 22. juulil 2011. aastal hukkus Norra rünnakutes 77 inimest ja 151 inimest sai vigastada;

K.  arvestades, et 16. juunil 2016. aastal mõrvati Ühendkuningriigis Birstallis jõhkralt Ühendkuningriigi parlamendiliige Jo Cox paremäärmuslike vaadetega isiku poolt, kes selles mõrvas 23. novembril 2016. aastal süüdi ja eluks ajaks vangi mõisteti;

L.  arvestades, et kolm Ungari äärmuslast mõisteti eluks ajaks vangi kuue roma päritolu inimese, sealhulgas ühe lapse tapmise ning mitmete roma päritolu inimeste vigastamise eest 2008. ja 2009. aastal;

M.  arvestades, et Saksamaa natsionaalsotsialistlik põrandaalune rühmitus (National Socialist Underground, NSU) mõrvas aastatel 2000–2006 üheksa türgi ja kreeka päritolu sisserändajat ning ühe Saksamaa naispolitseiniku; arvestades, et Saksamaa Liidupäeva parlamendikomisjon paljastas mitu juhtumit, mille puhul julgeolekuteenistused näisid varjavat oma teadmisi selle rühmituse kohta, mistõttu ei suudetud selle tegevust mitme aasta jooksul peatada;

N.  arvestades, et Saksamaa siseluureagentuuri Bundesamt für Verfassungsschutz (BfV) aruandes „2017 Report on the Protection of the Constitution (Facts and Trends)“ (2017. aasta aruanne põhiseaduse kaitsega seotud faktide ja suundumuste kohta) pandi Saksamaal 2017. aastal toime 1054 paremäärmuslusega seotud vägivallategu;

O.  arvestades, et 2017. aastal teatas Ühendkuningriik Europolile viiest ära hoitud, ebaõnnestunud või toime pandud terrorirünnakust paremäärmuslike vaadetega isikute poolt(7);

P.  arvestades, et Kreekas on endiselt pooleli kohtuprotsess neonatsliku partei Kuldne Koidik üle, mis on süüdistuste kohaselt kuritegelik organisatsioon ning mida süüdistatakse ka muude kuritegude hulgas, sealhulgas mõrvakatse, Pavlos Fyssase mõrvas;

Q.  arvestades, et Kreekas on sagenenud paremäärmuslikud rünnakud sotsiaalkeskuste, aktivistide, parlamendiliikmete, pagulaste, rändajate ja advokaatide vastu, sealhulgas Fyssase perekonna advokaat; arvestades, et rassistliku vägivalla registreerimise võrgustik (Racist Violence Recording Network, RVRN) dokumenteeris 2017. aastal ohvrite intervjueerimise käigus 102 vägivallajuhtumit pagulaste, sisserändajate, LGBTQI-kogukonna liikmete ja nende toetajate vastu(8);

R.  arvestades, et 21. septembril 2018. aastal mõrvati Ateena kesklinnas jõhkralt LGBTQI-aktivist Zak Kostopoulos; arvestades, et üks süüdistatavaid on väidetavalt seotud paremäärmuslike jõududega; arvestades, et avaliku korra eest vastutav ministeerium ja Kreeka politsei tellisid mitme politseiniku kohta distsiplinaarjuurdluse pärast seda, kui uus video paljastas vägivallatsemise liikumatult maas lamava haavatud mehe kallal; arvestades, et mitmed meediakanalid tegid ohvri kohta pärast tema surma diskrimineerivaid ja solvavaid avaldusi ning paremäärmuslikud rühmitused avaldasid tema hukkumise paigas meelt homofoobsete ja vägivaldsete loosungitega(9);

S.  arvestades, et ühele Itaalia meessoost kodanikule mõisteti 12 aasta pikkune vanglakaristus kuue Aafrikast pärit rändaja tulistamise ja haavamise eest rassistliku rünnaku käigus Kesk-Itaalias asuvas linnas Maceratas;

T.  arvestades, et 3. augustil 2018. aastal hoiatasid Itaalia rassismivastased rühmad sisserändajate vastu suunatud rünnakute sagenemise eest pärast seda, kui kahe kuu jooksul registreeriti 12 tulistamist, kaks mõrva ja 33 füüsilist rünnakut(10);

U.  arvestades, et 21. septembril 2018. aastal pärast fašismi ja rassismi vastast meeleavaldust Bari linnas Itaalias ründasid neofašistliku partei CasaPound liikmed aktivistide rühma, sealhulgas parlamendiliiget Eleonora Forenzat ja tema assistenti Antonio Perillot, kes said tõsiseid vigastusi;

V.  arvestades, et 2018. aasta septembri keskel Chemnitzis rahu rikkumise eest kinni peetud seitset paremäärmusliku n-ö omakaitserühmituse liiget kahtlustati hiljuti terroriorganisatsiooni Revolution Chemnitz moodustamises; arvestades, et liidumaa prokuröride sõnul muutsid uurijad kriminaalsüüdistuse süüdistuseks terrorismis pärast seda, kui nad olid läbi vaadanud rühmitusesisese suhtluse andmed;

W.  arvestades, et 2018. aastal on paremäärmuslikud rühmitused Prantsusmaal pannud toime mitmeid rünnakuid, näiteks 16. märtsil isemajandava keskkooli vastu Pariisis, 3. aprillil Montpellier’ õigusteaduskonna vastu, 7. aprillil Tolbiaci ülikooli vastu Pariisis, 22. aprillil takistamaks Alpides rändajate jõudmist Prantsusmaale ning 5. oktoobril otsingu- ja päästetegevuse vabaühenduse SOS Méditerranée vastu;

X.  arvestades, et 7. detsembril 2017. aastal mõisteti Prantsusmaal viis liikumise Génération Identitaire liiget süüdi rassilise ja usulise viha õhutamises(11); arvestades, et 24. juunil 2018. aastal vahistati 10 paremäärmusliku rühmituse Action des Forces Opérationnelles (AFO) liiget rünnakute kavandamise eest moslemikogukonna liikmete vastu(12); arvestades, et 14. septembril 2018. aastal mõisteti kaks endist skinheedi süüdi noore üliõpilase ja fašismivastase aktivisti Clément Mérici tapmise eest juunis;

Y.  arvestades, et Prantsusmaa luureteenistus on väljendanud muret selle pärast, et üha rohkem sõjaväe- ja õiguskaitsejõudude liikmeid ühineb vägivaldsete paremäärmuslike rühmitustega(13);

Z.  arvestades, et paremäärmuslike rühmitustega, sealhulgas Action Française’iga, seotud isikud kavandasid 2017. aasta presidendivalimiste ajal terrorirünnakuid mitmete Prantsuse poliitikute ja mošeede vastu; arvestades, et tehti korduvaid üleskutseid Action Française’i ruumide sulgemiseks; arvestades, et suurem osa rühmituse liikmetest ühinesid esmalt Front Nationaliga(14);

AA.  arvestades, et Hispaanias on praegu uurimise all neonatsliku organisatsiooni Hogar Social Madrid 12 liiget viha õhutamise eest; arvestades, et Hispaania fašistlike rühmituste Falange, Alianza Nacional ja Democracia Nacional liikmed vahistati ja mõisteti Hispaania ülemkohtus süüdi Blanquerna kultuurikeskuse ründamise eest Madridis Kataloonia rahvuspüha tähistamise ajal 2013. aastal; arvestades, et rassismivastane vabaühendus SOS Racismo registreeris 2016. aastal 309 ksenofoobse vägivalla juhtumit(15); arvestades, et selle organisatsiooni presidendile tehti pärast nendest juhtumitest teada andmist tapmisähvardusi ning ta on hukka mõistnud selle, et nendest kuritegudest teada andmise jaoks puuduvad tõhusad mehhanismid;

AB.  arvestades, et diktatuuri ja selle kuritegusid ülistav Francisco Franco Foundation ja Franco perekond on süüdistanud 19 inimest mitmetes rikkumistes, mille eest võidakse karistada kuni 13 aasta pikkuse vangistusega, kuna nad korraldasid rahumeelse ja sümboolse ürituse, mille käigus riputati Pazo de Meiráse mõisahoone külge kaks suurt loosungit, milles kutsuti avalikke ametiasutusi üles sekkuma, et see Galicia rahvale kuuluv vara neile tagasi anda;

AC.  arvestades, et neonatslik Põhjamaade Vastupanuliikumine (NMR) korraldab kogu Skandinaavias regulaarselt meeleavaldusi hüüdlauseid karjudes ja organisatsiooni rohevalgeid lippe lehvitades; arvestades, et mitmed NMRi liikmed on süüdi mõistetud vägivaldsetes rünnakutes tsiviilisikute ja politsei vastu; arvestades, et üks NMRi juhte mõisteti süüdi vägivaldses rünnakus Eurovisioni peole, mille korraldas Rootsi lesbide, geide, biseksuaalide, transsooliste ja alternatiivse sooidentiteediga isikute õiguste liit RFSL; arvestades, et NMRi liikmed ründasid Almedalenis kolme naist, kes kandsid vikerkaarevärvides lippu;

AD.  arvestades, et Rootsis on sagenenud paremäärmuslike vaadetega rühmituste ja üksikisikute vägivaldsed rünnakud; arvestades, et mitmete pagulaste vastuvõtukeskuste süütamise juhtumite tõttu oli Rootsi valitsus 2015. aastal sunnitud varjama pagulaste majutamiseks mõeldud hoonete asukohta;

AE.  arvestades, et Euroopa Nõukogu loodud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) hoiatas 15. mail 2018. aastal avaldatud aruandes paremäärmusluse ja neofašismi kasvu pärast Horvaatias(16);

AF.  arvestades, et Euroopa Parlamendis on praegu esindatud avalikult rassistlikud, ksenofoobsed ja sallimatud parteid, kes levitavad vihkamist õhutavaid seisukohti parlamendi erinevatel koosolekutel ja mujal;

AG.  arvestades, et igal aastal 16. märtsil kogunevad Riias tuhanded inimesed, et tähistada Läti leegionäride päeva ja austada lätlasi, kes võitlesid Relva-SSis;

AH.  arvestades, et hiljuti sotsiaalvõrgustikes avaldatud video relvastatud rühmitusest Sloveenias viis endise presidendikandidaadi ja paremäärmusliku liikumise United Slovenia juhi Andrej Šiško vahistamiseni, kes tuvastati selgelt videos kujutatud üksuse juhina;

AI.  arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orban ülistas oma 21. juuni 2017. aasta kõnes natsidega koostööd teinud Miklós Horthyt kui suurepärast riigimeest;

AJ.  arvestades, et partei Italian League kaevas kohtusse parlamendiliikme Cécile Kyenge, kes nimetas parteid rassistlikuks;

AK.  arvestades, et 25. oktoobril 2017. aastal mõisteti Bulgaaria asepeaminister Valeri Simeonov süüdi romade vastu suunatud vihakõne pidamise eest Bulgaaria piirkondliku kohtu tsiviilkohtuasjas, mille algatasid Bulgaaria ajakirjanikud Kremena Budinova ja Ognyan Isaev;

AL.  arvestades, et 4. septembril 2018. aastal väitis Ukraina parlamendi esimees Andrey Parubiy televisioonis, et Adolf Hitler oli suurepärane inimene, kes viis ellu otsest demokraatiat; arvestades, et alates 2018. aasta algusest on C14 ja muud paremäärmuslikud rühmitused Ukrainas, näiteks Azovi liikumisega tihedalt seotud riiklik omakaitse (National Militia), Paremsektor, Karpatska Sich ja muud, korduvalt rünnanud romasid ning fašismivastaseid meeleavaldusi, linnavolikogude koosolekuid, üht Amnesty Internationali korraldatud üritust, kunstinäitusi, LGBTQI-üritusi ja keskkonnaaktiviste; arvestades, et Ukraina noorte- ja spordiministeerium rahastab neonatslikku rühmitust C14, et edendada riigis nn patriootlikke haridusprojekte; arvestades, et Amnesty International hoiatas, et Ukrainas on tekkimas kaos, mis seisneb kontrollimata vägivallas, mida põhjustavad radikaalsed rühmitused ja nende täielik karistamatus, ning et sellistes tingimustes ei saa keegi end ohutult tunda(17);

1.  mõistab tungivalt hukka neofašistlike ja neonatslike organisatsioonide erinevates liikmesriikides toime pandud terrorirünnakud, mõrvad, vägivaldsed füüsilised rünnakud ja nende korraldatud meeleavaldused ning tunneb nende pärast kahetsust;

2.  väljendab tõsist muret fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide üha tavapärasemaks muutumise pärast Euroopa Liidus ning selle pärast, et mõnes liikmesriigis on teavitatud poliitikute, poliitiliste parteide ja õiguskaitse esindajate koostööst neofašistide ja neonatsidega;

3.  tuletab meelde natsismi ja fašismi kohutavaid tagajärgi Euroopas;

4.  palub, et liikmesriigid kaaluksid neofašistidele antud kõikide ametlike autasude äravõtmist;

5.  tunneb eeskätt muret neofašistliku vägivalla pärast, mis on suunatud konkreetsete rühmade vastu, näiteks mustanahalised eurooplased/Aafrika päritolu eurooplased, juudid, moslemid, romad, kolmandate riikide kodanikud, LGBTQI-inimesed, puuetega inimesed, kodutud ja feministid;

6.  tunneb tõsist muret selle pärast, et neofašistlikud parteid ja liikumised kasutavad mõistet „sooideoloogia“ (gender ideology), et õhutada vägivalda ja vihkamist feministliku liikumise vastu, tekitades seejuures valearusaamu feminismi tegelikust tähendusest, mis põhineb võrdsusel ja õigustel;

7.  rõhutab, et koos neofašistlike rühmituste poolt toime pandud vägivallaga Euroopas kaasneb ebademokraatlike meetmete kasv, õiguste piiramine ning sotsiaalsete liikumiste, ametiühingute ning edumeelsete ja demokraatlike jõudude tegevuse ja jõupingutuste tagakiusamine ja kriminaliseerimine;

8.  tuletab meelde, et fašistlik ideoloogia ja sallimatus on alati seotud rünnakuga demokraatia vastu;

9.  tunneb sügavat muret neofašistlike ja neonatslike rühmituste karistamatuse pärast mõnes liikmesriigis ning rõhutab, et karistamatuse tunne on üks põhjuseid, miks teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivallategude arv on murettekitavalt sagenenud;

10.  leiab, et neofašistliku ideoloogia ja rühmituste esilekerkimise põhjuste hulgas on: töötajate ja muu elanikkonna sotsiaal-majanduslikku seisundit negatiivselt mõjutavad poliitikasuunad ning sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine, rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja mitteaustamine, rassistlike ja ksenofoobsete ideede levimine ametlikku poliitikasse, eeskätt ELis;

11.  leiab, et demokraatia, sallivus, kultuur ja solidaarsus on Euroopa riikide ja rahvaste eduka kooseksisteerimise ja sõprussidemete tugevdamise alus;

12.  tunnistab murettekitavat suundumust, et neofašistlikud ja neonatslikud rühmitused kasutavad sotsiaalmeediat ja internetti, et korraldada oma tegevust ja koostada strateegiaid kogu Euroopa Liidus;

13.  mõistab tungivalt hukka CasaPoundi fašistlike rühmade rünnaku parlamendiliikme Eleonora Forenza, tema assistendi Antonio Perillo ja teiste fašismi ja rassismi vastasel meeleavaldusel osalenute vastu 21. septembril 2018 Bari linnas Itaalias;

14.  nõuab, et Kreeka politsei korraldaks põhjaliku uurimise Zak Kostopoulose tapmise ja väärkohtlemise kohta, et kõik vastutavad isikud toodaks kohtu ette, olenemata sellest, kas nad on tsiviilisikud või politseiametnikud; kutsub Kreeka ametiasutusi üles võtma viivitamata kõik vajalikud meetmed, et tagada, et politseiametnikud täidavad seadust igas olukorras;

15.  tunneb heameelt Soome kohtu otsuse pärast keelustada Põhjamaade Vastupanuliikumine;

16.  tunneb heameelt asjaolu pärast, et Saksamaa Bundesrat nõudis, et Saksamaa kõrgeim kohus keelaks paremäärmusliku natsionaaldemokraatliku partei rahastamise;

17.  tunneb heameelt, et Hispaania Saadikute Kongress otsustas võtta vastu ettepaneku viia Francisco Franco põrm mujale tema hauast nn Langenute Oru sõjamälestusmärgi juures, mis on paremäärmuslaste jaoks oluline koht; palub, et Hispaania ametiasutused eemaldaksid ka tegelikkuses kõik ülejäänud sümbolid või monumendid, millega ülistatakse sõjaväelist ülestõusu, kodusõda ja Franco diktatuuri, ning nõuab, et need, mida ei ole võimalik eemaldada, tuleb vajalikul määral konteksti asetada ja tõlgendada ümber nii, et need soodustaksid avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja minevikusündmuste mäletamist;

18.  palub, et liikmesriigid mõistaksid tungivalt hukka poliitikute ja avaliku sektori ametnike vihakuriteod ja -kõne ning patuoinaste otsimise kõikidel tasanditel ja kõikides meediakanalites ning karistaksid selle eest, kuna seeläbi normaliseeritakse ja suurendatakse ühiskonnas vihkamist ja vägivalda;

19.  palub, et liikmesriigid võtaksid lisameetmeid, et ennetada ja hukka mõista vihakõne ja -kuriteod ning nendele vastu astuda;

20.  palub, et liikmesriigid uuriksid vihakuritegusid, mõistaksid vastutavad isikud süüdi ning jagaksid omavahel häid tavasid vihakuritegude tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas selliste vihakuritegude puhul, mille põhjuseks on konkreetselt erinevad ksenofoobia vormid,

21.  palub, et liikmesriigid kavandaksid ja pakuksid nõuetekohast õiguslikku, psühholoogilist ja materiaalset toetust rassismi, viha- ja ksenofoobsete kuritegude ohvritele ning kaitset kõikidele tunnistajatele rikkujate eest, olenemata sellest, kas nad on tsiviilisikud või politseiametnikud;

22.  palub, et liikmesriigid looksid politseijõududes vihakuritegude vastased üksused; palub, et politseijõud tagaksid, et nende töötajad ei pane toime ükskõik millist laadi rassistlikke, ksenofoobseid või diskrimineerivaid tegusid ning et selliseid tegusid uuritakse ja vastutavad isikud tuuakse kohtu ette;

23.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võitleksid vihakõne ja -kuritegude vastu ning et liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid teeksid tihedalt koostööd vihakõne ja -kuritegude tuvastamisel ja nende vastu võitlemisel;

24.  toetab ja tunnustab fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlevate kogukonnarühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitse vajadust ning kutsub üles seda tagama;

25.  kutsub üles koostama ELi konsolideeritud diskrimineerimisvastase õigusakti, sealhulgas võtma üle/rakendama olemasolevaid õigusakte, ning vastu võtma uusi õigusakte, sealhulgas võrdse kohtlemise direktiiv;

26.  tuletab meelde, et nõukogu raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega on õiguslik alus karistuste kohaldamiseks nende juriidiliste isikute suhtes, kes õhutavad avalikult vägivalda või vihkamist vähemusrühma vastu; tuletab meelde, et need karistused on järgmised: riiklike hüvitiste saamise õigusest ilmajätmine, äritegevuse keeld, kohtuliku järelevalve alla võtmine, sundlõpetamine; tuletab meelde, et liikmesriigid oleksid pidanud rakendama nõukogu raamotsust 28. novembriks 2010;

27.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma 2014. aasta aruannet eespool nimetatud nõukogu raamotsuse rakendamise kohta ning algatama rikkumismenetlused nende liikmesriikide vastu, kes ei ole taganud kooskõla otsuse sätetega;

28.  kutsub liikmesriike üles tagama vastavuse nõukogu raamotsuse sätetega, et astuda vastu organisatsioonidele, kes levitavad vihakõnet ja vägivalda avalikes kohtades ja internetis, kehtestades nõukogu raamotsuses sätestatud karistused ning keelustades otsustavalt neofašistlikud ja neonatslikud rühmitused ja kõik muud sihtasutused või ühendused, mis ülistavad või kiidavad natsismi ja fašismi, austades seejuures riigisisest õiguskorda ja kohtupädevust;

29.  kutsub üles koostama riiklikud tegevuskavad fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu;

30.  kutsub üles tegema täieulatuslikku ja õigeaegset koostööd õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel võitluses fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu;

31.  palub, et liikmesriigid teeksid koostööd võitluses fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu;

32.  palub, et liikmesriigid pakuksid õiguskaitseametnikele kohtusüsteemi kõikidel tasanditel töö raames kohustuslikku inimõigustel põhinevat ja teenustele suunatud koolitust;

33.  palub, et liikmesriigid pakuksid kohustuslikku koolitust kõikidele neile, kes töötavad avalikus ringhäälingus ja meedias, et suurendada teadlikkust neofašistlike ja neonatslike organisatsioonide ohvrite probleemide ja neile osaks saava diskrimineerimise kohta;

34.  palub, et liikmesriigid kehtestaksid riiklikud väljumisprogrammid, et aidata isikuid, kes soovivad lahkuda neofašistlikest ja neonatslikest organisatsioonidest; rõhutab, et need programmid peaksid minema tunduvalt kaugemale üks ühele sekkumistest ning peaksid hõlmama pikaajalist toetust neile, kellel on raske tööd leida, kolida ning luua uusi ja turvalisi sotsiaalvõrgustikke;

35.  rõhutab, et teadlikkuse suurendamine ajaloost on üks peamisi eeldusi, mille abil vältida selliste kuritegude toimumist tulevikus, ning sellel on oluline roll nooremate põlvkondade harimises; juhib tähelepanu sellele, et natsikuritegude tähtsuse vähendamine on esimene samm selle ajajärgu ideede uuesti päevakorda tulemise poole;

36.  kutsub üles looma ühise mäletamiskultuuri, mille raames mõistetakse hukka minevikus toimunud fašistlikud kuriteod; tunneb sügavat muret selle pärast, et nooremad põlvkonnad Euroopas ja mujal tunnevad end fašismi ajaloost üha vähem puudutatuna ning seetõttu võivad nad muutuda uute ohtude suhtes ükskõikseteks;

37.  kutsub liikmesriike üles edendama tavaühiskonna harimist meie ühiskonna mitmekesisuse, ühise ajaloo, sealhulgas Teise maailmasõja kuritegude, näiteks holokausti, ja selle ohvrite süsteemse aastatepikkuse ebainimlikustamise küsimustes;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1)

ELT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(2)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(3)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(4)

ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(5)

2018. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus (TE-SAT-aruanne 2018), Europol.

(6)

2018. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus (TE-SAT-aruanne 2018), Europol.

(7)

2018. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus (TE-SAT-aruanne 2018), Europol.

(8)

RVRNi 2017. aasta aruanne, 28. märts 2018.

(9)

http://www.eatg.org/news/we-call-on-the-authorities-to-ensure-that-justice-for-zak-kostopoulos-is-done/

(10)

The Guardiani 3. augusti 2018. aasta artikkel „Warning of ‘dangerous acceleration’ in attacks on immigrants in Italy“ (Hoiatus sisserändajate vastu suunatud rünnakute ohtliku sagenemise eest Itaalias).

(11)

Le Figaro 20. oktoobri 2017. aasta artikkel „Poitiers: prison avec sursis pour les „identitaires“ qui avaient occupé une mosquée“ (Poitiers: tingimisi vabadusekaotus mošee hõivanud Identitaire’i liikmetele) (ajakohastatud 7. detsembril 2017).

(12)

Le Monde’i 4. septembri 2018. aasta artikkel „Ce que révèle l’enquête sur les projets d’attentats de l’ultradroite visant des musulmans“ (Mida näitab uurimine paremäärmuslaste kavade kohta rünnata moslemeid) (ajakohastatud 5. septembril 2018).

(13)

Mediapart’i 9. aprilli 2018. aasta artikkel „Forces de l’ordre liées à l’ultra-droite violente: la DGSI s’inquiète“ (DGSI tunneb muret julgeolekujõudude seotuse pärast paremäärmusliku vägivallaga).

(14)

Le Figaro 18. oktoobri 2017. aasta artikkel „Visé par un projet d’attentat, Mélenchon veut des sanctions contre l’Action française“ (Mélenchon, kes oli kavandatava terrorirünnaku sihtmärgiks, kutsub üles kohaldama Action Française’i vastu karistusi) (ajakohastatud 19. oktoobril 2017).

(15)

SOS Racismo 2016. aasta aruanne.

(16)

Euroopa Nõukogu ECRI aruanne Horvaatia kohta (viies seiretsükkel), 15. mai 2018.

(17)

Atlantic Councili blogipostitus, 20. juuni 2018.

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave