Menetlus : 2018/2858(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0485/2018

Esitatud tekstid :

B8-0485/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0429

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 173kWORD 50k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0484/2018
17.10.2018
PE624.177v01-00
 
B8-0485/2018

suuliselt vastatava küsimuse B8‑0410/2018 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamise ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju kohta (2018/2858(RSP))


Herbert Dorfmann fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamise ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju kohta (2018/2858(RSP))  
B8‑0485/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine(2),

–  võttes arvesse ELi 29. aprilli 2004. aasta hügieenipaketti, nimelt Euroopa Parlamendi määruseid (EÜ) nr 852/2004(3), 853/2004(4) ja 854/2004(5),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad(6),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2017. aasta rakendusotsust (EL) 2017/302, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks(7),

–  võttes arvesse 10. septembri 2014. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veterinaarravimite kohta (COM(2014)0558),

–  võttes arvesse komisjoni 19. jaanuari 2012. aasta teatist loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 (COM(2012)0006),

–  võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2007/43/EÜ rakendamise kohta ning selle mõju kohta lihakanade heaolule ja heaolunäitajate arengule (COM(2018)0181),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamise ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju kohta (O-000095/2018 – B8‑0410/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et väljaandes „OECD ja FAO põllumajanduslikud perspektiivid 2018–2027“ kinnitatakse, et kodulinnuliha on kogu lihatootmise peamine kasvuhoob; arvestades, et madalad tootmiskulud, kõrge söödaväärindus ja madala hinnaga tooted on aidanud muuta kodulinnuliha nii tootjate kui tarbijate eelistatud valikuks;

B.  arvestades, et viimaste uuringute kohaselt leitakse, et kodulinnuliha tarbimine köögiviljarikka toitumise osana aitab vähendada ülekaalulisuse ja rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste ja 2. tüüpi diabeedi riski(8);

C.  arvestades, et Euroopa kodulinnukasvatuse sektori toodang põhineb „talust toidulauani“ põhimõttel(9);

D.  arvestades, et Euroopa Liit on tunnustatud kui juhtiv ja kõige pühendunum osaleja loomade heaolu käsitlevate õigusaktide valdkonnas(10);

E.  arvestades, et on oluline, et liikmesriikide ja ELi tootjad järgiksid neid eeskirju ning et komisjon ja liikmesriikide ametiasutused viiksid läbi regulaarseid kontrolle selles valdkonnas;

F.  arvestades, et üldine kodulinnuliha nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine; arvestades, et aastatel 2000 kuni 2050 ennustatakse kasvuks 120 %; arvestades, et kodulinnuliha tarbimise kasv on toonud ELis kaasa ka lihatarbimise kasvu (kodulinnuliha osakaal kogu lihatarbimisest: 1964: 12.6 %, 2014: 31.4 %);

G.  arvestades, et komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/302 kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks näevad ette ranged meetodid ja heite piirid, et vähendada kodulinnukasvatuse keskkonnamõju, eriti broilerikasvatuse ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks(11);

H.  arvestades, et viimased hinnangud loomsete saaduste tootmise keskkonnamõju kohta näitavad, et kodulinnukasvatuse ammoniaagi- ja kasvuhoonegaaside heited on kõige väiksemad(12);

I.  arvestades, et kodulinnuliha sektoris on impordi tase ELi kõrgem kui mis tahes muus lihasektoris, tuues kaasa olukorra, kus 25 % ELis tarbitavast kodulinnu rinnalihast pärineb kolmandatest riikidest, kus õigusaktid on vähem ranged;

J.  arvestades, et suurem osa imporditud kodulinnulihast kasutatakse toitlustusteenuste ja toidu töötlemise valdkonnas, kus ei ole kohustust esitada teavet liha päritolu kohta;

K.  arvestades, et komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat on viinud läbi auditeid Brasiilia(13), Ukraina(14) ja Tai(15) kohta, kust pärineb kokku 90 % kolmandate riikide impordist, ning on selgunud olulisi puudujääke tootmisprotsessis ja ELi õigusaktide osas;

1.  tunnistab komisjoni aruande tulemusi direktiivi 2007/43/EÜ kohaldamise kohta ning selle mõju kohta lihatootmiseks peetavate kanade heaolule; juhib tähelepanu asjaolule, et sellise süsteemi on kehtestanud ainult kaks kolmandikku liikmesriikidest ning et ametiasutused ja linnukasvatajad on jalapadjandi dermatiidi hindamissüsteemi reaalsete tulemuste alusel saanud mõõta edusamme ja hoida broilerite heaolu standardeid;

2.  on seisukohal, et liikmesriikide ametiasutused ja komisjon saavad korrapärase kontrolliga tagada, et ELi kodulinnutootjad järgiksid toiduohutuse, loomade tervise, keskkonnakaitse ja loomade heaolu osas rangeid ELi standardeid; palub komisjonil tagada, et sellised kontrollid toimuksid regulaarselt kogu ELis;

3.  rõhutab, et kehtivate rangete ELi eeskirjade nõuetekohane rakendamine on selles valdkonnas kõige tähtsam aspekt; rõhutab, et Euroopa Parlament toetab konkurentsivõimelist ja kestlikku kodulinnuliha tootmist kogu ELis;

4.  tunnustab jõupingutusi, mida kodulinnukasvatajad on eri liikmesriikides loomade heaolu alal juba teinud;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks võrdsete tingimuste huvides broilerite heaolu direktiivi sätete ühtlustatud rakendamise kõikides liikmeriikides;

6.  palub komisjonil esildada õigusakt, et nõuda jaemüügis ja toitlustusteenuste puhul kodulinnuliha sisaldavate toodete liha päritolu märkimist, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid;

7.  märgib, et suuremahuline loomatootmine ei ole kestlikkuse ega keskkonna jaoks probleem, vaid vastupidi sageli on see keskkonnatehnoloogia kulude seisukohast sobilikum ja seega on heitkogused toodetud ühiku kohta madalamad kui väiksemas loomakasvatuses(16);

8.  leiab, et antimikroobikumiresistentsus on ülemaailmne probleem ja märgib, et Euroopa kodulinnukasvatuse sektor ja riiklikud ametiasutused teevad algatusi, et vähendada antibiootikumide kasutamist linnufarmide moderniseerimisega(17);

9.  kutsub komisjoni üles tagama, et kolmandatest riikidest imporditud kodulinnuliha testimine vastaks ELi õigusaktidele loomade heaolu, toiduohutuse ja keskkonna valdkonnas, et tagada ELi tootjatele võrdsed tingimused;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)

ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3)

ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4)

ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(5)

ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(6)

ELT L 182, 12.7.2007, lk 19.

(7)

ELT L 43, 21.2.2017, lk 231.

(8)

Marangoni F. et al., Role of poultry meat in a balanced diet aimed at maintaining health and wellbeing: an Italian consensus document, Food and Nutrition Research. 2015; 59: 10.3402/fnr.v59.27606.

(9)

Euroopa Parlamendi infoleht toiduohutuse kohta.

(10)

Broom, D. M, Animal Welfare in the European Union, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni uuring, Euroopa Liit, 2017.

(11)

ELT L 43, 21.2.2017, lk 231 – vt tabelit 3.2.

(12)

Willems, O.W. et al., Aspects of selection for feed efficiency in meat producing poultry, World’s Poultry Science Journal 69:77-88, märts 2013.

(13)

Euroopa Komisjoni auditi aruanne Brasiilia kohta, Beef, horse and poultry meat - follow up of recommendations of audit report DG SANTE/2017-626, 25. juuni 2018.

(14)

Euroopa Komisjoni auditi aruanne Ukraina kohta, Poultry meat and products derived therefrom, 20. juuli 2018.

(15)

Euroopa Komisjoni auditi aruanne Tai kohta, Poultry meat and products derived therefrom, 23. august 2018.

(16)

Von Witzke, H. et al., Societal benefits of modern poultry meat production in Germany and the EU, HFFA Research GmbH, Saksamaa, 2017.

(17)

Prantsusmaa: ANSESi 5. oktoobri 2017. aasta pressiteade „Antimikroobikumiresistentsus loomade tervises: antimikroobikumide kasutamine loomadel vähenes 2016. aastal jätkuvalt“.

Ühendkuningriik: British Poultry Council, 4. juuni 2018. aasta artikkel „Briti kodulinnuliha sektori püüdes lindude tervise osas olukorda parandada olid antibiootikumikasutuse piiramise osas taas tulemuslikud“.

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave