Menetlus : 2018/2870(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0494/2018

Esitatud tekstid :

B8-0494/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0435

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 171kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0493/2018
22.10.2018
PE624.189v01-00
 
B8-0494/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))


Rebecca Harms, Heidi Hautala, Indrek Tarand fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))  
B8-0494/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eelkõige 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni strateegilise ja sõjalise olukorra kohta Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt(1), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Ukraina vangide kohta Venemaal ja olukorra kohta Krimmis(2), 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni krimmitatari liidrite Ahtem Tšiigozi ja Ilmi Umerovi ning ajakirjanik Mõkola Semena juhtumite kohta(3) ning 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(4) ,

–  võttes arvesse 24. detsembril 2003 Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepet Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel(5),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. novembri 2017. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Ukraina kohta (SWD(2017)0376),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 15. mai 2018. aasta avaldust Kertši silla osalise avamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1085(6), millega lisati kuus Kertši silla ehitamises osalenud üksust nende üksuste loetellu, kelle suhtes rakendatakse piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 24. detsembril 2003. aastal Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolses kokkuleppes koostöö kohta Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel on sätestatud, et tegemist on riigipiiriga eraldatud kahe riigi sisevetega ning sellega antakse Ukrainale ja Venemaale õigus inspekteerida laevu, mis on nende arvates kahtlased;

B.  arvestades, et Ukraina ja Venemaa allkirjastasid 2008. aastal protokolli Aasovi mere piiristamise kohta ja vastavalt sellele sai Ukraina 62 % Aasovi mere territooriumist; arvestades, et pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal hõivas Venemaa osa Ukraina territoriaalmerest ja otsustas ühepoolselt pidada majandusvööndit ja Ukraina mandrilava Mustas ja Aasovi meres ning Kertši väina oma mereterritooriumiks;

C.  arvestades, et Kertši silla ehitamine ilma Ukraina nõusolekuta on veel üks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine Venemaa Föderatsiooni poolt ning selle eesmärk on ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaar Venemaa Föderatsiooniga sunniviisiliselt integreerida;

D.  arvestades, et 2018. aasta aprilli teisel poolel hakkasid Venemaa piirivalvurid peatama ja kontrollima Ukrainale kuuluvatesse Aasovi mere sadamatesse (Mariupol ja Berdjansk) minevaid ja sealt tulevaid välismaa laevu; arvestades, et need kontrollimised toimusid samal ajal, kui valmis Kertši väina sild, mis ühendab ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaare Venemaa territooriumiga;

E.  arvestades, et ei Venemaa laevu ega Venemaa sadamatesse suunduvaid laevu ei kontrollita Aasovi merel samamoodi;

F.  arvestades, et silla ehitamine üle Kertši väina, mis on ainuke Aasovi mere ja Musta mere vaheline meretee, piirab sealtkaudu laevade liikumist Ukrainale kuuluvatesse Aasovi mere sadamatesse ja nendest sadamatest tagasi ning on tõsiselt takistanud kaupade vaba liikumist;

G.  arvestades, et see hiljuti valminud sild piirab Aasovi mere sadamatesse sõitvate laevade suurust, kuna silla kõrgus on 35 meetrit ja selle alt saavad ohutult läbi sõita vaid laevad, mille õhksüvis on alla 33 meetri ja pikkus alla 160 meetri, seega ei saa enam sadamasse siseneda panamax-tüüpi laevad, mis moodustasid üle 20 % kogu sealsest laevaliiklusest;

H.  arvestades Venemaa Föderatsiooni korraldusel toimuv Kertši väina läbivate laevade kontrollimine võib kesta kuni 72 tundi, mis põhjustab suuri hilinemisi, kaubavedude vähenemist ja tuntavaid rahalisi kaotusi kohalikule Ukraina majandusele ja kaupmeestele, kelle laevu selliselt kontrollitakse;

I.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse andmetel on sellise pika kontrolli pidanud läbima umbes 220 ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva;

J.  arvestades, et kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 33 ja ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 279 on Ukraina püüdnud vaidlust Venemaag rahumeelselt lahendada; arvestades, et Ukraina alustas 16. septembril 2016 Venemaa Föderatsiooni vastu vahekohtumenetlust ning esitas teatise ja hagiavalduse vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni XV osale ja VII lisale;

K.  arvestades, et pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist on Ukrainale kuuluvate Aasovi mere sadamate Mariupoli ja Berdjanski tähtsus märgatavalt suurenenud, kuna 80 % Ukraina ekspordist kulgeb nende sadamate ja vete kaudu;

L.  arvestades, et 17. septembril 2018 otsustas Ukraina vastumeetmena Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslikule tegevusele tunnistada kehtetuks Venemaaga 1997. aastal sõlmitud üldise sõpruslepingu; arvestades, et Venemaa on teatanud merejalaväe ja rannakaitse suurtükiväe lisajõudude viimisest Aasovi mere rannikule ning kavatsusest rajada neis vetes selle aasta lõpuks mereväebaas;

1.  mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse Aasovi merel, mis kujutab endast Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämedat rikkumist, ning mõistab hukka kaubalaevade tarbetu peatamise ja kontrollimise, sealhulgas nii Ukraina laevade kui ka kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade, kaasa arvatud rohkem kui 220 ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva;

2.  on seisukohal, et sellised ülemäärased kontrollid Venemaa poolt kujutavad endast meresõiduvabaduse piiramist ning kaubanduse ja liikluse takistamist piirkonnas, millega pannakse kõikidele Ukraina sadamatesse suunduvatele või neist lahkuvatele laevadele märkimisväärsed ootekulud, samuti on see katse neid vesi annekteerida ja muuta Venemaa siseveekoguks;

3.  leiab, et Venemaa diskrimineerib Ukraina sadamaid sihilikult ning kuritarvitab inspektsiooniõigust; rõhutab, et sisuliselt on tegemist Aasovi mere äärsete Ukraina sadamate blokaadiga;

4.  juhib tähelepanu sellele, et Venemaa tegevus Aasovi merel takistab rahvusvahelist mereliiklust, rikub meresõiduvabadust ja navigeerimist ning see viib Ukraina olukorra edasise destabiliseerimiseni;

5.  väljendab sügavat muret selle üle, et pinged piirkonnas on tõusuteel ning konfliktiga on kaasnenud merendusega seotud mõõde, mida tõendab Vene mere relvajõudude suurenenud kohalolek ja Venemaa Musta mere laevastiku ja rannavalve tugevdamine Aasovi merel;

6.  julgustab Ukrainat jätkama diplomaatia ja seaduslike vahendite kasutamist Venemaa tegevusele vastamisel, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel käimas oleva vahendusprotsessi kaudu;

7.  peab kahetsusväärseks, et Venemaa Föderatsioon on tõsiselt kahjustanud piirkonna majanduslikku olukorda, aeglustades ja piirates kaubavedude liikumist, mis mõjutab Ukraina meresadamate töökoormust ja pidurdab kohalikku majandust; juhib tähelepanu sellele, et finantskahju, mis ulatub juba kümnete miljonite eurodeni, puudutab ka nimetatud vetes tegutsevaid ELi kaupmehi;

8.  mõistab hukka Musta mere ja nüüd ka Aasovi mere piirkonna jätkuva militariseerimise Venemaa poolt, eelkõige arvukate sõjalaevade ja patrull-laevade ümberpaigutamise Kaspia merelt; peab kahetsusväärseks, et Aasovi merest on saanud Venemaa Ukraina-vastase võitluse uus piirkond;

9.  mõistab hukka Kertši väina silla ebaseadusliku ehitamise, mis ühendab ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaare Venemaaga; see toimub ilma Ukraina nõusolekuta ja takistab navigeerimist Kertši väina kaudu Aasovi ja Musta mere vahel; on seisukohal, et selle tegevuse eesmärk on tugevdada Krimmi poolsaare sunniviisilist integreerimist Venemaaga ja suurendada Ukraina isolatsiooni, mille osa see on;

10.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abistaks Ukrainat kõikides õigusmenetlustes rahvusvahelise õiguse ja asjaomaste konventsioonide raames, et peatada kuritahtlikud kontrollid ja taastada tema seaduslikud õigused;

11.  leiab, et lääneriikide, kaasa arvatud ELi protest Venemaa asjaomase tegevuse vastu on seni olnud nõrk ja ebatõhus, kuigi Venemaa tegevus Aasovi merel ja selle strateegilised eesmärgid on olnud tõsised ning see on mõjutanud üha rohkem lääneriikide lipu all sõitvaid laevu;

12.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal jälgida tähelepanelikumalt muutuvat olukorda Aasovi merel, kuna sellest võib areneda konflikt Euroopa vahetus läheduses ning sellel võivad olla laiemad julgeolekupoliitilised mõjud otseselt ELile ja selle liikmesriikidele; soovib, et liikmesriigid säilitaksid seoses selle uue kriisiga Moskva suhtes ühtse ja ühise lähenemisviisi;

13.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles arutama liikmesriikide ja nõukoguga võimalust tugevdada Venemaa vastaseid sanktsioone, et hoida ära konflikti võimalikku teravnemist Aasovi merel;

14.  on lisaks seisukohal, et ÜRO missiooni saatmine, mille ülesanne oleks kontrollida ja jälgida Kertši väina läbivaid laevu, võiks leevendada pingeid, hõlbustada dialoogi osapoolte vahel ning hoida ära kriisi eskaleerumist;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Ukraina presidendile, peaministrile ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, peaministrile ja parlamendile ning ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile ning OSCEle.

 

(1)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 74.

(2)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 109.

(3)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 86.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.

(5)

ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(6)

ELT L 194, 31.7.2018, lk 147.

Viimane päevakajastamine: 24. oktoober 2018Õigusalane teave