Menetlus : 2018/2870(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0496/2018

Esitatud tekstid :

B8-0496/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0435

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 264kWORD 52k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0493/2018
22.10.2018
PE624.191v01-00
 
B8-0496/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))


Charles Tannock, Anna Elżbieta Fotyga, Zdzisław Krasnodębski, Raffaele Fitto, Karol Karski, Jana Žitňanská, Ruža Tomašić, Monica Macovei, Jan Zahradil, Branislav Škripek, Jadwiga Wiśniewska fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))  
B8‑0496/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eelkõige 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse(1), 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni Ukraina kohta(2), 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni strateegilise ja sõjalise olukorra kohta Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt(3), 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni krimmitatari liidrite Ahtem Tšiigozi ja Ilmi Umerovi ning ajakirjanik Mõkola Semena juhtumite kohta(4) ning 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 15. mai 2018. aasta avaldust Kertši silla osalise avamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut ja ÜRO põhikirja,

–  võttes arvesse 2003. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepet koostöö kohta Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel, 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta ja 12. veebruari 2015. aasta meetmepaketti Minski kokkulepete rakendamiseks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et enne Venemaa sõjalaevastiku ja rannakaitse laevade paigutamist oli Aasovi meri peaaegu demilitariseeritud; arvestades, et Venemaa tegevus on julgeolekuolukorda Mustal merel ja Aasovi merel veelgi halvendanud ning see mõjutab oluliselt käimasolevat sõda Ida-Ukrainas;

B.  arvestades, et nii ÜRO mereõiguse konventsioonis kui ka 2003. aasta Aasovi mere lepingus on ette nähtud meresõiduvabadus; arvestades, et nimetatud lepingus on Aasovi meri määratletud kahe riigi sisevetena ja see annab mõlemale riigile õigus kontrollida Aasovi merele suunduvaid ja sealt lahkuvaid laevu;

C.  arvestades, et Kertši silla ehitamine ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarele ilma Ukraina nõusolekuta on veel üks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine Venemaa Föderatsiooni poolt;

D.  arvestades, et Kertši sild piirab Aasovi merel Ukraina sadamatesse sõitvate laevade suurust, nii et maksimaalne õhksüvis on alla 33 meetri ja pikkus alla 160 meetri, seega ei saa enam sadamasse siseneda panamax-tüüpi laevad, mis moodustasid enne silla ehitamist üle 20 % kogu laevaliiklusest Aasovi merel;

E.  arvestades, et Venemaa peatab sageli Ukraina Mariupoli ja Berdjanski sadamatesse sõitvaid ja sealt lahkuvaid laevu ning viib läbi pikki kontrolle, mis võivad kesta päevi; arvestades, et Venemaa lipu all sõitvad laevad ei pea selliseid kontrolle läbima;

F.  arvestades, et alates 2018. aasta aprillist on Aasovi mere piirkonnas Venemaa kuritahtlikke kontrolle teostatud vähemalt 120 ELi liikmesriikide laevale;

G.  arvestades, et Venemaa sellisel uuel taval on juba olnud märkimisväärne negatiivne mõju kohalikule majandusele ja Ukraina Aasovi mere sadamate töökoormusele, mille osakaal Ukraina meretranspordi ekspordist oli pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 80 %;

H.  arvestades, et Venemaa on kasutanud kolmandate riikide territoriaalvete rikkumise ja meretranspordi blokeerimise mustrit juba Läänemerel, eelkõige Eesti, Läti ja Poola (Wisła laht) suhtes;

I.  arvestades, et 2018. aasta septembris otsustas Ukraina tühistada 1997. aastal Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud sõpruse, koostöö ja partnerluse lepingu ning rajada Aasovi merele mereväebaasi, suurendades sellega oma sõjalist kohalolekut;

1.  mõistab karmilt hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel, mis takistab navigatsiooni, põhjustab viivitusi, suurendab märkimisväärselt transpordikulusid ja kujutab endast veel ühte Venemaa hübriidsõja mõõdet, samuti rahvusvahelise õiguse ja Venemaa enda võetud kohustuste rikkumist; peab eriti murettekitavaks Venemaa piirivalve tava peatada laevu kontrollimiseks 12 miili kaugusel Ukraina rannikust;

2.  väljendab sügavat muret Aasovi mere ja Musta mere piirkonna, eelkõige ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi jätkuva militariseerimise pärast, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni A2/AD suutlikkuse arendamise pärast, mis hõlmab uusi S-400 õhutõrjesüsteeme;

3.  on ülimalt mures väga ebastabiilse olukorra pärast Aasovi merel, mis võib kergesti areneda avatud konfliktiks;

4.  mõistab hukka Venemaa tava kontrollida ülemäära pikalt Aasovi merel Ukraina sadamatesse sisenevaid või sealt lahkuvaid laevu; toonitab, et Venemaa laevu või Venemaa sadamatesse suunduvaid või sealt lahkuvaid laevu selliselt ei kohelda; rõhutab, et niisugusel inspekteerimisel on Ukraina kalandussektorile laastav mõju;

5.  leiab, et sellised tavad on Ukraina sadamate teadlik ja sihilik diskrimineerimine ning inspektsiooniõiguste kuritarvitamine; tunneb muret, et kui selle vastu välja ei astuta, võib Aasovi merel kasutusele võetud inspekteerimise ja blokeerimise tava tulla kasutusele ka mujal, sealhulgas Mustal merel;

6.  mõistab hukka Venemaa katse ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi Kertši silla ehitamise teel jõuga integreerida; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle laiendada piiravaid meetmeid Kertši silla ehitusega seotud üksustele ning palub, et nõukogu laiendaks tegevuste loetelu, mille eest määratakse sanktsioone, nii et see laieneks ka neile, kes kavandavad ja viivad ellu Venemaa kuritarvituslikku ja diskrimineerivat kontrollipoliitikat Aasovi merel ning vastutavad Kertši silla ehituse ja käitamise eest;

7.  palub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil (OSCE) laiendada oma vaatlusmissiooni volitusi Aasovi merel või moodustada selle veekogu jaoks eraldi vaatlusmissioon;

8.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal jälgida tähelepanelikumalt muutuvat olukorda Aasovi merel, luna sellest võib areneda konflikt Euroopa vahetus läheduses ning sellel võivad olla laiemad julgeolekupoliitilised mõjud otseselt ELile ja selle liikmesriikidele; leiab sellega seoses, et oleks väga kasulik nimetada Krimmi ja Donbassi piirkonda ELi eriesindaja, kelle vastutusalasse kuuluks ka Aasovi meri;

9.  palub, et komisjon saadaks sellesse piirkonda spetsiaalse ekspertide missiooni, et hinnata de facto blokaadi tekitatud majanduskahju, ning kaaluks võimalusi koostada spetsiaalne majandusarengu programm, mida võiks mõjutatud piirkondades rakendada; see võiks hõlmata ka Mariupoli tsiviillennujaama taasavamist ning alternatiivsete transporditeede arendamist Ukraina kaupade jaoks;

10.  mõistab hukka ebaseadusliku nafta- ja gaasivarude ammutamise Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumil; juhib tähelepanu võimalikule ohule, et Venemaa võib hõivata Aasovi merel Ukraina nafta- ja gaasiväljad, kui ta on saavutanud oma eesmärgi muuta Aasovi meri Venemaa Föderatsiooni siseveekoguks;

11.  tunneb siirast heameelt NATO kindla toetuse üle Ukrainale; nõuab edasist abistamist ja kaasatust, sealhulgas suuremat kohalolekut Mustal merel ja Aasovi merel, ühiseid sõjalisi õppusi ja operatsioone ning abi Ukraina sõjalise ja mereväe suutlikkuse suurendamiseks;

12.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abistaks Ukrainat kõikide diplomaatiliste meetmete ja õigusmenetluste kasutamisel, mis on rahvusvahelise õiguse ja asjaomaste konventsioonidega ette nähtud, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni raames toimuvas vahekohtumenetluses, et astuda vastu Venemaa vaenulikule tegevusele Aasovi merel;

13.  väljendab veel kord toetust Ukraina iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele; kinnitab uuesti Ukraina suveräänset õigust Krimmi poolsaarele;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretärile, NATO peasekretärile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning ELi liikmesriikidele.

(1)

ELT C 378, 9.11.2017, lk 213.

(2)

ELT C 224, 21.6.2016, lk 14.

(3)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 74.

(4)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 86.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.

Viimane päevakajastamine: 24. oktoober 2018Õigusalane teave