Menetlus : 2018/2844(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0522/2018

Esitatud tekstid :

B8-0522/2018

Arutelud :

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0446

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 276kWORD 59k
7.11.2018
PE624.230v01-00
 
B8-0522/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


õigusriigi põhimõtte järgimise kohta Rumeenias (2018/2844(RSP))


Roberta Metsola fraktsiooni PPE nimel
Josef Weidenholzer fraktsiooni S&D nimel
Sophia in ’t Veld, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Judith Sargentini, Eva Joly, Benedek Jávor, Reinhard Bütikofer, Bodil Valero fraktsiooni Verts/ALE nimel
Barbara Spinelli, Patrick Le Hyaric, Helmut Scholz, Marie‑Christine Vergiat, Marie‑Pierre Vieu, Malin Björk, Sofia Sakorafa, Emmanuel Maurel, Younous Omarjee fraktsiooni GUE/NGL nimel
Monica Macovei

Euroopa Parlamendi resolutsioon õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Rumeenias (2018/2844(RSP))  
B8‑0522/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi aluslepinguid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4 ning 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Rumeenia põhiseadust,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist ELi uue õigusriigi tugevdamise raamistiku kohta (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta arutelu demokraatia ja õigluse kohta Rumeenias,

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta arutelu Rumeenia kohtusüsteemi reformist põhjustatud ohtude kohta õigusriigi põhimõttele,

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta arutelu õigusriigi põhimõtte järgimise kohta Rumeenias,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 1. oktoobril 2018. aastal toimunud arvamuste vahetust, millest võttis osa komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 2017. aasta märtsis toimunud kuulamist demokraatia ja õigluse kohta Rumeenias,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Junckeri ja esimese asepresidendi Timmermansi 24. jaanuari 2018. aasta ühisavaldust viimaste arengute kohta Rumeenias,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 16. märtsi 2018. aasta arvamust Rumeenia seaduseelnõu nr 140/2017 kohta, millega muudetakse valitsuse määrust nr 26/2000 ühenduste ja sihtasutuste kohta,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamust, milles käsitletakse muudatusi Rumeenia seaduses nr 303/2004 (kohtunike ja prokuröride staatuse kohta), seaduses nr 304/2004 (kohtukorralduse kohta) ja seaduses nr 317/2004 (kõrgema justiitsnõukogu kohta),

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamust muudatuste kohta Rumeenia karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus, mis mõjutavad ka seadust nr 78/2000 (korruptsiooni tõkestamise, avastamise ja selle eest karistamise kohta) ning seadust nr 304/2004 (kohtukorralduse kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) 11. aprilli 2018. aasta eriaruannet Rumeenia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2017. aasta aruannet Rumeenia edusammude kohta koostöö- ja jälgimiskorra raames,

–  võttes arvesse kolme seadust, mille Rumeenia parlament võttis vastu 2017. aasta detsembris ja millega muudetakse kohtusüsteemi, nimelt seadust nr 303/2004 (kohtunike ja prokuröride staatuse kohta), seadust nr 304/2004 (kohtukorralduse kohta) ja seadust nr 317/2004 (kõrgema justiitsnõukogu kohta), võttes arvesse 2018. aasta juuni muudatusi karistusseadustikus ja 2018. aasta juuli muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) resolutsiooni nr 2226/2018 ja soovitust nr 2134/2018,

–  võttes arvesse Rumeenia konstitutsioonikohtu 20. oktoobri 2018. aasta otsust, mille kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku 96 muudatustest 64 on põhiseadusega vastuolus; võttes arvesse konstitutsioonikohtu 25. oktoobri 2018. aasta deklaratsiooni, mille kohaselt on karistusseadustiku 30 muudatust põhiseadusega vastuolus;

–  võttes arvesse pärast 2017. aasta jaanuari korduvalt aset leidnud massimeeleavaldusi, mille käigus protesteeriti korruptsiooni vastu ja avaldati poolehoidu õigusriigi põhimõtetele, sealhulgas 10. augustil 2018 Bukarestis toimunud massimeeleavaldust „Diaspora at Home“, mille järel vajasid sajad inimesed politsei vägivaldse sekkumise tagajärjel arstiabi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted;

C.  arvestades, et EL toimib vastastikusel usaldusel, et liikmesriigid järgivad oma tegutsemises demokraatia ja õigusriigi põhimõtet ning põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ning põhiõiguste hartas;

D.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning see on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline eeldus;

E.  arvestades, et Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) väljendas oma 2018. aasta aprilli aruandes Rumeenia kohta tõsist muret seoses Rumeenia parlamendis vastu võetud kohtunike ja prokuröride staatust, kohtukorraldust ja kõrgemat justiitsnõukogu käsitlevate seaduste teatavate aspektidega, ning samuti seoses muudatusettepanekutega kriminaalõiguse muutmiseks; arvestades, et GRECO seab kahtluse alla õigusloomeprotsessi, väljendab muret mõju pärast kohtusüsteemi sõltumatusele ja viitab korruptsioonivastaste standardite kaudsele rikkumisele;

F.  arvestades, et oma 20. oktoobri 2018. aasta arvamuses nr 924/2018, milles piirduti „eelnõude eriti vastuoluliste aspektidega”, jõudis Veneetsia komisjon järeldusele, et „kuigi eelnõudesse on pärast kriitikat ja konstitutsioonikohtu mitut otsust tehtud tervitatavaid parandusi ... sisaldavad kolm eelnõud olulisi aspekte, mille tagajärjel ... võivad kohtunikud ja prokurörid surve alla sattuda ning mis võib lõpuks kahjustada kohtusüsteemi ja selle liikmete sõltumatust ning koos ennetähtaegselt pensionile jäämise korraga vähendada selle tõhusust ja kvaliteeti, millel on korruptsioonivastase võitluse jaoks negatiivsed tagajärjed“, ning leidis, et need aspektid tõenäoliselt „vähendavad üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu“(1);

G.  arvestades, et Veneetsia komisjon jõudis oma 20. oktoobri 2018. aasta arvamuses nr 930/2018 järeldusele, et „on vajalik ja asjakohane, et Rumeenia parlament korraldaks karistusseadustiku reformi, et rakendada konstitutsioonikohtu otsuseid ja asjaomaseid ELi direktiive“, ning et paljud muudatused „kahjustaksid tõsiselt Rumeenia kriminaalõigussüsteemi tõhusust võitluses mitmesuguste kuriteoliikide, sh korruptsiooniga seotud kuritegude, vägivaldsete kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse vastu“(2);

H.  arvestades, et Veneetsia komisjon väljendas oma 16. märtsi 2018. aasta arvamuses nr 914/2018 heameelt asjaolu üle, et „seaduseelnõude algatajad näitasid Bukaresti kohtumiste käigus valmisolekut seaduseelnõusid mitmes aspektis muuta“, ning kutsus Rumeenia ametivõime üles kaaluma Veneetsia komisjoni peamisi soovitusi, nimelt et „seaduseelnõudes ette nähtud uued aruandlus- ja avalikustamisnõuded, sealhulgas tegevuse peatamise ja lõpetamise sanktsioonid nõuetele mittevastavuse korral on ilmselgelt ebavajalikud ja ebaproportsionaalsed ning need tuleks kehtetuks tunnistada“, ning et finantsaruannete üksikasjalikul avaldamisel iga kuue kuu järel koos tuluallika märkimisega, sõltumata summast ja koos laialisaatmise sanktsiooniga on „kodanikuühiskonnale pärssiv mõju“ ning see on vastuolus „ühinemisvabadusega ja õigusega eraelu austamisele“(3);

I.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee palus Rumeeniat lükata tagasi hiljuti esitatud seaduseelnõud, millega valitsusvälistele organisatsioonidele kehtestatakse täiendavad finantsaruandluse kohustused, ning muuta neid kooskõlas Veneetsia komisjoni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) soovitustega ning enne nende vastuvõtmist nende üle avalikkusega põhjalikult konsulteerida(4);

J.  arvestades, et 19. juulil 2018. aastal andis komisjon Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Rumeenia ei ole võtnud siseriiklikku õigusesse üle neljandat rahapesuvastast direktiivi; arvestades, et Rumeenia parlament võttis 24. oktoobril 2018. aastal rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva seaduseelnõu vastu pärast seda, kui see oli kahtlasel kombel kaks korda hääletusele pandud;

K.  arvestades, et käimasolev arutelu Rumeenia luureteenistuse rolli ja selle väidetava sekkumise üle Rumeenia kohtusüsteemi tegevusse tekitab küsimusi sellise sekkumise võimaliku ulatuse ja vormide kohta; arvestades, et Veneetsia komisjon jõudis oma 20. oktoobri 2018. aasta arvamuses järeldusele, et „luureteenistuste kontrolli käsitlevate õigusnormide põhjalik läbivaatamine näib olevat vajalik“(5);

L.  arvestades, et 2016. aasta mais algatati petitsioon Rumeenia põhiseaduse läbivaatamiseks, et piirata perekonna määratlust abieluga mehe ja naise vahel; arvestades, et paljud inimõiguslaste rühmad on väljendanud muret, et see ettepanek võib viia rahvusvaheliste inimõiguste standardite rikkumiseni ja suurendada Rumeenias homofoobset diskrimineerimist; arvestades, et läbivaatamine kiideti parlamendis heaks kahekolmandikulise häälteenamusega; arvestades, et selles küsimuses korraldatud rahvahääletusest osavõtt jäi alla nõutava 30 protsendi;

M.  arvestades, et vastavalt rahvusvahelise lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste Euroopa piirkonna ühenduse (ILGA-Europa) 2018. aasta ülevaatele LGBTI-inimeste inimõiguste olukorra kohta Euroopas on Rumeenia 28 ELi liikmesriigi hulgas LGBTI-inimeste vastu suunatud õigusaktide, vihkamist õhutavate avalduste ja diskrimineerimise osas 25. kohal;

N.  arvestades, et EL on võtnud endale ülesandeks kaitsta massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust ning õigust saada teavet ja arvamusvabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10; arvestades, et meedia funktsioon ühiskonna valvekoerana on nende õiguste kaitsmisel ja kõigi muude põhiõiguste kaitsmisel otsustava tähtsusega;

O.  arvestades, et organisatsioon Piirideta Reporterid on juhtinud tähelepanu katsetele muuta Rumeenia meedia poliitiliseks propagandavahendiks ning avaldanud muret poliitilise tsensuuri pärast meedias(6);

P.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 12 on sätestatud, et igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas;

Q.  arvestades, et teated Rumeenia politsei vägivaldse sekkumise kohta 10. augusti 2018. aasta meeleavalduste käigus on tekitanud tõsise mure seoses ülemäärase jõu kasutamise ja meeleavaldajate põhiõiguste rikkumisega, mille tulemusel on käimas Rumeenia õiguskaitseasutuste uurimised;

R.  arvestades, et korruptsioon on ELis endiselt probleem; arvestades, et korruptsiooni olemus ja ulatus võib liikmesriigiti erineda, kuid see kahjustab ELi kui tervikut ning selle majandust ja ühiskonda, takistab majandusarengut, õõnestab demokraatiat ja kahjustab õigusriigi põhimõtet;

S.  arvestades, et pärast konstitutsioonikohtu otsust, millega piirati presidendi võimu, tagandati vaatamata kohtunõukogu vastupidisele seisukohale 9. juulil 2018 ametist riikliku korruptsioonivastase direktoraadi peaprokurör; arvestades, et teisest küljest märkis Veneetsia komisjon oma 20. oktoobri 2018. aasta arvamuses, et on oluline „tugevdada prokuröride sõltumatust ning säilitada ja suurendada selliste institutsioonide rolli nagu president ja kõrgem justiitsnõukogu [Consiliul Superior al Magistraturii – CSM], kes saavad tasakaalustada [justiits]ministri mõjuvõimu”(7); arvestades, et Rumeenia valitsus võttis 15. oktoobril 2018 vastu erakorralise määruse; arvestades, et praeguseks on pärast määruse jõustumist ametist vabastatud 48 prokuröri, mis võib takistada paljusid käimasolevaid uurimisi; arvestades, et 24. oktoobril 2018 nõudis justiitsminister peaprokuröri ametist vabastamist, süüdistades teda võimupiiride ületamises;

1.  rõhutab, et on ülimalt oluline tagada, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 loetletud ühiseid Euroopa väärtusi järgitaks täies ulatuses ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused oleksid tagatud;

2.  on sügavalt mures Rumeenia kohtu- ja kriminaalõiguse valdkonna õigusaktide muudatuste pärast ja eriti seetõttu, et need võivad struktuuriliselt kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust ja selle võimet võidelda korruptsiooniga Rumeenias tulemuslikult, ning nõrgestada õigusriigi põhimõtet;

3.  mõistab hukka politsei vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise 2018. aasta augustis Bukarestis toimunud meeleavalduste käigus;

4.  kutsub Rumeenia ametiasutusi üles kehtestama kaitsemeetmeid, et tagada institutsioonidevahelise koostöö läbipaistev ja õiguslik alus, ning vältima mis tahes sekkumisi, mis võiksid häirida kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi; nõuab tugevamat parlamentaarset kontrolli luureteenistuste üle;

5.  nõuab tungivalt, et Rumeenia ametivõimud oleksid vastu mis tahes meetmetele, millega dekriminaliseeritaks korruptsioon ametiasutuses, ning rakendaksid riiklikku korruptsioonivastast strateegiat;

6.  soovitab tungivalt läbi vaadata valitsusväliste organisatsioonide rahastamist, korraldust ja toimimist käsitlevad õigusaktid, kuna need võivad avaldada kodanikuühiskonnale ähvardavat mõju ning rikuvad ühinemisvabaduse ja eraelu puutumatuse põhimõtet; on veendunud, et need tuleks viia täielikult kooskõlla ELi raamistikuga;

7.  väljendab sügavat muret meediavabadusele kehtestatud poliitiliste piirangute, ning kavandatavate õigusaktide pärast, millega muudetaks karistatavaks Rumeenia halvustamise välismaal ning laimu eest kriminaalvastutusele võtmine lisataks uuesti kriminaalseadustikku;

8.  nõuab tungivalt, et Rumeenia parlament ja valitsus rakendaksid täielikult kõiki Euroopa Komisjoni, GRECO ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning hoiduksid ellu viimast reforme, mis seavad ohtu õigusriigi põhimõtte, kaasa arvatud kohtusüsteemi sõltumatuse austamise; nõuab tungivalt, et jätkataks koostööd kodanikuühiskonnaga, ning rõhutab vajadust käsitleda eespool nimetatud küsimusi läbipaistva ja kaasava protsessi abil; soovitab, et enne kõnealuste seadusandlike meetmete lõplikku vastuvõtmist tuleks taotleda Veneetsia komisjonilt nende eelhindamist;

9.  kutsub Rumeenia valitsust üles tegema Euroopa Komisjoniga koostööd vastavalt aluslepingus sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele;

10.  väljendab veel kord kahetsust, et komisjon otsustas mitte avaldada ELi korruptsioonivastase võitluse 2017. aasta aruannet, ning kutsub teda tungivalt üles viivitamata taasalustama oma iga-aastast korruptsioonivastast seiret kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles töötama välja rangete näitajate süsteemi ja kergesti kohaldatavaid ühtseid kriteeriume korruptsiooni taseme mõõtmiseks liikmesriikides ning hindama liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta resolutsioonis ELi finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2014. aasta aruande kohta(8);

11.  soovitab tungivalt rakendada kõiki liikmesriike hõlmavat korrapärast, süstemaatilist ja objektiivset järelevalveprotsessi ja dialoogi, et kaitsta ELi demokraatia põhiväärtusi, põhiõigusi ja õigusriiki ning kaasata nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament, nagu soovitati parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt)(9); kordab, et see mehhanism peaks koosnema aastaaruandest koos riigipõhiste soovitustega(10);

12.  palub komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal kontrollida järelmeetmeid, mida Rumeenia ametiasutused soovituste suhtes võtavad, ning samas jätkata Rumeenia täielikku toetamist asjakohaste lahenduste leidmisel;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Rumeenia presidendile.

(1)

Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamus nr 924/2018 (CDL-AD (2018) 017).

(2)

Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamus nr 930/2018 (CDL-AD (2018) 021).

(3)

Veneetsia komisjoni 16. märtsi 2018. aasta arvamus nr 914/2018 (CDL-AD(2018)004).

(4)

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon nr 2226/2018 ja soovitus nr 2134/2018.

(5)

Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamus nr 924/2018 (CDL-AD (2018) 017).

(6)

https://rsf.org/en/romania

(7)

Veneetsia komisjoni 20. oktoobri 2018. aasta arvamus nr 924/2018 (CDL-AD(2018)017).

(8)

ELT C 50, 9.2.2018, lk 2.

(9)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(10)

Vaata: 13. detsembri 2016. aasta resolutsioon põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal, ELT C 238, 6.7.2018, lk 2.

Viimane päevakajastamine: 12. november 2018Õigusalane teave