Menetlus : 2018/2900(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0552/2018

Esitatud tekstid :

B8-0552/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/11/2018 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0475

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 288kWORD 59k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0551/2018
27.11.2018
PE631.545v01-00
 
B8-0552/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum-ex skandaali valguses (2018/2900(RSP))


Pervenche Berès, Peter Simon, Jeppe Kofod fraktsiooni S&D nimel
Miguel Urbán Crespo, Dimitrios Papadimoulis fraktsiooni GUE/NGL nimel
Sven Giegold fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum-ex skandaali valguses (2018/2900(RSP))  
B8-0552/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 115 ja 116,

–  võttes arvesse kapitaliturgude liitu, mille üks peamine eesmärk on tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve))(1) (edaspidi „ESMA määrus“ ) artikli 1 lõiget 5, milles nõutakse, et ESMA toetaks finantsturgude terviklikkust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist,

–  võttes arvesse ESMA määruse artiklit 9, millega antakse ESMA-le juhtiv roll läbipaistvuse ja selguse edendamisel finantsturul, finantstegevuse jälgimisel, soovituste ja hoiatuste andmisel ning selliste tegevuste ajutisel keelustamisel või piiramisel, kui need kujutavad endast ohtu artiklis 1 sätestatud eesmärkidele,

–  võttes arvesse ESMA määruse artikli 22 lõiget 4 ja 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010(2) (millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“)) artikli 22 lõiget 4, milles on öeldud, et Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Parlamendi taotlusel uurida konkreetset liiki finantstegevust, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele soovitusi meetmete võtmiseks,

–  võttes arvesse ESMA määruse artiklit 31, milles sätestatakse, et ESMA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta)(3) artiklit 40, millega antakse ESMA-le sekkumisvolitused keelata või piirata ajutiselt teatavate finantsinstrumentide või teatud konkreetsete omadustega finantsinstrumentide turundamist, levitamist või müüki või teatud liiki finantsteenust või -tegevust, kui a) väljapakutud meetmega käsitletakse märkimisväärset ohtu finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, b) vastava finantsinstrumendi või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei maanda seda ohtu või c) pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt,

–  võttes arvesse meediavaldkonnas tegutseva Saksamaa mittetulundusühingu CORRECTIV juhitava uurivate ajakirjanike konsortsiumi 18. oktoobril 2018 avaldatud paljastusi cum-ex skandaali kohta,

–  võttes arvesse seda skandaali uurivat Saksamaa Liidupäeva neljandat uurimiskomisjoni, kes avaldas oma aruande(4) 2017. aasta juunis,

–  võttes arvesse Saksamaa ja Taani maksuhaldurite uurimisi;

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta(5) ja 6. juuli 2016. aasta(6) resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(7),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(8),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta otsust(9) finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta,

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2018. aasta täiskogu arutelu cum-ex skandaali teemal,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ja TAX3 erikomisjoni 26. novembri 2018. aasta ühiskoosolekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et cum-ex tehingute puhul kauplevad pangad ja börsimaaklerid dividendiõigusega („cum“) ja dividendiõiguseta („ex“) aktsiatega väga kiiresti, et varjata, kes on nende tegelik omanik; arvestades, et need skeemid võimaldasid mõlemal poolel taotleda vähendust kapitali kasvutulu maksult, mida oli makstud ainult üks kord;

B.  arvestades, et kuigi maksimaalset kahjusummat on raske välja arvutada, sest osa tegevusest algas 1990. aastate lõpus ja need juhtumid aegusid juba tükk aega tagasi, on cum-ex skeemide põhjustatud kogukahju mõjutatud liikmesriikidele hinnanguliselt vähemalt 55 miljardit eurot, mis on ligikaudu üks kolmandik ELi 2017. aasta kogueelarvest;

C.  arvestades, et teadaolevalt töötas cum-ex skeemid välja Saksamaa jurist Hanno Berger, kes nüüd vaidleb vastu väitele, et need tehingud on ebaseaduslikud; arvestades, et Hanno Bergeri vastu on esitatud Wiesbadeni kohtus hagi, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et ta sai ebaseaduslikult maksutagastust tehingute eest, mille väärtust hinnatakse 15,8 miljardile eurole (18 miljardit USA dollarit) ja mille tõttu jäi maksutuluna saamata 106 miljardit eurot; arvestades, et väidetavalt uurivad Saksamaa prokurörid praegu kümnete pankade, börismaaklerite, raamatupidamisfirmade ja õigusbüroode rolli nendes tehingutes;

D.  arvestades, et cum-ex tehingud näitavad, et Euroopas on toime pandud enneolematu ulatusega professionaalne ja organiseeritud finantskuritegevus, mille puhul osalised on väidetavalt kasutanud piiriüleseid maksulünki ja seaduslikke kauplemistavasid, et aktsionärid saaksid näidata, nagu nad omaksid samu aktsiaid kahekordselt;

E.  arvestades, et väidetavalt on need kuritegelikud tavad seotud Saksamaa ja teiste ELi liikmesriikide finantsasutustega, sealhulgas mitme suure tuntud kommertspangaga;

F.  arvestades, et 2016. aastal selgus, et Taani maksuamet ei olnud reageerinud paljudele hoiatustele, et välismaised äriühingud kuritarvitavad Taani maksueeskirju ja võltsivad dokumente, et taotleda pettuse teel dividendide pealt maksutagastust – see on kuritarvitus, mille tõttu Taani kaotas saamata maksutulu näol hinnanguliselt üle 1,5 miljardi euro(10);

G.  arvestades, et väidetavalt oli Saksamaa valitsus nendest petturlikest maksutavadest teadlik juba mitu aastat, kuid teatas sellest teistele liikmesriikidele alles 2015. aastal; arvestades, et Saksamaa rahandusministeerium on väidetavalt öelnud, et ta on teadlik 418 erinevast cum-ex maksupettuse juhtumist, mille koguväärtus on 5,7 miljardit eurot;

H.  arvestades, et Saksamaa Liidupäeva neljanda uurimiskomisjoni lõpparuandes jõuti järeldusele, mida jagavad ka Saksamaa kohtud, et sellised maksutavad nagu cum-ex tehingud, mis hõlmavad lühikeseks müüki, on ebaseaduslikud, ning et Saksamaa pankade liit on probleemi hoopis teravdanud, selle asemel et aidata seda lahendada;

I.  arvestades, et ettevõtete lobitöö mõju, nagu ilmneb käesoleval ja muudel juhtudel, on riiklikes ja Euroopa institutsioonides sügavalt juurdunud ning väidetavalt kuuluvad Euroopa Keskpanka nõustavatesse nõuanderühmadesse peamiselt just pangandussektori esindajad(11) ja ELi poliitika kujundamist suunavad suurimad raamatupidamisettevõtted(12);

J.  arvestades, et Euroopa ajakirjanike konsortsiumi uurimises tuvastati cum-ex kauplemisskeemide peamiste sihtturgudena Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa, millele järgnesid Norra, Soome, Poola, Taani, Madalmaad, Austria ja Tšehhi, ning arvestades, et need tavad võivad hõlmata veel teadmata arvu ELi liikmesriike ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riike (nt Šveits);

K.  arvestades, et riigiasutused kas ei saanud või ei tahtnud teiste liikmesriikide prokuröride poolt cum-ex skandaali kohta edastatud teavet põhjalikult uurida;

L.  arvestades, et cum-ex skandaali tõttu paljastatud dividendiarbitraaž juhib tähelepanu asjaolule, et finantsasutused, riskifondid, börsimaaklerid, juristid ja suured rahvusvahelised maksuettevõtted, kellest mõned on suured ja olulised osalejad Euroopa kapitaliturgudel, on neid tavasid aktiivselt edendanud;

M.  arvestades, et skandaali keskmes on eriotstarbelised vahendid, sest investeerimispankurid ja riskifondid tavatsesid moodustada eriotstarbelisi üksusi, mille kauplejad müüsid investoritele ja millele pangad andsid laene, mistõttu tehingute maht suurenes kuni 20 korda;

N.  arvestades, et skandaalis on keskne roll asjaolul, et välisinvestoritel on õigus nõuda dividendidelt kinni peetud maks tagasi;

O.  arvestades, et komisjon esitas 2017. aasta detsembris uued kinnipeetavaid makse käsitlevad suunised, et muuta kord ELi piiriüleste investorite jaoks lihtsamaks, ning see julgustas liikmesriike võtma kasutusele süsteeme, mille kohaselt kinnipeetavat maksu vähendatakse maksu tekkekohas; arvestades, et see uus kinnipeetava maksu käitumisjuhend(13), milles pettuseoht leiab vaevalt mainimist ja kus leitakse, et see oht tuleks lahendada IT-süsteemide või maksuvähendusega maksu tekkekohas, andis tõuke sellele, et kinnipeetavate maksude tagastamisnõuete heakskiitmine hakkas riiklikes menetlustes toimuma kiiremini;

P.  arvestades, et komisjon rõhutab, et uus kinnipeetava maksu käitumisjuhend kõrvaldab pettusliku käitumise ohu, nagu kahekordsed tagastamistaotlused ning põhjendamatud tagastamis- ja vähendamistaotlused; arvestades, et cum-ex skandaaliga seoses tundub siiski ilmne, et maksuvähendus maksu tekkekohas suurendab kahekordse maksustamata jätmise või nullmääraga maksustamise riski;

Q.  arvestades, et kinnipeetavate maksude kasutamine on peamine vahend, mida liikmesriigid saavad kasutada, et võidelda ühepoolselt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu, ning et nad peaksid seetõttu seda kasutama,

R.  arvestades, et rikkumisest teatajate roll tundliku teabe avalikustamisel üldsuse huvides on viimase 25 aasta jooksul eriti tähtsaks osutunud;

S.  arvestades, et finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) mandaat hõlmab otseselt küsimusi, mis kerkivad üles komisjoni ametiaja jooksul ja kuuluvad tema pädevusse;

1.  mõistab teravalt hukka maksupettused, Euroopa maksumaksjate raha varguse ja maksustamise vältimise tavad, mis iseloomustavad cum-ex skandaalis paljastatud dividendiarbitraažiga seotud kauplemisskeeme, mis on kahandanud mitme liikmesriigi maksubaasi, jättes kodanikud ilma väga vajalikest avalikest hüvedest ja sotsiaalteenustest;

2.  arvestades, et ELi rahapesuvastase direktiivi(14) kohaselt sisalduvad otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod kuritegevuse üldises määratluses ja neid peetakse rahapesu eelkuriteoks;

3.  märgib murega, et cum-ex skandaal on vähendanud kodanike usaldust ELi ja riiklike maksusüsteemide vastu, ning rõhutab, kui tähtis on taastada üldsuse usaldus ja tagada, et tekitatud kahju enam ei kordu;

Euroopa järelevalveasutused

4.  palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) uurida kooskõlas ESMA ja EBA määruste artikliga 22 keerulisi finantsstrateegiate kasutamist agressiivseks maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks, sealhulgas kõiki dividendiarbitraaži vorme, et hinnata, millist ohtu nad võivad endast kujutada finantsturgude terviklikkusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

5.  soovitab, et uurimise käigus tuvastataks, millistes liikmesriikides jättis finantsjärelevalveasutuste, väärtpaberibörside ja maksuhaldurite vaheline koordineerimine ja järelevalve soovida, nii et sellised maksuvargusskeemid võisid aastate viisi jätkuda hoolimata sellest, et need olid avastatud;

6.  soovitab uurimise käigus analüüsida, mõõta, kirjeldada ja teha kindlaks eri turuosaliste – pankade, investeerimisühingute, varahaldurite, kindlustusandjate, riskimaandajate, depositooriumide ja kontohaldurite – roll ja nende osa nimetatud tehingute tekitatud väärtusahelas;

7.  soovitab, et uurimise käigus tehtaks kindlaks selleks otstarbeks kasutatud raha õiguslik olemus ja päritolu ja tegelikud tulusaajad ning vaadataks läbi petturlike kauplemistavadega seotud turuosaliste tegevusload;

8.  soovitab uurimise põhjal esitada soovitused selle kohta, milliseid meetmeid pädevad asutused peaksid võtma, ning uurimise tulemused ja järeldused avalikkusele kättesaadavaks teha;

9.  palub nõukogul kohaldada ESMA ja EBA määruste artiklit 18, et tagada Euroopa kiire ja kooskõlastatud reageerimine koos ESMA ja EBA kohustusega sekkuda Euroopa finantssüsteemi terviklikkust ähvardava jätkuva ohu tingimustes, võttes arvesse kõnealuste skeemide ulatuslikku piiriülest iseloomu;

10.  nõuab skandaali kooskõlastatud üleeuroopalist uurimist koos asjassepuutuvate liikmesriikide maksuhaldurite, õiguskaitseaususte ja prokuratuuride vahelise teabevahetuse tagamisega ning vajaduse korral ühisuurimise elluviimisega;

11.  nõuab, et riikide ja Euroopa järelevalveasutustele antaks volitus uurida maksustamise vältimise tavasid, kuna need kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele ja siseturu terviklikkusele;

Uurimine ja karistused

12.  palub liikmesriikidel, kes on tuvastatud dividendiarbitraaži peamiste sihtturgudena, nimelt Saksamaal, Taanil, Hispaanial, Itaalial, Prantsusmaal, Soomel, Poolal, Madalmaadel, Austrial, Norral ja Tšehhil jätkata oma jurisdiktsioonis finantsasutuste, juristide, raamatupidajate ja maksunõustajate kasutatavate võimalike pettuste ja muude tavade uurimist;

13.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid uuriksid põhjalikult oma jurisdiktsioonis kasutatavate dividendimaksete tavasid ja analüüsiksid neid, et tuvastada oma maksualastes õigusaktides esinevad lüngad, mis annavad maksupetturitele ja maksude vältijatele võimaluse neid ära kasutada, et analüüsida nende tavade võimalikku piiriülest mõõdet ja teha lõpp kõikidele kahjulikele maksutavadele;

14.  julgustab liikmesriikide kontrollikodasid auditeerima dividendi- ja aktsiatehingutega seotud kapitali kasvutulu maksu tagastamise korda, et teha kindlaks cum-ex skandaalist põhjustatud võimalik kahju ja riigi tasandil eksisteerivad lüngad;

15.  julgustab pädevaid asutusi algatama kriminaaluurimisi, külmutama ajutiselt kahtlast vara, allutama sellesse skandaali potentsiaalselt kaasatud ettevõtete juhatusi uurimisele, määrama asjakohaseid karistusi ja sanktsioone ning astuma vajalikke samme kogu riigikassast varastatud raha tagasisaamiseks;

16.  rõhutab vajadust riiklike ametiasutuste vahelise kooskõlastatud tegevuse järele, et tagada kõigi riigikassast varastatud varade tagastamine;

17.  on seisukohal, et nii selliste kuritegude toimepanijaid kui ka need, kes nende toimepanemise võimalikuks tegid, kelle hulka ei kuulu mitte ainult maksunõustajad, vaid ka juristid, raamatupidajad ja pangad, tuleks viivitamata vastutusele võtta ja neile kriminaalkaristus määrata; rõhutab tungivat vajadust lõpetada valgekraede karistamatus ja tagada finantsreeglite parem jõustamine;

Maksustamine

18.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi ja ajakohastaksid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed maksulepingud, et kõrvaldada lüngad, mis soodustavad maksude vältimisest ajendatud kauplemistavasid;

19.  palub komisjonil hinnata kõigi potentsiaalselt kahjulike maksulepingute seisu ning emaettevõtjate ja tütarettevõtjate ühist maksustamist käsitlevaid võimalikke lünki ELi eeskirjades, et töötada välja uued ajakohastatud poliitikameetmed, millega võidelda dividendiarbitraaži tavade vastu, ning võtta vajalikke meetmeid, mis ei laseks ettevõtjatel maksuõiguses esinevaid lünki ära kasutada;

20.  nõuab, et komisjon ei soovitaks enam liikmesriikidel kinnipeetavate maksude tekkekohas vähendamise süsteeme kasutusele võtta;

21.  palub Euroopa järelevalveasutustel kaaluda maksustamisest ajendatud finantsinstrumentide, tegevuste ja tavade keelustamist, eelkõige mis puudutab dividendiarbitraaži, kui nende kasutajad ei suuda tõestada, et sellistel keerulistel finantstehingutel on muu sisuline majanduslik eesmärk kui maksustamise vältimine;

22.  nõuab, et uuritaks eriotstarbeliste vahendite ja eriotstarbeliste üksuste rolli ning et komisjon kaaluks nende vahendite kasutamise piiramist, võttes arvesse, et on avastatud, et nende kasutamise suur osakaal välismaistes otseinvesteeringuvoogudes viitab agressiivsele maksuplaneerimisele(15);

23.  märgib, et Prantsusmaa Senat on seoses dividendiarbitraaži vastu võitlemisega esitanud eelarveseaduse eelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt välismaisele tulusaajale tehtava tehingu väärtusest peetaks kinni 30 %, mis hüvitatakse tagantjärele, kui ta tõestab, et on lõplik tulusaaja; kutsub Euroopa seadusandjaid üles hindama kõnealuse meetme rakendamise võimalust ELi tasandil;

Koostöö ja teabevahetus

24.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et need uued paljastused näivad viitavat võimalusele, et liikmesriikide ametiasutuste vahelised praegused maksustamise ja finantskuritegude alased teabevahetuse ja koostöö süsteemid on puudulikud; tuletab liikmesriikidele meelde ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud kohustust teha vastastikuses austuses lojaalset ja kiiret koostööd; kutsub riikide maksuhaldureid üles kasutama maksustamise valdkonnas täiel määral ära kohustusliku automaatse teabevahetuse potentsiaali, nagu on ette nähtud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (halduskoostöö kohta maksustamise valdkonnas) järjestikustes muudatustes(16);

25.  peab kahetsusväärseks, et hiljuti, 25. mail 2018. aastal vastu võetud nõukogu direktiivis (EL) nr 2018/822/EL (DAC6)(17) ei nähtud ette võimalust vahetada teavet cum-ex tehingute kohta, kuna neid ei käsitata tehingutena, mille kohta tuleb aru anda, ning nõuab DAC6 muutmist, et nõuda dividendiarbitraaži skeemide, sealhulgas dividendimaksu ja kapitali kasvutulu maksu tagastamise kohustuslikku avalikustamist;

26.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriikide maksuhaldurid määraksid kooskõlas OECD teabejagamise ja koostöö ühise rahvusvahelise töökonnaga ühtsed kontaktpunktid, ning kutsub komisjoni üles tagama ja hõlbustama nendevahelist koostööd, kindlustamaks, et liikmesriigid jagaksid teatavaid andmeid piiriülese tähtsusega juhtumite kohta kiiresti ja tulemuslikult;

27.  kutsub liikmesriike üles tõhustama oma maksualast koostööd automaatse teabevahetuse kaudu ning tugevdama rahapesu andmebüroode vahelist koostööd rahapesu andmebüroode sidevõrgu (FIU.net) kaudu, parandades seeläbi läbipaistvust, halduskoostööd ning koordineerimist ja teabevahetust; palub komisjonil kaaluda ELi rahapesu andmebüroo kohta seadusandliku ettepaneku esitamist – see oleks ühiste uurimiste Euroopa keskus ja varajase hoiatamise mehhanism;

28.  kordab oma üleskutset luua komisjoni struktuuri raames ELi maksupoliitika sidusus- ja koordineerimiskeskus(18), mis tagaks liikmesriikide vahel tulemusliku ja kiire koostöö ning lihtsustaks varajast hoiatamist selliste juhtumite puhul nagu cum-ex skandaal; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid seda üleskutset ja komisjon esitaks sellise mehhanismi kohta seadusandliku ettepaneku;

Finantsturgude parem reguleerimine

29.  rõhutab, et maksupettuste võimaldajaid ja soodustajaid tuleks pidada seaduslikult kaasvastutavaks juhul, kui nad kavandavad cum-ex tehinguid ja sarnaseid agressiivseid maksuskeeme; juhib tähelepanu asjaolule, et kui juristid osalevad pettuses, siis tuleks neile süstemaatiliselt määrata nii kriminaal- kui ka distsiplinaarkaristusi;

30.  palub komisjonil kaaluda, kas on vaja kapitalitulu maksustamise Euroopa raamistikku, et vähendada stiimuleid, mis destabiliseerivad piiriüleseid rahavooge, tekitavad liikmesriikide vahel maksukonkurentsi ja nõrgestavad Euroopa heaoluriikide kestlikkust tagavaid maksubaase;

31.  nõuab tungivalt, et tõhustatud koostöö menetluses osalevad liikmesriigid jõuaksid finantstehingute maksu suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele; rõhutab, et kui finantstehingute maks oleks olnud olemas, oleks eespool nimetatud skeeme olnud raskem kasutada ja see poleks olnud maksupetturite jaoks nii tulus;

Vahendite suurendamine finantskuritegude vastase võitluse jaoks

32.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et finantskriis on toonud kaasa ELi maksuhaldurite ressursside ja personali üldise vähendamise; kutsub liikmesriike üles investeerima maksuhaldurite ja rahapesu andmebüroode jaoks kättesaadavatesse vahenditesse ja neid kaasajastama ning eraldama selle ülesande täitmiseks vajalikud inimressursid, et parandada järelevalvet ning vähendada maksuhaldurite ja maksukohustuslaste vahelisi ajastus- ja teabelünki, et võimalikult suurel määral tagada, et maksude tagastamise taotlusi ei saa esitada ega makse hüvitada, kui ei ole tõestatud, et maksud on tegelikult tasutud;

33.  palub komisjonil, ESMA-l ja EBA-l oluliselt suurendada oma finantskuritegevuse vastase võitlusega seotud inim- ja finantsressursse;

Muude ELi õigusaktide vastuvõtmise kiirendamine

34.  taunib asjaolu, et liikmesriigid blokeerivad praegu nõukogus mitmeid õigusakte, näiteks neid, mis käsitlevad avalikku aruandlust riikide lõikes ja äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi, mille eesmärk on tagada maksueeskirjade suurem sidusus, suurem läbipaistvus ja teabevahetus; kutsub liikmesriike üles jõudma nendes küsimustes kiiresti kokkuleppele; nõuab ka, et nõukogus kaotataks maksuküsimustes ühehäälsuse nõue;

35.  rõhutab vajadust kaitsta rikkumisest teatajaid, kes avaldavad teavet riigi või ELi tasandil toimuvate maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kohta; palub kõigil, kes omavad avalikkuse jaoks väärtuslikku teavet, anda sellest teada kas asutusesiseselt, riigi ametiasutustele või vajaduse korral üldsusele; ning nõuab, et võetaks kiiresti vastu komisjoni 23. aprilli 2018. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218), võttes arvesse Euroopa Parlamendi komisjonide vastu võetud arvamusi;

36.  tuletab meelde, et maksude maksmine on ettevõtete oluline panus ühiskonda, aga ka hea valitsemistava vahend, mistõttu see on vastutustundliku äritegevuse nõue; rõhutab, et kahjulikud maksutavad peaksid kuuluma ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonda;

37.  tuletab meelde, et krediidi- ja finantsasutused, maksunõustajad, raamatupidajad ja juristid on rahapesuvastase direktiivi kohaselt kohustatud isikud ning peavad seetõttu rahapesu tõkestamise, avastamise ja sellest teatamise kohustust täitma;

38.  peab tervitatavaks komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut muuta muude määruste hulgas ka määrust, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve, et tugevdada EBA järelevalvet finantssektori üle (COM (2018) 0646); rõhutab, et vastavalt ühtsele järelevalvemehhanismile on EKP-l ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides; on seisukohal, et EKP-l peaks olema roll riikide pädevate asutuste hoiatamisel ja ta peaks koordineerima kõiki meetmeid, mis on seotud rahapesuvastaste eeskirjade eiramise kahtlusega järelevalve alla kuuluvates pankades või gruppides;

Institutsioonilised järelmeetmed

39.  palub, et ka TAX3 erikomisjon annaks cum-ex paljastustele hinnangu ning lisaks tulemused ja asjakohased soovitused oma lõppraportisse;

40.  kordab, et 13. detsembri 2017. aasta täiskogu istungil vastu võetud soovituste kohaselt(19) tuleks võimalikult kiiresti luua maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastase võitluse alaline allkomisjon;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

 

(1)

ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2)

ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(3)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(4)

Deutscher Bundestag, Drucksache 18/12700, 20.6.2017.

(5)

ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.

(6)

ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.

(7)

ELT C 399, 24.11.2017, lk 74.

(8)

ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0048.

(10)

Euroopa võla- ja arenguvõrgustik, Tax Games - the Race to the Bottom:

https://eurodad.org/tax-games-2017

(11)

Kenneth Haar „Open door for forces of finance at the ECB“, Euroopa ettevõtete seirekeskus, oktoober 2017: https://corporateeurope.org/sites/default/files/attachments/open_door_for_forces_of_finance_report.pdf

(12)

„Accounting for influence: how the Big Four are embedded in EU policy-making on tax avoidance“, Euroopa ettevõtete seirekeskus, juuli 2018:

https://corporateeurope.org/power-lobbies/2018/07/accounting-influence

(13)

Euroopa Komisjoni pressiteade „Capital Markets Union: Commission announces new tax guidelines to make life easier for cross-border investors“, 11. detsember 2017:

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-5193_en.htm

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(15)

IHS „Aggressive tax planning indicators“, koostatud komisjoni tellimusel, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi maksustamisdokumendid, töödokument nr 71, oktoober 2017.

(16)

ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(17)

ELT L 139, 5.6.2018, lk 1.

(18)

Vt Euroopa Parlamendi 6 juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 101, 16.3.2018. lk 79.

(19)

ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

Viimane päevakajastamine: 29. november 2018Õigusalane teave