Menetlus : 2018/2903(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0559/2018

Esitatud tekstid :

B8-0559/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 12.13
CRE 12/12/2018 - 12.13

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 167kWORD 46k
5.12.2018
PE631.570v01-00
 
B8-0559/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ühtse turu paketi kohta (2018/2903(RSP))


Nicola Danti fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu paketi kohta (2018/2903(RSP))  
B8‑0559/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „Report on Single Market Integration and Competitiveness in the EU and its Member States“ („Aruanne ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja selle liikmesriikides“) (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest““ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Ühtse turu uus strateegia. Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses“,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2015. aasta poolaasta raames(2),

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind“,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2016. aasta jaanuaris valminud uuringut ühtse turu väljakujundamise strateegia kohta „A strategy for completing the Single Market: the trillion euro bonus“ (Ühtse turu väljakujundamise strateegia: triljoni euro suurune tulu),

–  võttes arvesse oma 2016. aasta mai resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(3), mis põhineb siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportil,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühtne turg on olnud ja võib jätkuvalt olla tegur, mis aitab kaasa Euroopa majanduslikule edule, majanduskasvule ja töökohtadele, ning see on Euroopa integratsiooni ja Euroopa sotsiaalse turumajanduse üks alustala; arvestades, et sellele on täiendavalt tähelepanu juhitud hiljutiste Ühendkuningriigi EList lahkumist käsitlevate läbirääkimiste käigus;

B.  arvestades, et parlamendi enda uuringu kohaselt on ühtse turu väljakujundamisest saadav tulu üks triljon eurot;

C.  arvestades, et ühtset turgu ei saa käsitleda üksnes majanduslikus mõttes, vaid seda peab nägema niisugusesse laiemasse õigusraamistikku põimituna, millega antakse kodanikele, töötajatele, tarbijatele, ettevõtjatele ja ettevõtetele eriõigused;

D.  arvestades, et vaja on strateegilist, terviklikku ja laiaulatuslikku lähenemisviisi; arvestades, et esinevate probleemide lahendamiseks on vaja nii poliitilisi kui ka tehnilisi lahendusi;

1.  kiidab heaks komisjoni niisuguse teatise „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ üldised eesmärgid, mis avaldati mõni kuu enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja ühtse turu 25. aastapäeval;

2.  on veendunud, et hästi toimiv ühtne turg on üks Euroopa Liidu alustala ja see on väga tähtis ELi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mudeli säilitamiseks ning liidus konkurentsivõime tugevdamiseks majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise mõttes;

3.  tunnistab siiski, et lisaks nendele positiivsetele aspektidele on ühtne turg toonud kaasa ka negatiivset mõju ning on praegu teelahkmel; usub, et ühtse turu sügavamaks integreerimiseks on üldiselt keerulisema üleilmse konteksti tõttu vaja rohkem poliitilist julgust ja suuremat pühendumust kui 25 aastat tagasi, ning rõhutab, et selle väljakujundamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi; rõhutab seetõttu, et ühtse turu süvendamine tuleks tuua poliitilises päevakorras taas esikohale;

4.  rõhutab, et ühtse turu puhul peab majanduslikule elemendile olema lisatud laiem sotsiaalsete reeglite, töötajate õiguste, tarbijakaitse, keskkonnaalaste õigusaktide ja ühise eelarvepoliitika struktuur;

5.  usub, et ühtse turu tugevdamiseks ja süvendamiseks ning ELi tasandil ja liikmesriikide vahel täiendava koostöö edendamiseks on väga vajalik nelja vabaduse, nimelt inimeste, teenuste, toodete ja kapitali vaba liikumise (füüsiliselt või veebipõhiselt) tugev kaitsmine;

6.  nõuab tungivalt, et lõpetataks digitaalse ühtse turu ja veebivälise ühtse turu aegunud eraldamine, sest digitaalsed lahendused moodustavad asendamatu osa tänapäeva majandusest ning ühtse turu iga osa peaks olema digitaalselt otstarbekas;

7.  märgib, et tänapäeval pakub vaid 8 % VKEdest kaupu ja teenuseid veebipõhiselt ja ainult 15 % tarbijatest kasutab seda võimalust; lisab, et digitaalse ühtse turu väljakujundamise tulemuseks võib olla märkimisväärne majanduskasv ja paljude töökohtade loomine, kui kasutatakse ära kogu selle potentsiaal; rõhutab, et nendest andmetest on selgelt näha kiireloomulist vajadust jätkata tööd selle nimel, et muuta digitaalvaldkond kodanikele ja ettevõtjatele täielikult juurdepääsetavaks ja parandada tarbijate usaldust digitaalse mõõtme vastu;

8.  palub, et komisjon jätkaks tööd digitaalse ühtse turu väljakujundamise nimel edasipüüdlike ettepanekutega, et koostada tänapäevased ja tõhusad ühised reeglid, et kaitsta tarbijaid, aidata avalikke haldusasutusi, suurendada Euroopa ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimet ja luua aus konkurents;

9.  rõhutab vajadust kõrvaldada ühtselt turult järelejäävad õigustamatud tõkked, et saavutada kiiresti nähtavaid tulemusi majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise, tarbijate valikuvõimaluste ja uute ärimudelite valdkonnas; on veendunud ka selles, et oluline on võrdsete võimaluste loomine koos võrdsete reeglitega võrreldavate osalejate jaoks kõigis liikmesriikides;

10.  tunnistab, et põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed riigisisesed meetmed ja kooskõlastamata meetmed võivad seada ohtu ühtse turu ühtsuse ja tõhususe; tuletab siiski meelde, et teatavad meetmed võivad olla seaduslikud ja vajalikud selleks, et kaitsta avaliku huviga seotud eesmärke, sealhulgas kaitsta töötajaid, tagada jätkusuutlikkus ja kaitsta tarbijaid;

11.  palub komisjonil kasutada olemasolevaid vahendeid selleks, et võtta meetmeid põhjendamatute riigisiseste reeglite vastu, mis tekitavad ühtsele turule väljakutseid, ja võtab teadmiseks, et ühtse turu juhtimise taristut tuleks tugevdada, et tagada head järelevalvemehhanismid ja tuvastada ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ebaõiget ülevõtmist või kohaldamist;

12.  rõhutab, kui oluline on tagada, et reeglitega saavutatakse praktilisi tulemusi: kodanikud ja ettevõtjad saavad ühtsest turust palju kasu ainult siis, kui ühiselt kokku lepitud reeglid kohapeal tegelikult töötavad ja toovad kaasa konkreetse lisaväärtuse; tuletab meelde, et uute reeglite kehtestamise peamine eesmärk peaks olema kodanikele kasu toomine;

13.  toetab tugevalt komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud üleskutset pidada kõigi ühtse turu mõõtmete teemal riigipeade või valitsusjuhtide tasandil põhjalik arutelu, et määrata kindlaks ühised konkreetse tegevuse prioriteedid ja asjakohased mehhanismid, mis sobiksid väga vajaliku uuendatud poliitilise pühendumusega ühtsele turule;

14.  nõuab tungivalt, et eelseisvat poliitilist perioodi (2019–2024) silmas pidades kavandaks järgmine komisjon ühtse turu meetmeid edasipüüdlikult ja esitaks seadusandlikke ettepanekuid õigeaegsemalt, et anda mõlemale kaasseadusandjale piisavalt aega nende uurimiseks ja vajaduse korral vastuvõtmiseks; peab kahetsusväärseks, et komisjon esitas teatavad 2014.–2019. aasta peamised seadusandlikud ettepanekud alles hiljuti, muutes nende uurimise ja vastuvõtmise kaasseadusandjate jaoks üsna keeruliseks; mõistab hukka asjaolu, et nõukogu ei ole suutnud mitme peamise seadusandliku ettepaneku puhul ühisele seisukohale jõuda ja teatavaid algatusi on blokeeritud juba aastaid, muutes seeläbi seadusandliku protsessi ebatõhusaks; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde nende vastutust, eelkõige nende vastutust Euroopa kodanike, ettevõtjate ja kohalike ametiasutuste ees;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 11, 12.1.2018, lk 55.

(2)

ELT C 316, 30.8.2016, lk 98.

(3)

ELT C 76, 28.2.2018, lk 112.

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave