Menetlus : 2018/2782(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0097/2019

Esitatud tekstid :

B8-0097/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 22
CRE 12/02/2019 - 22

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 16.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0112

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 147kWORD 61k
6.2.2019
PE631.715v01-00
 
B8-0097/2019

suuliselt vastatava küsimuse B8-0006/2019 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


poliitiliste ülesannete ja strateegiate kohta võitluses naiste vähkkasvajate ja nendega kaasnevate haigustega (2018/2782(RSP))


Daniela Aiuto naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon poliitiliste ülesannete ja strateegiate kohta võitluses naiste vähkkasvajate ja nendega kaasnevate haigustega (2018/2782(RSP))  
B8-0097/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,

–  võttes arvesse 4. veebruaril 2000. aastal Pariisis esimesel ülemaailmsel vähivastasel tippkohtumisel vastu võetud vähktõvevastast hartat(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitust 2003/878/EÜ vähktõve sõeluuringute kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatist „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ (COM(2009)0291),

–  võttes arvesse komisjoni 23. septembril 2014 avaldatud aruannet oma 24. juuni 2009. aasta teatise rakendamise kohta „„Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ rakendamine ja nõukogu 2. detsembri 2003. aasta vähktõve sõeluuringuid käsitleva soovituse (2003/878/EÜ) rakendamise teine aruanne“ (COM(2014)0584),

–  võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni rinnavähi kohta Euroopa Liidus(3);

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni rinnavähi kohta laienenud Euroopa Liidus(4),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus(5);

–  võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta(6),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni resolutsioon naiste vananemisega seotud haiguste ennetamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ(9),

–  võttes arvesse 2017. aastal avaldatud vähiandmete ühise kogumise algatuse (CANCON JA) väljaannet „European Guide on Quality Improvement in Comprehensive Cancer Control“ (Euroopa suunised vähktõve laialdase tõrje kvaliteedi parandamiseks),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2017. aasta väljaannet „Report of a European Survey on the Implementation of Breast Units: ECIBC-supporting information for breast cancer care policies and initiatives“ (Üleeuroopalise uuringu aruanne rinnavähile spetsialiseerunud üksuste rakendamise kohta: Euroopa Komisjoni rinnavähi alase algatuse lisateave rinnavähi ravi meetmete ja algatuste kohta),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Prantsusmaa ettevõtte PIP valmistatud defektsete silikoongeeliga rinnaimplantaatide kohta(10),

–  võttes arvesse tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) 1. veebruaril 2012. aastal avaldatud arvamust ettevõtte Poly Implant Prothèse (PIP) silikoongeeliga rinnaimplantaatide turvalisuse kohta(11),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2001. aasta resolutsiooni silikoonimplantaate käsitlevate vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonide kohta (petitsioonid nr 0470/1998 ja nr 0771/1998)(12) ning eelkõige hiljuti parlamendile laekunud petitsiooni nr 0663/2018 rinnaproteeside ja nende naiste tervisele avalduva mõju kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust naistel esinevate vähivormide ja nendega kaasnevate haiguste vastu võitlemise poliitiliste ülesannete ja strateegiate kohta (O-000134/2018 – B8-0006/2019),

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse inimeste õigust ennetavale tervishoiule ja ravile;

B.  arvestades, et kolmandik eurooplastest haigestub elu jooksul vähki ja ELis sureb igal aastal vähki ligikaudu 1,3 miljonit inimest, mis moodustab ligikaudu 26% kõigist surmajuhtumitest(13);

C.  arvestades, et kopsuvähk on ELis vähisurmade seas esikohal, sellele järgneb kolorektaalvähk (soole- ja pärasoolevähk) ja rinnavähk;

D.  arvestades, et vähktõbi ja sellega kaasnevad haigused tabavad nii naisi kui ka mehi, kuid kuna kummalgi sool on spetsiifilisi vähiliike ning vähi diagnoosimis- ja ennetusmeetodid on naiste ja meeste puhul erinevad, siis on vaja ka täpselt suunatud poliitikat;

E.  arvestades, et naistel on peamised vähiliigid on rinna-, emaka- ja emakakaelavähk; arvestades, et rinnavähk on naistel kõige sagedasem surmava tagajärjega vähktõbi mitte ainult ELis (16%), vaid ka kogu maailmas;

F.   arvestades, et andmed näitavad, et kuni pooled vähisurmadest oleksid ärahoitavad(14), kui vähk avastataks õigeaegselt ja seda ravitaks õigesti;

G.  arvestades, et rinnavähiga patsientide elulemus (ellujäämismäär) võib varajase diagnoosimise ja õigeaegse ravi korral ulatuda 80% -ni;

H.  arvestades, et vähki haigestunud naistel on sageli ka raskeid, tihti alahinnatud psühholoogilisi probleeme, eriti kui neile tehakse mastektoomia (rinna eemaldamine) või hüsterektoomia (emaka eemaldamine);

I.  arvestades, et vähktõvel võivad olla negatiivsed tagajärjed naise viljakusele ja füüsilisele seisundile, näiteks võivad tekkida valud, lümfödeem (lümfiturse) jne;

J.  arvestades, et vähktõbi kahjustab naise isiklikku, sotsiaalset ja tööelu ning annab ränga löögi naise enesehinnangule ja eneseusule;

K.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste all kannatavatele naistele ja meestele, kellel on haigusest ja perekondlikest kohustustest – näiteks lapse või vanuri või puudega inimese eest hoolitsemine – tulenevalt erilisi probleeme;

L.  arvestades, et igal naisel peab olema üldine ja ühetaoline juurdepääs tervishoiuteenustele, eelkõige sõeluuringutele, ravile ning tasuta ja kvaliteetsele ravijärgsele toele sõltumata tema elukohast, sotsiaalsest staatusest, elukutsest, kultuurilisest kuuluvusest või mis tahes muust tegurist; arvestades, et tegelikult see siiski nii ei ole ning üha suuremal hulgal naistest on raskusi või nad jäävad nendest tervisehoiuteenustest kõrvale, kuna liikmesriigid rakendavad kokkuhoiumeetmeid, mis mõjutavad tervishoiusektorit;

M.  arvestades, et vähi varajane tuvastamine arstlikul tervisekontrollil võib päästa vähki haigestunud inimese elu; arvestades, et seetõttu on äärmiselt oluline parandada tervisekontrollide kui ennetavate meetmete kättesaadavust;

N.  arvestades, et tänapäevalgi on ELis nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel endiselt suuri erinevusi, mis puudutab era- ja avaliku sektori asutustes, maa- ja linnapiirkondades, eri piirkondades ja linnades ning isegi samas linnas asuvates haiglates pakutava ravi kvaliteeti; arvestades, et liikmesriikidel on üksteisest väga erinevad tervishoiusüsteemid ja -normid; arvestades, et haigestumuse ja suremuse näitajad Kesk- ja Ida-Euroopas on Euroopa keskmisest järsult erinevad; arvestades, et tervishoiusüsteemide korralduse ning vähktõve diagnoosimise ja ravi tingimuste kindlaksmääramise eest kannab iga liikmesriik ise vastutust; arvestades, et suurt lisaväärtust annab koostöö ja kogemuste vahetamine ELi tasandil;

O.  arvestades, et vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste edukaks ravimiseks tuleks arvesse võtta naiste ja meeste erivajadusi ja täheldatud erinevusi vähi ennetamises ja vähipatsientide ravis, samuti kaasavat suhtlust patsientide, vähist jagusaanute, haigete pereliikmete ja hooldajate, meditsiinitöötajate ja teadlaste vahel;

P.  arvestades, et vähipatsientide terviklik ravi toimib ikka veel puudulikult, ravi struktuur on sageli jäik ega vasta naiste, eriti noorte naiste ja LGBTIQ + naiste vajadustele;

Q.  arvestades, et haigestunud naistel ja meestel peaks haiguse igas etapis olema kättesaadav täpne teave, nagu ka ennetus, kvaliteetsed sõeluuringud, seire ning järelravi ja -toetus;

R.  arvestades, et vähiravil võivad olla rasked füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed, ning arvestades, et väga oluline on tagada patsientidele ja nende perekondadele hea elukvaliteet, võimaldades neile kohast tuge ja abi vastavalt nende konkreetsele olukorrale ja konkreetsetele vajadustele;

S.  arvestades, et vähi mõju inimese elule ja inimese kannatused on äärmiselt häirivad ja palju rohkem on võimalik teha selleks, et päästa inimeste elu ressursside, teadmiste ja olemasolevate tehnoloogiate ühendamise abil;

T.  arvestades, et naisi ja mehi tabab vähk erinevalt ning vähi üle elanud naistel võib tööle, kooli ja pereellu naasmine olla eriti raske; arvestades, et on tõendatud, et varajasel psühhosotsiaalsel sekkumisel on vähi üle elanud inimeste tööhõivega seotud küsimustes soodne toetav mõju; arvestades, et psühhosotsiaalse ja kutsealase rehabilitatsiooni lähtekohad peaksid olema isikukesksed ja sootundlikud;

U.  arvestades, et igal aastal saavad tuhanded naised rinnaproteese meditsiinilistel või esteetilistel põhjustel, mõnel juhul ka mõlemal põhjusel korraga, ilma et enne selliste implantaatide patsientidele soovitamist võetaks tegelikult arvesse nendega seonduvaid riske; arvestades, et PIP juhtumi puhul keskendus kogu tähelepanu ühele tootjale, ilma et teisi oleks ulatuslikumalt ja põhjalikumalt uurima hakatud; arvestades, et rinnaimplantaatide tootjad (välja arvatud PIP) ei anna mingit teavet ravimitööstuses sel otstarbel kasutatava silikoongeeli koostise ja kahjuliku mõju suuruse kohta; arvestades, et tootjad ei suuda tagada täiesti püsikindlaid implantaate tagada ja voolava geeliga implantaatide probleem on veel lahendamata; arvestades, et implantaatide rebenemine ja silikooni kogu kehasse valgumise oht kujutavad endast tõsist probleemi; arvestades, et kirurgid peaksid rinnaimplantaatide asemele muid lahendusi pakkuma, kuna implantaatide paigaldamine on peaaegu pöördumatute tagajärgedega lõikus, mis võib moonutada naise ja tekitada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas vähki ja sellega kaasnevaid haigusi; arvestades, et mitme ülevaate kohaselt on olemas otsene seos silikoonimplantaatide kasutamise ja anaplastilise suurerakulise lümfoomi (ALCL) esinemise vahel – see on harvaesinev mitte-Hodgkini lümfoom, mis on põhjustanud vähemalt 14 surmajuhtumit rohkem kui 409 registreeritud juhtumi hulgas; arvestades, et Madalmaade organisatsioon SVS/Meldpunt registreeris 2017. aastal 4898 rinnaimplantaatidega patsienti;

V.  arvestades, et keskkonnategurid mõjutavad tervist, kuna teatavad teadaolevad kantserogeenid suurendavad haigestumise ohtu, eriti naistel;

W.  arvestades, et oodatava eluea pikenemisega kaasnevad tulevikus teaduslikud, demograafilised ja meditsiinilised probleemid, kuna naised elavad üldiselt kauem kui mehed;

X.  arvestades, et vähktõve põhjuste ja ravi kõrgetasemeline uurimine on väga oluline ennetustöö, diagnoosimise, eduka ravi ja patoloogia juhtimise parandamiseks;

Y.  arvestades, et mõne vähivormi parimaks võimalikuks raviks ja elupäästvate protseduuride kasutamiseks võib patsiendil vaja olla sõita väljapoole oma piirkonda või liikmesriiki; arvestades, et patsientidele, kes vajavad ravi väljaspool ELi, võib raviprotseduuride õigeaegse kasutamise võimalus olla raskelt takistatud;

Z.  arvestades, et teatavates majandusharudes moodustavad naised suurema osa tööjõust ja neil on kantserogeensete materjalidega kokkupuutumise tõttu suurem oht haigestuda vähki oma tööga seoses;

1.  väljendab rahulolu rinnavähi varajasel avastamisel tehtud edusammude üle, mis on aidanud suurendada rinnavähki haigestunud patsientide ellujäämise määra, ning juhib tähelepanu sellele, et kõik liikmesriigid peaksid püüdma parandada muude vähiliikide, näiteks munasarja- ja emakakaelavähi ning nendega kaasnevate haiguste ravi;

2.  juhib tähelepanu sellele, et rinnavähk on ELis naiste hulgas kõige levinum surmaga lõppev vähktõbi – sellele järgnevad kopsuvähk, kolorektaalvähk ja kõhunäärme vähk, meestel on aga endiselt esikohtadel eesnäärmevähk ja kopsuvähk;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama vähivastast võitlust tervishoiupoliitikas jätkuvalt prioriteetseks valdkonnaks, töötama välja ja võtma täitmiseks ELi tervikliku strateegia ning tõenduspõhised kulutõhusad vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste vastased meetmed; rõhutab, et nende puhul tuleks arvesse võtta naiste ja meeste erivajadusi, koguda soopõhiselt eristatud täpseid ja kõikehõlmavaid andmeid vähktõve esinemise ja vähihaigete ellujäämuse kohta, et tagada erimeetmete täpne suunamine vähipatsientidele, ning samal teha teadusuuringuid, algatada ennetavaid meetmeid konkreetsete vähiliikide vastu ja teha meditsiiniabi tagamiseks kättesaadavaks täpne teave, sõeluuringud, diagnoosimine, seire, ravi ja järelravi;

4.  rõhutab, et Euroopa tasandi koostöö koos ELi vahendite tõhusa kasutamisega võib kaasa aidata ELi efektiivse vähivastase strateegia väljatöötamisele; kutsub komisjoni üles uurima eri riikides esinevaid poliitilisi suundumusi peamiselt naisi puudutavate vähiliikide ravis, et teha kindlaks, millistest poliitilistest tegevusalustest lähtudes on võimalik saavutada kõige parem ellujäämusmäär, ning kutsub üles andma liikmesriikidele soovitusi kvaliteetsete vähiravisüsteemide loomiseks ja toetamiseks, kusjuures vähi sõeluuringute programmide standardid peaksid ELis olema kõigile liikmesriikidele ühised; palub komisjonil toimida sel eesmärgil platvormina liikmesriikide vahel vähiravimudelite ning konkreetsete olude ja finantsvõimete kohaselt kohandatud vähivastaste programmide standardite vallas parimate tavade vahetamiseks, et luua sünergiat ühiste probleemide lahendamisel;

5.  kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi, et parandada kogu ELi hõlmavat koordineerimist naiste vähiuuringute valdkonnas, mis praegu on kogu ELis väga killustatud ja ebaühtlane; kutsub komisjoni üles paremini kasutama vähivastase võitluse innovaatilist meetmepartnerlust, et saavutada parem koordineerimine, eriti võitluses munasarjavähiga;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid nende soopõhiste vähkkasvajate kohta, mis mõjutavad valdavalt naisi, ja vähktõve ennetamise kohta, andma teavet muudetavate elustiilitegurite kohta, nagu toitumine, alkoholi tarvitamine ja treenimine; rõhutab, et neil kampaaniatel tuleks ka naisi julgustada osalema rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringuprogrammides;

7.  soovitab liikmesriikidel näha ette tervishoiukasvatuse ja -teadmiste programmid ja kampaaniad, mille eesmärk on suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu ning anda neile lisaks avalikele, üleüldistele ja tasuta tervishoiuteenustele praktilised vahendid ise enda eest hoolitsemiseks;

8.  kutsub liikmesriike üles tegema vähiennetusalast koostööd, rakendades täielikult Euroopa vähivastast reeglistikku(15);

9.  juhib tähelepanu rinna- või emakavähist ohustatud meeste, nimelt transmeeste eriolukorrale; soovitab liikmesriikidel ette näha vaimse tervishoiu teenused nende probleemide lahendamiseks, mida need isikud võivad kogeda; rõhutab, et oluline on meditsiinitöötajaid ja parameedikuid sedalaadi olukorrast asjakohase koolituse kaudu teavitada;

10.  kordab, et vaja on levitada konkreetset ja täpset materjali, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama kohandatud teabekampaaniaid eri liiki vähktõbede kohta eri patsiendirühmadele, nii meestele kui ka naistele, võttes arvesse kõiki olulisi tegureid, nagu perekonnalugu, vanus, sotsiaal-majanduslik seisund või elukoht;

11.  märgib, et ühel kolmandikul elanikkonnast puudub endiselt kvaliteetne vähktõve registreerimise võimalus, peamiselt kõige vaesemates ja kõige halvema tervishoiutasemega piirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama pingutusi vähiregistrite väljaarendamiseks;

12.  kordab, et andmete kogumine vähktõve sõeluuringute kohta tuleks siduda Eurostati Euroopa terviseküsitlusuuringuga (EHIS) ja liikmesriikide tervisküsitlusuuringutega, et saada täpsemat teavet spontaansetes ja organiseeritud sõeluuringukavades osalejate arvu ja sageduse kohta;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama keskkoolides teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid inimese papilloomiviiruse (HPV) kohta, et teavitada tüdrukuid ja noori naisi sellest nakkusest;

14.  kutsub liikmesriike üles edendama ajakohaste keskuste loomist, kus kvalifitseeritud vaheravitehnikud, psühholoogid ja muud pädevad meditsiinitöötajad pakuksid onkoloogiapatsientidele psühholoogilist eriabi, et täita ravi ajal vähipatsientide erivajadusi mitmelaadset psühholoogilist abi osutades; märgib, et pidev tehnoloogiline areng meditsiini valdkonnas eeldab meditsiinitöötajaid, kes peavad pidevalt omandama teadmisi, mis on hädavajalikud haiguse varajaseks avastamiseks ja ravi kvaliteedi tagamiseks;

15.  soovitab liikmesriikidel tõhustada kogukonnapõhise hoolduse väljaarendamist, et see hõlmaks suuremat hulka teenuseid, mida on vaja vähiohvritele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele; rõhutab, et kogukonnapõhist hooldust tuleks arendada sootundlikult, et rahuldada vähktõvest paranenud naiste erivajadusi, kui nad naasevad kooli ja koolitusse, tööle ja pereellu, võttes arvesse nende psühhosotsiaalseid vajadusi;

16.  tunnustab komisjoni toetust rinnavähiravi teenuste kvaliteedi tagamise Euroopa kava väljatöötamisele; kinnitab, et see kava peaks andma suuniseid taastusravi, ellujäämuse ja palliatiivse ravi kohta, keskendudes eelkõige naissoost vähihaigete ja vähi üle elanute vajadustele;

17.  kutsub liikmesriike üles parandama õigeaegsete sõeluuringute kättesaadavust efektiivsema rahastamise ja suuremate ressursside abil ning algatama teadlikkuse tõstmise kampaaniad, millega julgustatakse kõiki riskirühmi kasutama tasuta varajase arstliku kontrolli võimalusi;

18.  kutsub liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid, näiteks Euroopa struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde ning Euroopa Investeerimispanga vahendeid, muu hulgas selleks, et luua tagatud kvaliteediga sõeluuringuid, ennetus- ja ravikeskusi, mis oleksid kõigile patsientidele kergesti kättesaadavad;

19.  kutsub liikmesriike üles komisjoni toetusel ja ELi eri rahastamisvõimalusi kasutades rahastama teenuseid, mis pakuvad tuge peredele, kus üks pereliige on vähipatsient, nii et need teenused hõlmaksid perenõustamist ja viljakusega seotud nõuandeid vähipatsientidele ja nende perekondadele;

20.  nõuab, et komisjon võtaks meetmeid, et täielikult toetada Maailma Terviseorganisatsiooni strateegiat emakakaelavähi likvideerimiseks;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama olemasolevat õigusraamistikku, eelkõige järelevalve, järelevalve ja kontrolli vallas, seoses kõrge riskiteguriga meditsiinitoodete kasutamisega ja nende mõjuga naiste tervisele; palub neil võtta lisameetmeid ka rinnaimplantaatide ohutuse tagamiseks; on seisukohal, et kiiresti on vaja selliste implantaatidega seotud riskide põhjalikku hindamist, võttes eelkõige arvesse naiste vähkkasvaja ja eriti anaplastilise suurerakulise lümfoomi (ALCL) juhtumeid;

22.  nõuab uurimiskomisjoni loomist, et uurida silikoonimplantaatide mõju naiste tervisele ning eelkõige võimalikku seost vähktõve vormide ja nendega kaasnevate haigustega;

23.  nõuab suuremat tähelepanu ja vahendeid munasarjavähi varaseks avastamiseks ja alusuuringuteks;

24.  nõuab, et komisjon seaks prioriteediks meetmed, millega kaotada lõhe Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa keskmiste munasarja- ja emakakaelavähi esinemise ja suremuse näitajate vahel, likvideerides hästitoimivate ja kulutõhusate vähi sõeluuringute teenuste korraldamise kaudu struktuurilise ebavõrdsuse riikide vahel;

25.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ka nende naiste ja meeste elukvaliteedi parandamisele, kes kannatavad vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste all ja kelle haigusi ei ole võimalik ravida, ning toetama selleks näiteks hooldushaiglate liikumist;

26.  tunnustab komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv töötajate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta; rõhutab sellega seoses üksikisiku puhkuseõiguste ja paindliku töökorralduse nõudmise tähtsust, mis võiks aidata lahendada konkreetseid probleeme, millega puutuvad kokku töötavad lapsevanemad ja/või hooldajad, kes hooldavad vähki ja sellega kaasnevaid haigusi põdevat sugulast;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000119111

(2)

ELT L 327, 16.12.2003, lk 34.

(3)

ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 611.

(4)

ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 273.

(5)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 11.

(6)

ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 95.

(7)

ELT C 434, 23.12.2015, lk 38.

(8)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 99.

(9)

ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.

(10)

ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 89.

(11)

http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_034.pdf

(12)

EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 231.

(13)

https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Cancer_statistics

(14)

http://cancer-code-europe.iarc.fr/index.php/en/

(15)

http://cancer-code-europe.iarc.fr/index.php/en/

Viimane päevakajastamine: 11. veebruar 2019Õigusalane teave