Menetlus : 2019/2574(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0128/2019

Esitatud tekstid :

B8-0128/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 20
CRE 13/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0130

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 135kWORD 51k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0128/2019
12.2.2019
PE635.353v01-00
 
B8-0128/2019

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule  (2019/2574(RSP))


Geoffrey Van Orden, Charles Tannock, Anna Elżbieta Fotyga, Ruža Tomašić, Branislav Škripek fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule  (2019/2574(RSP))  
B8‑0128/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, mille allkirjastasid USA president Ronald Reagan ja tolleaegne Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (Nõukogude Liidu) president Mihhail Gorbatšov 8. detsembril 1987. aastal Washingtonis,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 21. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles ta ähvardas USA taandumisega keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 1. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et USA taandub keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse Venemaa presidendi Vladimir Putini 2. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et Venemaa valitsus peatab Venemaa osalemise keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus,

–  võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 4. detsembril 2018. aastal Brüsselis keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta tehtud avaldust,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tähelepanekuid 18.–19. detsembril 2018 Brüsselis toimunud seitsmendal ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise konverentsil,

–  võttes arvesse ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta, mis allkirjastati 10. juulil 2018. aastal Brüsselis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping allkirjastati 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel relvakontrolli lepinguna, millega kõrvaldatakse kõik maapealse baseerumisega ballistilised ja tiibraketid ning kanderaketid, mille lennuulatus on 500–5500 km;

B.  arvestades, et 1991. aasta maikuuks oli lepingutingimuste kohaselt hävitatud ligikaudu 2692 raketti; arvestades, et sellele järgnes kümme aastat kohapealseid kontrolle; arvestades, et tänu keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule likvideeriti kokku enam kui 3000 tuumalõhkepead sisaldavat raketti;

C.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on olnud Euroopa ja tema NATO partnerite julgeoleku tagamisel üle kolme aastakümne keskse tähtsusega;

D.  arvestades, et NATO ja Ameerika Ühendriigid on korduvalt väljendanud Venemaale oma muret rakettide väljatöötamise pärast, eelkõige mis puudutab raketisüsteemi 9M729, mida nad peavad keskmaa-tuumajõudude piiramise lepinguga vastuolus olevaks;

E.  arvestades, et 21. oktoobril 2018. aastal teatas USA president Donald Trump oma kavatsusest, et Ameerika Ühendriigid taganevad lepingust, viidates sellele, et Venemaa lepingut ei järgi;

F.  arvestades, et Ameerika Ühendriigid peatasid lepingu ametlikult 1. veebruaril 2019 pärast seda, kui oli möödunud 60päevane tähtaeg, mille jooksul Venemaal oli aega taastada lepingu täielik järgimine; arvestades, et Venemaa peatas lepingu 2. veebruaril 2019;

G.  arvestades, et lepingust taganemisest saadik on Venemaa alustanud tööd uute keskmise lennuulatusega ballistiliste ja ülihelikiirusega raketisüsteemidega; arvestades, et ka Ameerika Ühendriigid on teatanud kavatsusest viia läbi teadus- ja arendustegevust, mis hõlmab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu alusel keelatud relvi;

H.  arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Venemaad üles kasutama USA poolt pakutud kuuekuulist ajavahemikku ja hakkama lepingutingimusi täielikult täitma;

I.   arvestades, et Venemaa on korduvalt eitanud, et ta on rikkunud lepingut ajavahemikul 2014–2017, tekitades usalduse kadumist keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja selle täitmise tagamise suhtes;

J.  arvestades, et enne USA lepingust taganemist kinnitas Venemaa, et ta võtab 2019. aasta algul 1200 km Moskvast idas kasutusele kontinentidevahelised ballistilised raketid RS-26;

K.  arvestades, et Hiina, kes ei ole keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud, on oma raketiarsenali suurel määral laiendanud, kaasa arvatud mitmed atmosfääri taassisenevad lennuaparaadid (MIRV) ja Jin-klassi ballistiliste rakettide allveelaevad, suurendades hüppeliselt nende lennuulatust ja oma ballistiliste rakettide arsenali, mis praeguste hinnangute järgi peaks hõlmama 1200 lühimaa ballistilist raketti, 200–300 keskmaa ballistilist raketti ja 75–100 kontinentidevahelist ballistilist raketti, ning see tõstatab küsimuse, kas oleks vaja uut lepingut, mis seob USA, Venemaa ja Hiina;

1.  toetab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kui tuumarelva leviku ülemaailmse tõkestamise nurgakivi jätkumist, ning on veendunud, et see leping on olnud Euroopa rahu ja julgeoleku tagamisel rohkem kui kolme aastakümne jooksul keskse tähtsusega;

2.  toetab NATO välisministrite avaldust selle kohta, et Venemaa on välja töötanud raketisüsteemid, millega rikutakse keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut ja mis ohustavad Euroopa ja Atlandi piirkonna julgeolekut; nõustub ka NATO hinnanguga, et Ameerika Ühendriigid järgivad oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevaid kohustusi endiselt täielikult;

3.  kutsub Venemaad üles pöörduma võimalikult kiiresti tagasi keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu täieliku ja kontrollitava täitmise juurde ning nõuab tungivalt, et Venemaa pühenduks lepingu pikaajalisusele;

4.  tõdeb, et täielik läbipaistvus ja dialoog on oluline ning aitaks suurendada usaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja kõigi muude lepingute rakendamise suhtes, mis toetavad strateegilist stabiilsust ja julgeolekut;

5.  toetab kindlalt algatusi, mille eesmärk on tugevdada massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist, ning ergutab uuendama USA ja Venemaa vahelist konstruktiivset dialoogi, et saavutada nende vastavate rakettide ja tuumavõimega seoses rangemad eeskirjad ja tagatised;

6.  toetab endiselt täielikult mõjusat rahvusvahelist relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist;

7.  rõhutab, kui oluline on Ameerika Ühendriikide ja tema NATO partnerite ühtsus Euroopa ja Atlandi piirkonna julgeoleku ja heidutuse ning NATO kaitsepositsiooni säilitamisel;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressi liikmetele, Venemaa Föderatsiooni presidendile ning Venemaa Riigiduuma liikmetele ja föderatsiooni nõukogule.

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusalane teave