Menetlus : 2019/2574(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0130/2019

Esitatud tekstid :

B8-0130/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 20
CRE 13/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0130

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 139kWORD 48k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0128/2019
12.2.2019
PE635.355v01-00
 
B8-0130/2019

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))


Michael Gahler, Cristian Dan Preda, Sandra Kalniete, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, David McAllister, Tunne Kelam, Eduard Kukan fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))  
B8-0130/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, mille allkirjastasid tolleaegne USA president Ronald Reagan ja tolleaegne Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (Nõukogude Liidu) president Mihhail Gorbatšov 8. detsembril 1987. aastal Washingtonis,

–  võttes arvesse USA välisministeeriumi 2018. aasta aruannet relvaekspordi kontrolli, tuumarelva leviku tõkestamise ning desarmeerimise lepingute ja kohustuste täitmise kohta,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 21. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles ta hoiatas, et USA taandub keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 1. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et USA taandub keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse Venemaa presidendi Vladimir Putini 2. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et Venemaa valitsus peatab Venemaa osalemise keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus,

–  võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 4. detsembril 2018. aastal Brüsselis tehtud avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta juunis vastu võetud üldist strateegiat,

–  võttes arvesse 10. detsembri 2003. aasta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegiat ja 18. mai 2018 iga-aastast eduaruannet massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia rakendamise kohta (2017)(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini märkusi 18.–19. detsembril 2018. aastal Brüsselis toimunud seitsmendal ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise konverentsil,

–  võttes arvesse 10. juulil 2018. aastal Brüsselis allkirjastatud ELi ja NATO koostöö teemalist ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse väliskomisjoni 8. veebruari 2019. aasta aruannet ELi ja Venemaa poliitiliste suhete seisu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu poolt allkirjastatud keskmaa-tuumajõudude piiramise leping oli külma sõja ajal ainulaadne kokkulepe, kuna selles oli nõutud, et mõlemad riigid mitte ainult ei piiraks, vaid hävitaks oma maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide (lennukaugusega 500 kuni 5500 km) varud, ning keelati lepinguosalistel selliseid rakette omada, toota ja katsetada;

B.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping aitas kaasa USA ja Nõukogude Liidu vahelise strateegilise konkurentsi piiramisele ning samas aitas külma sõja ajal luua ja tugevdada stabiilsust; arvestades, et see on jätkuvalt rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse alustala, eelkõige Euroopa julgeolekustruktuuri osas, ning et see on Ameerika Ühendriikide ja selle Euroopa liitlaste julgeolekuks kriitilise tähtsusega;

C.  arvestades, et 2014. aastal tegi president Obama administratsioon avalduse, et Venemaa rikub oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohaseid kohustusi mitte omada, toota või katsetada maapealse baseerumisega tiibrakette lennukaugusega 500–5500 kilomeetrit, või omada või toota selliste rakettide jaoks kanderakette; arvestades, et järgnevates aruannetes, mille USA välisministeerium avaldas 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal, kordas USA väidet, et Venemaa rikub jätkuvalt lepingut;

D.  arvestades, et lepingu 30. aastapäeva puhul 2017. aasta detsembris kuulutas president Trumpi administratsioon välja diplomaatiliste, sõjaliste ja majanduslike meetmete „integreeritud strateegia”, mille eesmärk oli panna Venemaa uuesti lepingutingimusi täitma; arvestades, et need meetmed hõlmasid diplomaatiliste jõupingutuste tegemist erikontrolli komisjoni kaudu, sõjalise uurimis- ja arendusprogrammi käivitamist, samuti nõuetele mittevastavate rakettide väljatöötamise ja tootmisega seotud Venemaa üksuste vastu suunatud majandusmeetmeid;

E.  arvestades, et 20. oktoobril 2018. aastal teatas president Trump, et USA kavatseb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taanduda, sest Venemaa rikub lepingut ja Hiina ei osale selles; arvestades, et 4. detsembril 2018 teatas USA riigisekretär Mike Pompeo pärast NATO liikmesriikide välisministrite kohtumist, et USA on tuvastanud, et Venemaa rikub olulisel määral lepingut ja et USA peatab seetõttu oma kohustuste täitmise abivahendina, mis jõustub 60 päeva pärast, kui Venemaa ei hakka uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma;

F.  arvestades, et 4. detsembril 2018 tegi NATO avalduse, milles ta toetas USA tähelepanekuid selle kohta, et Venemaa ei täida olulisel määral lepingust tulenevaid kohustusi ja kutsus Venemaad üles viivitamata asuma täielikult ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma;

G.  arvestades, et 1. veebruaril 2019. aastal teatas USA, et kui Venemaa Föderatsioon ei asu 180 päeva jooksul uuesti lepingutingimusi täitma, peatab USA keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja alustab lepingust taandumise protsessi; arvestades, et 2. veebruaril 2019. aastal võttis Venemaa vastu samalaadse otsuse oma osaluse peatamise kohta selles lepingus;

1.  kinnitab oma täielikku pühendumist tõhusa rahvusvahelise relvastuskontrolli, desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra säilitamisele Euroopa-Atlandi ja ülemaailmse julgeoleku nurgakivina;

2.  väljendab sügavat hukkamõistu Venemaa Föderatsiooni suhtes, kuna Venemaa rikub jätkuvalt keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tingimusi ega näita üles valmisolekut asuda uuesti selle tingimusi täitma;

3.  kutsub Venemaa Föderatsiooni üles tõendama täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingu täitmist, et kõrvaldada USA ja NATO tõstatatud kahtlused ja võimaldada keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtivuse jätkumist;

4.  tõdeb, et täielik läbipaistvus ja dialoog on oluline ning see aitaks suurendada usaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja kõigi muude lepingute rakendamise suhtes, mis toetavad strateegilist stabiilsust ja julgeolekut; soovitab eespool nimetatut arvesse võttes alustada uuesti Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni vahelist konstruktiivset dialoogi ning nõuab, et läbirääkimised tuumarelvavaru käsitlevate mõjusate meetmete üle jätkuksid heas usus;

5.  peab kahetsusväärseks, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu peatamine võib halvimal juhul viia Euroopas praegu valitseva strateegilise tasakaalu kadumiseni, mis võib tuua kaasa võidurelvastumise ja pingete eskaleerumise, mis omakorda võib kahjustada Euroopa julgeolekut ja kogu mandri strateegilist stabiilsust;

6.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal töötada välja ühine ohuhindamine, milles analüüsitakse mõju ELi julgeolekule ning strateegilise tasakaalu kestmajäämise võimalust, kui keskmaa-tuumajõudude piiramise leping peaks kehtetuks muutuma (mis on kõige tõenäolisem areng), ning palub anda sellest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36 Euroopa Parlamendile õigeaegselt aru;

7.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal aidata liikmesriikidel töötada välja ühine seisukoht, mis tagaks üheaegselt hoiatava mõju ja pingelõdvenduse, võttes arvesse väliskomisjoni raportit ELi ja Venemaa poliitiliste suhete seisu kohta; palub, et kui USA ja Venemaa Föderatsiooni tulevased läbirääkimised ei peaks andma käegakatsutavaid tulemusi, kaaluksid liikmesriigid võimalusi, kuidas omal jõul taastada Euroopas strateegiline tuumatasakaal;

8.  palub komisjoni asepresidendel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal algatada ja kontrollida ELi rahaliste ja muude vahendite kasutamist liidu teadmusbaasi täiendamiseks seoses inimsuutlikkusega analüüsida tuumarelvadega seotud ohte; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada mõistlik plaan tuumarelvade tahtmatu või juhusliku kasutamise vältimiseks;

9.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alustaks mõlema allakirjutanud riigiga dialoogi ning jagaks ELi vahendamisalaseid eriteadmisi ja kogemusi, et alustada läbirääkimisi uue relvastuslepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel, mis võiks sisaldada tuumarelvade kasutamise maksimaalseid tasemeid ja geograafilisi piiranguid;

10.  nõuab tungivalt, et mõlemad lepinguosalised uuendaksid 2010. aasta uut START lepingut, mille kehtivus lõpeb 2021. aastal ja millega piiratakse mõlema lepinguosalise strateegiliste lõhkepeade arvu 1550-ni;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressi liikmetele, Venemaa Föderatsiooni presidendile, ning Venemaa Riigiduuma liikmetele ja föderatsiooni nõukogule.

 

(1)

ELT C 172, 18.5.2018, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusalane teave