Menetlus : 2019/2574(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0131/2019

Esitatud tekstid :

B8-0131/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 20
CRE 13/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 139kWORD 53k
12.2.2019
PE635.356v01-00
 
B8-0131/2019

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))


Helmut Scholz, Merja Kyllönen, Takis Hadjigeorgiou, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Marisa Matias, Kateřina Konečná, Paloma López Bermejo, Eleonora Forenza, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou, Sabine Lösing, Luke Ming Flanagan fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))  
B8‑0131/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta(1),

–  võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artiklit VI, milles nähakse tuumarelva omavatele riikidele ette kohustus pidada heas usus tuumadesarmeerimise alaseid läbirääkimisi,

–  võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskava,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu 16. eesmärki, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) vahelist 8. detsembri 1987. aasta keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut,

–  võttes arvesse USA riigisekretäri 2. veebruari 2019. aasta avaldust USA kavatsuse kohta taganeda keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust(2),

–  võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide seotud avaldusi, eelkõige 2017. aasta Nobeli rahupreemia laureaadi, Rahvusvahelise Tuumarelvade Kaotamise Kampaania (ICAN) 1. veebruari 2019. aasta avaldust selle kohta, et USA taganemine keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust seab Euroopa (ja maailma) ohtu (US withdrawal from INF Treaty puts Europe (and the world) at risk)(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on Euroopa julgeoleku jaoks äärmiselt oluline; arvestades, et selles oli nõutud, et mõlemad lepinguosalised hävitaksid oma maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide (lennukaugusega 500 kuni 5500 km) varud, ning neil keelati selliseid rakette omada, toota ja katsetada; arvestades, et lepingu tulemusel on hävitatud ligi 2700 lühi- ja keskmaaraketti;

B.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping aitas kaasa külma sõja ajal stabiilsuse loomisele ja tugevdamisele, vähendades oluliselt rakettide arvu Euroopas, mille tulemusel muutus Euroopa selle lepingu edu peamiseks kasusaajaks;

C.  arvestades, et nii Ameerika Ühendriigid kui Venemaa on väitnud, et teine osaline on lepingut rikkunud; arvestades, et lepinguosalised ei ole suutnud lahendada oma vastastikuseid mureküsimusi diplomaatilise dialoogi teel; arvestades, et lepingu alusel moodustatavat erikontrollikomisjoni, kes tegeleb muu hulgas lepingu järgimise küsimuste lahendamisega, ei ole kokku kutsutud; arvestades, et Venemaa kutsus hiljuti USA eksperte uurima ja arutama võimalikke rikkumisi;

D.  arvestades, et USA taganes 2002. aasta juunis raketitõrjelepingust; arvestades, et sellest ajast saadik on Ida-Euroopas võetud kasutusele uusi ballistiliste rakettide tõrje süsteeme;

E.  arvestades, et 20. oktoobril 2018. aastal teatas president Trump, et USA taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust, sest Venemaa rikub lepingut ja Hiina ei osale selles; arvestades, et kuigi Venemaa väitis end olevat huvitatud lepingu säilitamisest, on ta ka teatanud kavatsusest peatada selles osalemine;

F.  arvestades, et teade USA kavatsusest keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganeda seab kahtluse alla ka võimaliku USA ja Venemaa koostöö uue strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (edaspidi „uus START leping“) pikendamise alal, kui selle kehtivus 2021. aastal lõpeb; arvestades, et suutmatus uut START lepingut pikendada kahjustaks tuntavalt rahvusvahelist relvastuskontrollirežiimi, mis on aastakümneid hoidnud tuumarelvastuse olukorda stabiilsena;

G.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on üleilmse strateegilise stabiilsuse, rahu ja piirkondliku julgeoleku säilitamise nurgakivi; arvestades, et lepingu säilitamine aitaks kaasa muude kehtivate relvastuskontrolli- ja desarmeerimiskokkulepete – nende hulgas uue START lepingu – säilitamisele, samuti soodsamate tingimuste loomisele läbirääkimisteks relvastuse piiramise, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise alal;

H.  arvestades, et Euroopa ja kogu maailm on jõudnud teelahkmele, kus tuleb valida tuumarelvade kontrolli ja desarmeerimissüsteemi säilitamise ning uue võidurelvastumise vahel;

1.  on sügavalt mures USA kavatsuse pärast keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganeda ja peatada lepingujärgsete kohustuste täitmine; tuletab meelde, et see kujutab endast olulist ohtu julgeolekule ja rahule Euroopas ja kogu maailmas, suurendab sõjalist konkurentsi ja toob kaasa tuumariikide suhete halvenemise;

2.  kutsub Ameerika Ühendriike ja Venemaad üles taas kord pingutama selle nimel, et lahendada lepingu järgimise probleemid, kasutades selleks lepinguga sätestatud kontrollimehhanismi ning läbirääkimisi; kutsub mõlemat lepinguosalist tungivalt üles säilitama keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut ja seda tugevdama, järgides lepingu sätteid täielikult ja rangelt;

3.  kutsub Venemaad ja Ameerika Ühendriike üles taasalustama konstruktiivset dialoogi, mille eesmärk on vähendada pingeid ja parandada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust ning edendada tuumarelvade vähendamist; kutsub mõlemat osalist üles töötama välja täiendavad koostöömeetmed, et suurendada kindlustunnet ja vastastikust usaldust ning vähendada väärtõlgendamise või vääritimõistmise võimalust;

4.  rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ebakindel tulevik ei tohiks seada ohtu teisi relvastuskontrolli alaseid kokkuleppeid; nõuab eelkõige, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa pikendaksid uut START lepingut enne, kui see 2021. aastal kehtivuse kaotab;

5.  väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganemine võib muuta Euroopa Venemaa ja USA vahelise tuumavastasseisu areeniks; on kindlalt vastu igale strateegiale, mis kasutab heidutusloogikat – mõistet, mis on viimasel sajandil viinud maailma tuumakonflikti äärele;

6.  palub ELil ja liikmesriikidel olla vahendajarollis ning hõlbustada tulemustele keskendunud dialoogi piirkondliku ja ülemaailmse stabiilsuse, tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise alal; nõuab, et EL alustaks läbirääkimisi eesmärgiga luua Euroopa rahurežiim, mis tagaks kõigi, kaasa arvatud ELi ja Venemaa ühises naabruses asuvate riikide julgeoleku, ja eesmärgiga püüelda desarmeerimise poole, tugevdada demokraatiat ja õigusriiki, tagada kõik inimõigused, hõlbustada kodanikuühiskonna kontakte ning edendada kaubandust ja majanduslikku koostööd; on seisukohal, et sellise arutelu algatamiseks sobiv foorum oleks OSCE;

7.  väljendab tõsist muret ohu üle, et Euroopas võib taasalata tuuma-alane võidurelvastumine; lükkab kindlalt tagasi kõik kavad Euroopas uute tuumarelvade kasutuselevõtmise kohta ning nõuab USA tuumarelvade viivitamatut väljaviimist Saksamaalt, Itaaliast, Belgiast ja Madalmaadest; on kindlalt vastu Euroopas toimuvale sõjalise võimekuse suurendamisele ja nõuab, et see uus võidurelvastumine lõpetataks;

8.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seaksid tuumadesarmeerimise välis- ja julgeolekupoliitika esmaeesmärgiks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid ÜRO tuumarelvade keelustamise leppe;

9.  taunib asjaolu, et tuumarelva omavad riigid jätkavad oma relvastuse ajakohastamist, viivitavad oma tuumarelvade vähendamise või likvideerimisega ning järgivad tuumaheidutust sisaldavat sõjalist doktriini; kutsub tuumarelva omavaid riike üles viivitamata peatama tuumalõhkepeade ja nende kandesüsteemide kvaliteedi parandamist, nende väljatöötamist, tootmist ja varumist ning väljendab muret selle üle, et selline tegevus seab ohtu tuumarelva leviku tõkestamise lepingu;

10.  kutsub tungivalt üles kõiki tuumarelva omavaid riike pidama kahe- ja mitmepoolseid tuumadesarmeerimise alaseid läbirääkimisi;

11.  tuletab meelde, et massihävitusrelvadeta maailm on ainuke turvaline viis vältida suurimat potentsiaalset inimtegevusest tingitud katastroofi; taaskinnitab oma täielikku pühendumist tõhusa rahvusvahelise relvastuskontrolli, desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra säilitamisele Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku nurgakivina; rõhutab, et toetab täielikult ÜRO menetlusi, ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) tegevust ja ÜRO peasekretäri António Guterrese algatatud desarmeerimiskava; viitab sellele, et on kohustunud järgima meetmeid, mille eesmärk on liikuda kogu tuumaarsenali vähendamise ja hävitamise suunas ning luua lõpuks tuumarelvavaba maailm;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

 

(1)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 202.

(2)

https://www.state.gov/secretary/remarks/2019/02/288722.htm

(3)

http://www.icanw.org/campaign-news/us-withdrawal-inf-treaty-threatens-europe/

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusalane teave