Menetlus : 2019/2574(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0132/2019

Esitatud tekstid :

B8-0132/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 20
CRE 13/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0130

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 134kWORD 54k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0128/2019
12.2.2019
PE635.357v01-00
 
B8-0132/2019

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))


Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Hilde Vautmans fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))  
B8‑0132/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, mille allkirjastasid selleaegne USA president ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (Nõukogude Liidu) president 8. detsembril 1987. aastal Washingtonis,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 21. oktoobri 2018. aasta seisukohta, milles ta ähvardas, et USA taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 1. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta kinnitas, et USA taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust,

–  võttes arvesse Venemaa presidendi Vladimir Putini 2. veebruari 2019. aasta seisukohta, milles ta kinnitas, et riigi valitsus peatas Venemaa osaluse lepingus,

–  võttes arvesse nii USA kui ka Venemaa presidendi seisukohta, et mõlemad riigid taganevad keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust pärast kuue kuu möödumist,

–  võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 4. detsembril 2018. aastal Brüsselis tehtud avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tähelepanekuid 18.–19. detsembril 2018 Brüsselis toimunud seitsmendal ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise konverentsil,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta(1),

–  võttes arvesse 10. juulil 2018. aastal Brüsselis allkirjastatud ELi ja NATO koostööd käsitlevat ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping allkirjastati 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel relvakontrolli lepinguna, millega hävitatakse kõik maapealse baseerumisega ballistilised ja tiibraketid ning kanderaketid, mille lennukaugus on 500–5500 km;

B.  arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping nägi ette, et Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit hävitavad oma relvavarud; arvestades, et 1991. aasta maikuuks oli lepingutingimuste kohaselt hinnanguliselt hävitatud 2692 raketti;

C.  arvestades, et kõige suuremat kasu sai keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust Euroopa; arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu mõju ulatus Euroopa kollektiivse julgeoleku mõõtmest kaugemale ja seega kujutas leping endast ka rahvusvahelisel tasandil rahu ja stabiilust tagavat alustala;

D.  arvestades, et 2014. aastal täheldas president Obama aegne administratsioon, et Venemaa rikkus oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevaid kohustusi mitte omada, toota või katsetada maapealse baseerumisega tiibrakette lennukaugusega 500–5500 kilomeetrit või omada või toota selliste rakettide jaoks kanderakette; arvestades, et järgmistes aruannetes, mis avaldati 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal, kordas USA väidet, et Venemaa rikub jätkuvalt lepingut;

E.  arvestades, et USA ja NATO on korduvalt esitanud Venemaale küsimusi rakettide arendustegevuse kohta, eelkõige mis puudutab raketisüsteemi 9M729, mida nad peavad keskmaa-tuumajõudude piiramise lepinguga vastuolus olevaks;

F.  arvestades, et 20. oktoobril 2018. aastal teatas president Trump, et USA kavatseb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganeda, sest Venemaa rikub lepingut ja Hiina ei osale selles; arvestades, et 4. detsembril 2018 teatas USA riigisekretär Mike Pompeo pärast NATO liikmesriikide välisministrite kohtumist, et USA on tuvastanud, et Venemaa rikub olulisel määral lepingut ja et USA peatab seetõttu oma kohustuste täitmise 60 päeva pärast, kui Venemaa ei hakka uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma;

G.  arvestades, et 4. detsembril 2018 avaldas NATO seisukoha, milles ta toetas USA tähelepanekuid selle kohta, et Venemaa ei täida oma olulisi lepingust tulenevaid kohustusi ja kutsus Venemaad tungivalt üles asuma taas täielikult ja kontrollitaval viisil oma lepingutingimusi järgima;

H.  arvestades, et Venemaa poolse lepingurikkumise eitamise otsene tagajärg oli kohene usalduse kadumine keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja selle jõustamise suhtes; arvestades, et enne USA lepingust taganemist kinnitas Venemaa, et ta paigaldab 2019. aasta algul 1200 km Moskvast ida poole kontinentidevahelised ballistilised raketid RS-26;

I.  arvestades, et 1. veebruaril 2019. aastal teatas USA, et kui Venemaa ei asu 180 päeva jooksul uuesti lepingutingimusi täitma, peatab USA keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja alustab lepingust taganemise protsessi; arvestades, et 2. veebruaril 2019. aastal võttis Venemaa vastu samalaadse otsuse oma osaluse peatamise kohta selles lepingus; arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Venemaad üles kasutama USA poolt pakutud kuuekuulist ajavahemikku ja hakkama lepingutingimusi uuesti täielikult täitma;

1.  tuletab meelde keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu keskset rolli massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise protsessi edendamisel ning julgeoleku tagamisel Euroopas ja kogu maailmas; toetab täielikult keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtimise jätkumist;

2.  mõistab lepingu pideva rikkumise Venemaa poolt hukka; kutsub Venemaad üles tõendama täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingu täitmist, et kõrvaldada USA ja NATO tõstatatud kahtlused ja võimaldada keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu jätkuvat järgimist;

3.  tunnistab täieliku läbipaistvuse ja dialoogi tähtsust, mis aitaks suurendada usaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja kõigi muude lepingute rakendamise suhtes, mis tugevdavad strateegilist stabiilsust ja julgeolekut; soovitab eespool nimetatut arvesse võttes alustada uuesti USA ja Venemaa vahelist konstruktiivset dialoogi ning nõuab, et läbirääkimised tuumarelvavaru käsitlevate mõjusate meetmete üle jätkuksid heas usus;

4.  peab kahetsusväärseks, et mõlemad pooled on lepingust taganenud; tunneb muret, et USA ja Venemaa vaheline võimalik valearvestus või meelepete võib viia pingete eskaleerumiseni, k.a uus võidurelvastumine;

5.  toetab endiselt täielikult mõjusat rahvusvahelist relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist; nõuab, et USA ja Venemaa uuendaksid 2010. aasta uut START-lepingut, mis kaotab kehtivuse 2021. aastal;

6.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini kasutaks kuuekuulist ajaakent dialoogi loomiseks mõlema allakirjutanud riigiga ning pakuks ELi vahendamisalaseid eriteadmisi ja kogemusi eesmärgiga jõuda keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu osas kokkuleppele, et hoida ära nii USA kui ka Venemaa taganemine lepingust; nõuab ka, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pakuks pärast kuue kuu möödumist välja alternatiivi ja ergutaks läbirääkimisi uue relvastuslepingu sõlmimiseks USA ja Venemaa vahel, mis võiks sisaldada tuumarelvade kasutamise maksimaalseid tasemeid ja geograafilisi piiranguid;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressi liikmetele, Venemaa Föderatsiooni presidendile ning Venemaa Riigiduuma liikmetele ja föderatsiooni nõukogule ning NATO-le.

 

(1)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 202.

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2019Õigusalane teave