Menetlus : 2019/2575(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0154/2019

Esitatud tekstid :

B8-0154/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.22

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0156

<Date>{06/03/2019}6.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0154/2019</NoDocSe>
PDF 133kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks</Titre>

<DocRef>(2019/2575(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Caroline Nagtegaal</Depute>

<Commission>{ALDE}fraktsiooni ALDE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0154/2019

B8‑0154/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks

(2019/2575(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus[2],

 võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“) (COM(2017)0477),

 võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

 võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630),

 võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 13. veebruari 2019. aasta avaldusi julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks,

 võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik[3],

 võttes arvesse oma resolutsioone ELi ja Hiina suhete kohta, eriti 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[4],

 võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588),

 võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[6],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010[7],

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et 5G taristu suurendab ühendatust digitaalmajanduses täiesti uue tasemeni; arvestades, et see on gigabitiühiskonna peamine alustala, eelkõige sellistes valdkondades nagu transport, energeetika ja tervishoid ning kaitse- ja julgeolekusektor, ning kujutab endast mobiilsidetehnoloogiate tulevikustandardit;

B. arvestades, et 5G võrkude nõrkusi saab IT-süsteemide kahjustamiseks ära kasutada, mis võib tekitada nii Euroopa ja kui ka riikide tasandil suurt majanduskahju; arvestades, et vaja on riskianalüüsil põhinevat lähenemisviisi;

C. arvestades, et kolmandate riikide tehnoloogia pakkujate suurenenud roll ELi 5G turul on toonud liikmesriikides kaasa tõsise arutelu, eriti mis puudutab Hiina riiklikku luureseadust, mis on kehtinud alates 2017. aasta juunist;

D. arvestades, et see, mida Hiina võimud nimetavad luuretegevuseks, ei ole Hiina riiklikus luureseaduses selgelt määratletud; arvestades, et see seadus annab ametiasutustele uued õiguslikud alused välis- ja kodumaiste üksikisikute ja institutsioonide, sealhulgas ELi kodanike ja ELi institutsioonide jälgimiseks ja uurimiseks, et kaitsta Hiina riiklikku julgeolekut;

E. arvestades, et Hiina telekommunikatsiooniettevõtted saavad riigiabi toetusi, mis võivad veelgi tugevdada nende riikliku luureseaduse rakendamise suutlikkust, mis põhjustab julgeolekuprobleeme, kuid annab neile ka ebaõiglase majandusliku eelise;

F. arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruses, mis peaks jõustuma 2020. aasta lõpuks, tugevdatakse liikmesriikide võimet kontrollida välisinvesteeringuid julgeoleku ja avaliku korra kriteeriumide alusel ning luuakse koostöömehhanism, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd välisinvesteeringute poolt tekitatud julgeolekuriskide, sealhulgas küberturvalisusega seotud riskide hindamisel;

G. arvestades, et võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv tuli üle võtta enne 9. maid 2018; arvestades, et selle direktiivi eesmärk on tugevdada Euroopa esmatähtsa taristu turvalisust ja tagada olulistest küberintsidentidest teatamine; arvestades, et direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, nõuab telekommunikatsiooniettevõtetelt meetmete võtmist, et hallata võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske ning teavitada ametiasutusi ja teatavatel juhtudel kasutajaid olulistest turvaintsidentidest;

H. arvestades, et Euroopa elektroonilise side seadustikus on ette nähtud, et 5G raadiospekter on ELis 2020. aasta lõpuks kättesaadav; arvestades, et 5G kasutuselevõtu raames korraldavad liikmesriigid sageduste sõltumatuid enampakkumisi, mille tulemusena võivad kolmandate riikide äriühingud potentsiaalselt saada turgu valitseva seisundi mitmes liikmesriigis ning sellest tulenevalt ka kogu ELis; arvestades, et Hiinal on kaugelevaatav tehisintellekti strateegia, mille jaoks on väga olulised just andmed;

1. tuletab meelde tungivat vajadust suurendada ELis digitaristu suutlikkust ja võimekust, tugevdades samal ajal ELi strateegilist sõltumatust; tuletab meelde 5G võrkude tähtsust ja kinnitab seetõttu oma pühendumust 5G tegevuskavast kinni pidada;

2. tuletab meelde, et 5G võrkude kasutuselevõttu saab parandada, tagades ELis 2020. aasta lõpuks asjakohase raadiospektri kättesaadavuse, nagu on ette nähtud Euroopa elektroonilise side seadustikus; rõhutab, et ettevõtjate peamine probleem on koordineerimise ja prognoositavuse puudumine;

3. rõhutab vajadust ühtsete Euroopa meetmete järele, et lahendada praegused probleemid, mis on seotud telekommunikatsiooniseadmete pakkujatega, keda toetab Hiina valitsus, et suurendada digitaalset vastupidavust ja tulevikukindlaid kaitsemeetmeid, mille eesmärk on kaitsta ühtset turgu; nõuab ühtlasi teabe tõhusamat jagamist ELi liikmesriikide vahel;

4. nõuab, et uuritaks võimalikke turvaohtusid, mis on seotud välisriigi tehnoloogia kasutamisega, ja seda, et 5G loetaks esmatähtsaks taristuks, mistõttu kõik ettevõtted peavad järgima kõrgemaid turvastandardeid;

5. peab sellega seoses tervitatavaks ja rõhutab asjaolu, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohaselt vahetavad liikmesriigid koostöömehhanismi raames teavet;

6. rõhutab, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus kaitseb elutähtsaid taristuid; tuletab meelde, et ettevõtjad, kes ELis tegutsevad, saavad kasu ühtsest turust, kuid peavad järgima ELi standardeid ja õigusraamistikku;

7. märgib huviga, et taustauuringumehhanismi kasutavate liikmesriikide arv on pärast seda, kui komisjon tegi 2017. aastal esimese ettepaneku välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohta, suurenenud;

8. toetab mitmeid komisjoni meetmeid, mis on juba võetud, et suurendada küberturvalisuse ohtudega tegelevate meetmete vastuvõtmist ja tagada asjakohaste riskijuhtimismeetmete range rakendamine, sealhulgas sanktsioonid nendele ettevõtjatele, kes oma kohustusi ei täida;

9. peab tervitatavaks ja toetab küberturvalisuse direktiivi suhtes saavutatud kokkulepet ning Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti volituste tugevdamist, et paremini toetada liikmesriike küberturvalisuse ohtude ja rünnakute vastu võitlemisel;

10. peab tervitatavaks ja toetab ettepanekuid, mis puudutavad küberturvalisuse pädevuskeskusi ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikku, mille eesmärk on aidata ELil säilitada ja arendada küberjulgeoleku alast tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust, mida on vaja tema digitaalse ühtse turu kindlustamiseks;

11. väljendab sellega seoses heameelt digitaalse Euroopa programmi üle, millega kehtestatakse turvanõuded ja komisjoni järelevalve üksuste üle, mis on asutatud ELis, kuid mida kontrollitakse kolmandatest riikidest, eelkõige mis puudutab küberturvalisusega seotud meetmeid;

12. tuletab meelde, et tulemuslikuks küberturvalisuseks on vaja kõrgeid turvanõudeid; nõuab võrku, mis oleks sisseprojekteeritult ja vaikimisi turvaline; nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuriksid koos komisjoniga kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tagada turvalisuse kõrge tase, rakendades selleks, kui see on asjakohane, Euroopa küberturvalisuse sertifikaati;

13. tuletab meelde, et konkurents on sellises innovaatilises sektoris väga oluline; tuletab meelde, et konkurents tagab, et ettevõtted toimivad tõsiste konkurentidena, kes omavad ressursse, mis suudavad vastata turunõudlusele;

14. palub, et liikmesriigid rakendaksid täielikult võrgu- ja infoturbe direktiivi ning komisjon jälgiks seda etappi hoolikalt, et direktiivi sätete täitmine oleks nõuetekohaselt tagatud ja eurooplased oleksid väliste julgeolekuohtude eest paremini kaitstud;

15. palub, et komisjon võtaks eespool toodud nõudmisi ELi ja Hiina strateegiat käsitlevates järgmistes aruteludes arvesse, et tagada ELi konkurentsivõime püsimine ja muuta ELi digitaalne taristu turvaliseks;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

[1] ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.

[2] ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.

[5] ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.

[6] ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

[7] ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2019Õigusalane teave