Resolutsiooni ettepanek - B8-0156/2019Resolutsiooni ettepanek
B8-0156/2019

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa kohta, mis kaitseb: puhas õhk kõigile

6.3.2019 - (2018/2792(RSP))

suuliselt vastatava küsimuse B8-0009/2019 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Julie Girling, Seb Dance, Catherine Bearder, Keith Taylor, Anja Hazekamp, Eleonora Evikeskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel


Menetlus : 2018/2792(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0156/2019
Esitatud tekstid :
B8-0156/2019
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0156/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa kohta, mis kaitseb: puhas õhk kõigile

(2018/2792(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta[3] ning selle nõudeid tervisliku sisekeskkonna saavutamiseks,

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal[4],

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta[5],

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia kohta[6],

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta[7],

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta[8],

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2017. aasta aruannet „Õhu kvaliteet Euroopas“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet „Air Pollution: Our Health still insufficiently protected“[9] (Õhusaaste: meie tervis ei ole veel piisavalt kaitstud), mis avaldati 11. septembril 2018,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmse välisõhu kvaliteedi andmebaasi ajakohastamist 2018. aastal,

–  võttes arvesse WHO suuniseid siseõhu kvaliteedi kohta,

–  võttes arvesse oma 2018. aasta septembri uuringut „Air Quality and urban traffic in the EU: best practices, and possible solutions“[10] (Õhu kvaliteet ja linnaliiklus ELis: parimad tavad ja võimalikud lahendused),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust teemal „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ (O-000138/2018 – B8-0009/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi õiguses sätestatud heitkoguste piirnormid ületavad endiselt WHO soovitatud piirnorme, ning arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul registreeritakse ELis igal aastal enam kui 400 000 õhusaastest tingitud enneaegset surma; arvestades, et 98 % ELi linnarahvastikust puutub kokku osooni tasemega, mis on kõrgem kui WHO suunistes lubatu;

B.  arvestades, et keskkonnaameti uusimad hinnangud õhusaaste tervisemõjude kohta näitavad, et 2014. aastal põhjustas tahkete osakeste 2,5 (PM2,5) kontsentratsioon ELi 28 liikmesriigis 399 000 inimese enneaegse surma, mis tulenes pikaajalisest kokkupuutest; arvestades, et hinnangute kohaselt põhjustas kokkupuude NO2 ja O3 kontsentratsiooniga ELis 2014. aastal vastavalt 75 000 ja 13 6000 enneaegset surmajuhtumit;

C.  arvestades, et halb õhukvaliteet mõjutab tervist väga tugevasti, ning arvestades, et eriti mõjutab see rasedaid, lapsi ja eakaid;

D.  arvestades, et ligikaudu 90 % linnades elavatest eurooplastest puutub kokku õhusaaste tasemega, mida peetakse inimese tervisele kahjulikuks;

E.  arvestades, et maanteetransport tekitab ELis ligi 40 % lämmastikoksiidi (NOx) heitkogustest ja et umbes 80 % maanteetranspordi tekitatud NOx on pärit diiselmootoriga sõidukitest; arvestades, et diiselmootoriga autode tekitatud heitkogused, mis ületasid ELi saastepiiranguid teedel, põhjustasid 2015. aastal 6800 eurooplase enneaegse surma;

F.   arvestades, et halva õhukvaliteedi mõju tervisele läheb liidu majandusele maksma hinnanguliselt 3–9 % SKPst;

G.  arvestades, et suutmatus rakendada linnapiirkondades õhukvaliteedi õigusakte ja võidelda siseõhu saastatuse vastu on eriti murettekitav ja takistab seitsmenda keskkonnaalase tegevuskava esmatähtsa eesmärgi nr 3 saavutamist, mille kohaselt tuleks kaitsta liidu kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud surve ning ohtude eest;

H.  arvestades, et praegune toidutootmis- ja loomakasvatussüsteem tekitab liigselt ammoniaagi, dilämmastikoksiidi ja metaani heitkoguseid; arvestades, et 94 % ammoniaagi- ja 40 % metaaniheitest pärineb põllumajandusest; arvestades, et ülemaailmsel tasandil tekitab intensiivne loomakasvatus rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui transport;

I.   arvestades, et halb õhukvaliteet on säästva arengu kontekstis kasvav probleem, ning arvestades, et õhusaaste vähendamine on kriitiliselt tähtis, et tagada 2030. aasta ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine Euroopas ja mujal;

J.  arvestades, et WHO võttis 2000. aastal vastu rea põhimõtteid, millega kehtestatakse õigus tervislikule siseõhule ning märkis, et „inimõiguse põhimõtete kohaselt on igaühel õigus hingata siseruumides tervislikku õhku”;

K.  arvestades, et liit peaks püüdma edendada õhusaaste vähendamise meetmeid kogu maailmas;

Üldised märkused

1.  märgib, et 2018. aastal anti kuus liikmesriiki Euroopa Liidu Kohtusse, kuna nad ei järginud ELi õhukvaliteedi norme; tuletab lisaks meelde, et praegu on 20 liikmesriigis pooleli 29 rikkumismenetlust, mis puudutavad ELi õhukvaliteedi piirväärtuste eiramist, ja et umbes kaks kolmandikku liikmesriikidest ei täida PM10 ja NO2 piirväärtusi ning üks viiendik ületab PM2,5 sihtväärtust;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks PM2,5 osas viivitamata meetmeid ja teeks ettepaneku kehtestada ELi õhukvaliteedi õigusaktides nende osakeste kohta rangemad piirväärtused, nagu WHO on soovitanud;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid prioriteediks linnade ja linnapiirkondade õhukvaliteedi parandamise kooskõlastatud meetmete ja poliitika rakendamise kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites, et saavutada lõppeesmärk peatada õhusaastega kokkupuutest tulenevad enneaegsed surmajuhtumid ja haigused, ning võtaksid arvesse saasteainete mõju kliimale ja ökosüsteemidele; tuletab meelde, et õhusaaste ning sellega seotud haigused ja surmajuhtumid põhjustavad märkimisväärseid sotsiaalseid ja tervisega seotud kulusid ning panevad kogu liidu eelarvele suure koormuse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et õhukvaliteedi parandamise meetmed linnapiirkondades ei kahjustaks õhukvaliteeti ümbritsevatel aladel, nagu linnalähedased alad ja laiemad linnastud;

4.  rõhutab veel kord, et õhusaastel on kohalik, piirkondlik, riiklik ja piiriülene mõõde ning et sellega tuleb tegeleda kõigil valitsemistasanditel; nõuab seepärast mitmetasandilise valitsemise tugevdamist, mille puhul kõik osalised võtavad vastutuse meetmete eest, mida saab ja tulekski võtta just nende tasandil; on samuti arvamusel, et komisjonis tuleks kujundada ühtsemat poliitikat kõigi asjaomaste peadirektoraatide osalusel; peab kahetsusväärseks, et kuigi keskkonna peadirektoraat on pädev õhusaastega tegelema, kahjustavad teiste osakondade poliitika ja huvid sageli selle direktoraadi eesmärke;

5.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles lähenema õhusaastele, sh siseõhu saastele terviklikult ja kõikehõlmavalt, võttes arvesse erinevaid asjaomaseid ja mõjutatud valdkondi, nagu põllumajandus ja toidutootmissüsteemid, looduskaitse, kliimamuutus, energiatõhusus, liikuvus ja linnaplaneerimine, ning seadma esmatähtsale kohale saaste vähendamise meetodid, mis toovad kasu ka muudes valdkondades; nõuab tungivalt, et pädevad asutused töötaksid välja puhta õhu tegevuskavad, mis koosnevad usaldusväärsetest meetmetest, milles käsitletakse kõiki õhusaaste allikaid ja kõiki majandussektoreid; ergutab linnu ja pädevaid asutusi alustama kõikidel tasanditel tööd kõigile puhta õhu tagamise pakti nimel;

6.  toetab nn puhta õhu dialoogide jätkamist komisjoni ja liikmesriikide vahel, milles tuleks käsitleda kõiki rakendamisel esinevaid lünki, lähtudes terviklikust lähenemisviisist;

7.  on seisukohal, et õhukvaliteedi kavad piirkondades ja linnastutes, kus õhukvaliteedi tase on halb, kuna saasteainete tase ületab püsivalt ELi tasandil kehtestatud piirväärtusi, tuleks piirtasemete ületamine võimalikult kiiresti lõpetada, nagu nõutakse direktiivis 2008/50/EÜ ja nagu on selgelt kinnitatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas[11],[12];

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa linnade õhusaastele tuleb läheneda terviklikult, arvestades õhusaaste eri allikaid; palub, et komisjon uuendaks välisõhu kvaliteedi direktiivi ja muudaks seda rangemaks, arvestades WHO viimaseid piir- ja sihttasemeid PM, SO2 ja O3 osas ning kehtestaks PM2,5 lühiajalise väärtuse, pakuks välja tõhusaid meetmeid, mis võimaldaksid liikmesriikidel järgida direktiivi 2008/50/EÜ, peaks esmatähtsaks hinnata liikmesriikide vastuvõetud meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks rikkumismenetluste kontekstis ning teeks suuremaid jõupingutusi, et kontrollida liikmesriikide tasandil nõuete täitmist, sh tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste testimise normide järgimist vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/1151 mootorsõidukite tüübikinnituste kohta[13];

9.  peab kahetsusväärseks direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 5 kohaselt kasutusele võetud paindlikkusmehhanismi; toonitab, et 2018. aastal taotles 11 liikmesriiki oma õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohandamist; palub komisjonil piirata heitkoguste korrigeerimist rangelt miinimumiga ning kaaluda, kas liikmesriigid on võtnud meetmeid, et kompenseerida teatud sektorite võimalikke ettenägematuid heiteid, enne kui nad heitkoguste korrigeerimist taotlevad;

10.  peab kahetsusväärseks, et kriteeriumid, mille alusel paigutatakse proovivõtukohad saasteainete mõõtmiseks vastavalt direktiivile 2008/50/EÜ, jätavad liikmesriikidele teatava vabaduse, mistõttu võidakse representatiivsuse eesmärki mitte saavutada; palub komisjonil analüüsida niisuguse otsustusvabaduse mõju proovide võrreldavusele ja selle otseseid tagajärgi;

11.  kutsub komisjoni üles võtma oma välispiiridel kolmandate riikidega tehtava koostöö poliitikas ja programmides arvesse nendest riikidest pärit piiriülest õhusaastet ning asjaolu, et ELi poliitika ja koostööprogrammid nende riikidega võivad aidata õhukvaliteeti parandada, ja suunama oma abiprogrammid esmajärjekorras sellise saaste põhjuste kaotamisele;

12.  rõhutab, et WHO andmetel mõjutab halb õhukvaliteet sotsiaalseid ja keskkondlikke tervist mõjutavaid tegureid, nagu joogivesi ja piisav toit;

13.  tuletab meelde seost õhusaaste ja ebavõrdsuse vahel, kuna tavaliselt puutuvad saastega rohkem kokku haavatavamad ühiskonnarühmad; ergutab liikmesriike tegema jõupingutusi, et keskkonna-alased, sotsiaal-demograafilised ja majanduslikud ebasoodsad olud ei kumuleeruks; selleks tuleks võtta meetmeid, et piirata õhusaastet eriti haavatavates kohtades, nagu tervishoiu- ja haridusasutused, sotsiaalasutused ning linnasüdamed;

14.  tunneb muret selle üle, et üha rohkem teaduslikke tõendeid kinnitab liiklusega seotud õhusaaste mõju kognitiivsele arengule ja tulemuslikkusele nii laste puhul kui ka muudes rahvastikurühmades;

15.  tuletab meelde, et parima võimaliku tehnika ühetaoline kasutamine ja ajakohastamine, mis takistab õhusaasteainete eraldumist õhku, on kogu ELis piisaval tasemel keskkonnakaitse säilitamiseks kriitilise tähtsusega;

Transpordisektor

16.  tuletab meelde, et õhusaaste ja transpordisektori tekitatud CO2-heite vähendamine on linnapiirkondade ees seisev topeltülesanne, et heitevabad ja vähese heitega autod, kaubikud ja bussid on olulised, pakkumaks kõigile kodanikele puhast, energiatõhusat ja taskukohast liikuvust, ja et selliste sõidukite massituru kiirem väljaarendamine, laiendades nende pakkumist liidus, on äärmiselt oluline hindade alandamiseks, millest saavad kasu tarbijad, transpordiettevõtjad, riigihankeasutused ja Euroopa ühiskond tervikuna;

17.   toonitab, et on äärmiselt oluline stimuleerida elektrisõidukite turgu ja anda liikmesriikidele suunavaid soovitusi, et julgustada neid rakendama maksustiimuleid heitevabade ja vähese heitega sõidukite jaoks; rõhutab, et tarbijate valmiduse suurendamiseks on oluline tagada laadimistaristu olemasolu ja kättesaadavus era- ja avalikes hoonetes kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga[14] ning ka elektrisõidukite konkurentsivõime; rõhutab, kui oluline on tagada, et elektrisõidukite jaoks toodetav elekter pärineks säästvatest energiaallikatest; nõuab sellega seoses pikaajalist Euroopa tasandi algatust järgmise põlvkonna akude kasutuselevõtmiseks;

18.  tuletab meelde, et mitmesugused liikmesriikides võetud meetmed, mille eesmärk on vähendada erasõidukite juurdepääsu linnakeskustele ja investeerida ühistransporti ning hõlbustada juurdepääsu muudele transpordiliikidele, näiteks jalgratastele, on andnud häid tulemusi;

19.  rõhutab, et aktiivsete transpordiliikide, näiteks jalgrattasõidu ja kõndimise edendamine on õhukvaliteedi parandamiseks äärmiselt oluline, vähendades suurt sõltuvust eramootorsõidukitest linnades ja linnapiirkondades; on seisukohal, et aktiivseid transpordiliike peaks seetõttu toetama ulatuslik ja kvaliteetne taristu, mida täiendab usaldusväärne ühistransport linna ja piirkonna tasandil ning toetab ruumiline planeerimine;

20.  märgib lisaks, et kuna igapäevased teekonnad on enamasti väga lühikesed, on oluline luua kergliikluse (kõndimine, jalgrattasõit jne) taristu, et maanteetranspordile alternatiivi pakkuda;

21.  tuletab meelde, et õhusaaste vähendamiseks on äärmiselt oluline ergutada vähese CO2-heitega ja heitevabade veokite tootmist ning ergutada selliste veokite turgu ja kasutamist;

22.  rõhutab veel kord, kui olulised on pikaajalised säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, ning ergutab liikmesriike koostama selliseid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, milles seatakse esmatähtsaks vähese heitega ja heiteta transpordiliigid, et vähendada õhusaastet, kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja energiatarbimist; toetab liiklustsoonide ja mitmeliigilise transpordi platvormide loomist, kusjuures eelistatakse ühistranspordi kasutamist; rõhutab, et vaja on selget ja kergesti kättesaadavat teavet linnade ja piirkondlike juurdepääsu reguleerimise süsteemide kohta, ning kutsub komisjoni üles toetama Euroopa digitaalse teabevahendi arendamist;

23.  kutsub komisjoni üles tugevdama ELi linnade tegevuskava raames tehtavat mitmetasandilist koostööd liikmesriikide ja Euroopa linnadega, lõpule viima oma 2018. aasta linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava[15], kus tuleks selgelt välja tuua õhusaaste probleemi lahendused kohalikul tasandil, ning jätkama linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse (ELTIS)[16] toetamist, mis levitab kasulikku teavet rahastamisvõimaluste kohta, juhtumiuuringuid ja parimaid tavasid õhukvaliteedi parandamiseks paremate linnalise liikumiskeskkonna lahendustega;

24.  toetab digitehnoloogia suuremat kasutamist põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamisel, näiteks sõidukite keskkonnatoimest lähtuva elektroonilise teemaksu kogumise ja e-piletite süsteemi puhul; rõhutab, et teemaksusüsteemi ühtlustatud raamistikus tuleks arvesse võtta nii kasvuhoonegaaside kui ka saasteainete heite seost keskkonnatoimega, et anda selgelt ja tasakaalustatult märku uute sõidukite väljatöötamise vajadusest; rõhutab aga, et vastavad eeskirjad peavad olema teekasutajate jaoks selged ja läbipaistvad; rõhutab ühendatud liikuvuse ja automatiseeritud transpordilahenduste soodsat mõju linnapiirkondade keskkonnale ja ohutusele, kuna need aitavad liiklusvooge optimeerida ja vähendada parkimiskohti otsivate autode liiklust; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles toetama vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtmist linnades;

25.  rõhutab, et keskkonnahoidlik riigihange avaliku sektori asutuste autopargi jaoks heiteta ja vähese heitega sõidukite või (pool)avaliku sektori ühisautokasutuse programmide ostmise kaudu annab olulise panuse maanteetranspordi CO2-heite vähendamiseks ning õhu kvaliteedi parandamiseks kogu Euroopas;

26.  tunneb heameelt selle üle, et mitmed Euroopa linnad on andnud lubaduse puhastada oma ühistranspordiparki, kehtestades elektribusside hankimise nõuded, ning kutsub linnu üles arvukamalt järgima mõnede C40 linnade võrgustiku Euroopa liikmete[17] eeskuju, kes on allkirjastanud „fossiilkütusevabade tänavate deklaratsiooni“[18], kohustudes hankima alates 2025. aastast ainult elektribusse ja tagama 2030. aastaks suurte heitevabade linnapiirkondade loomise;

27.  rõhutab, et Euro 3–6 autode ametlikule tüübikinnitusele vastava NOx-heite ja tegeliku heitetaseme erinevused on peamine põhjus, miks õhukvaliteedi paranemine linnades viibib, ning leiab, et see pärsib tunduvalt kohalike süsteemide ja meetmete rakendamist, mille eesmärk on piirata kõige rohkem saastavate sõidukite kasutamist;

28.  märgib, et juba on olemas tehnoloogia diiselsõidukite Euro 6 NOx-heite normide täitmiseks, seda ka tegelikes sõidutingimustes, ilma et see suurendaks CO2-heitkoguseid;

29.  kutsub komisjoni üles jätkama autopargi NOx-heite vähendamist, vaadates igal aastal tehnoloogia arengut arvestades läbi tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) teises õigusaktide paketis ette nähtud vastavusteguri, et see tegur nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2021. aastaks üheni vähendada;

30.  palub komisjonil kasutada talle direktiiviga 2014/45/EL (mootorsõidukite ja nende haagiste korralise tehnoülevaatuse menetluse kohta)[19] delegeeritud volitusi kontrollimenetluse uuendamiseks, et kohustada kõiki liikmesriike korralise ülevaatuse käigus testima kasutusel olevate sõidukite vastavust NOx heite normidele;

31.  palub komisjonil esitada ettepanek Euro 6 järgse standardi kohta, mis oleks kütuse-, tehnoloogia- ja rakendusneutraalne ning ühtlustatud vähemalt California/USA NOx standardiga (Tier 3 ja LEV III) ning kasutusel olevate autode vastavus- ja vastupidavusnõuetega;

32.  palub komisjonil jätkata tööd mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) tulemuslikkuse parandamiseks, et suurendada nende täpsust ja vähendada veamäära; on arvamusel, et tahkete osakeste PEMS-tehnoloogia peaks suutma arvesse võtta osakesi, mis on väiksemad kui 23 nanomeetrit ja inimeste tervisele kõige ohtlikumad;

33.  mõistab teravalt hukka 2014. ja 2015. aastal inimestel ja ahvidel tehtud katsed, mille tellis transpordisektoriga seotud keskkonna- ja tervishoiuküsimustega tegelev Euroopa uurimisrühm (EUGT) ning mille eesmärk oli näidata, et uute sõidukite diiselmootorite heitgaasid ei ole tervisele ohtlikud;

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et sedalaadi katseid, mis on eetiliselt vastuvõetamatud ja igas mõttes õigustamatud, enam kunagi liidu territooriumil ei korrataks;

35.  kutsub komisjoni üles kaaluma standardite kehtestamist sõidukite heite kohta, mis ei ole seotud heitgaasidega;

36.  palub komisjonil käsitleda ehitusmasinatest tulenevat heidet laiemalt kui väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate määruses[20], korraldades mõjuhinnangu heitevabade ehitusmasinate potentsiaali kohta õhu- ja mürasaaste taseme vähendamisel ning selle võimaliku arvessevõtmise kohta asjaomaste ELi õigusaktide tulevasel läbivaatamisel;

Põllumajandus

37.  võtab teadmiseks, et praegune toidutootmis- ja loomakasvatussüsteem tekitab liigselt ammoniaagi (NH3), dilämmastikoksiidi (N2O) ja metaani (CH4) heitkoguseid ning et 94 % ammoniaagi- ja 40 % metaaniheitest pärineb põllumajandusest;

38.  juhib tähelepanu sellele, et nagu Euroopa Keskkonnaamet on rõhutanud, on põllumajandus ELis suuruselt kolmas PM10-osakeste heite allikas;

39.  tuletab meelde Euroopa Keskkonnaameti 2017. aasta teadaannet, et põllumajanduse ammoniaagiheide on kevaditi kõikjal Euroopas täheldatava tahkete osakeste suure kontsentratsiooni üks põhjustaja, ning järeldab, et ammoniaagiheitel on oma osa on nii lühi- kui ka pikaajaliste tervisekahjustuste tekkes;

40.  rõhutab, et linnapiirkondades moodustab ammoniaagi heide ligikaudu 50 % õhusaaste mõjust tervisele, kuna ammoniaak on tahkete osakeste peamine lähteaine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi kui võimalust põllumajandussektorist lähtuva õhusaaste vähendamiseks;

41.  palub kaasseadusandjatel lisada tulevasse ühisesse põllumajanduspoliitikasse kõigile liidu kodanikele kasulikud meetmed, mis võimaldaksid põllumajandustootjatel vähendada sektori üldist õhusaasteainete heidet;

42.  rõhutab, et teaduslikud tõendid näitavad aina veenvamalt intensiivse loomakasvatuse kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale nii Euroopas kui ka kogu maailmas;

43.  tuletab meelde, et põllumajandusest tulenev metaaniheide on inimeste tervist kahjustava troposfääriosooni oluline lähteaine ja et 98 % ELi linnarahvastikust puutub kokku WHO suunistes lubatust kõrgema osoonitasemega;

44.  rõhutab, et metaaniheide ei ole ELi õhusaastet käsitlevate õigusaktide ega ka liidu kliimapoliitikaga konkreetselt reguleeritud;

45.  rõhutab, et õhusaaste kontrolli kulud on Euroopa põllumajandussektoris oluliselt madalamad kui teistes sektorites, kus on juba rakendatud rangem heitkoguste kontroll;

46.  leiab, et tulevikus tuleks ÜPP rahastamine siduda kohustuslike õhusaaste vähendamise meetmetega;

Energeetika

47.  tuletab meelde, et energia tootmis- ja jaotamissektorist lähtub üle poole vääveloksiidi (SOx) ja viiendik lämmastikoksiidi (NOx) heitkogustest Euroopa Keskkonnaameti 33 liikmesriigis;

48.  tõstab esile kivi- ja pruunsöeküttel töötavate elektrijaamade suurt panust elavhõbeda heitkogustesse ELis ja rõhutab, et 62 % liidu tööstuse elavhõbedaheitest pärineb söeküttel töötavatest elektrijaamadest;

49.  tuletab meelde, et elavhõbe on ohtlik neurotoksiin, mis kahjustab närvisüsteemi isegi suhteliselt vähese kokkupuute korral;

50.  kiidab heaks vähemalt kümne ELi liikmesriigi võetud kohustuse loobuda järk-järgult söe kasutamisest; kutsub ülejäänud liikmesriike üles vähemalt 2030. aastaks järk-järgult lõpetama söe kasutamise energiaallikana;

51.  tunnistab kaugkütte olulist rolli heite vähendamisel ning toonitab, et hästi välja töötatud kaugküttejaamad on üks olulisemaid õhusaaste piiramist võimaldavaid tegureid; julgustab liikmesriike, kus kaugkütet ei kasutata, kaaluma sellise süsteemi kasutuselevõtu eeliseid;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama taastuvatel energiaallikatel põhinevate tõhusate koduküttelahenduste kasutuselevõttu, et aidata kõikjal liidus vähendada õhusaasteainete eraldumist kodumajapidamistest;

Siseõhu saastatus

53.  rõhutab asjaolu, et inimesed veedavad ligi 90 % ajast siseruumides, kus õhk võib olla oluliselt rohkem saastunud kui väljas;

54.  tuletab meelde, et siseõhu halb kvaliteet põhjustab maailmas ligi 10 % mittenakkushaigustest ja et kontorite halb siseõhk vähendab ka tootlikkust; nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks ühtlustatud katsestandardid õhusaaste mõõtmiseks sisekeskkonnas;

55.  on arvamusel, et siseruumide õhukvaliteedi tunnistuse esitamise kohustus peaks kehtima kõigi uute ja renoveeritud ehitiste kohta liidus ning selles tuleks arvesse võtta kehtivaid tulemusnäitajaid ja katsemeetodeid, mis põhinevad standardil EN 16798-1 ja WHO siseõhu kvaliteedi suunistel;

56.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid vastu ja rakendaksid õhusaaste vähendamise meetmed, mis on suunatud saasteallikale, võttes arvesse sise- ja välisõhu saasteallikate erinevusi;

Õhusaaste teaduslik uurimine ja seire

57.  tunnistab, et õhusaaste teaduslik uurimine on keeruline ja tulemused ebakindlad, ning pooldab seetõttu eri teadmusliikide, sealhulgas kodanike teadusalgatuste[21] kasutamist õhukvaliteedi jälgimisel ja meetmete hindamisel; rõhutab, et oluline on suurendada üldsuse teadlikkust ja teavitamist, kaasates kodanikud õhukvaliteedi teemade käsitlemisse;

58.  palub liikmesriikidel tagada õhu kvaliteedi piisav, representatiivne, täpne ja pidev mõõtmine ning jälgimine; tuletab meelde, kui tähtis on seirejaamade kohavalik suurtes linnastutes, kus esinevad õhukvaliteedi probleemid, võttes arvesse, et halb asukoht ei võimalda võtta asjakohaseid järelmeetmeid rahva tervise kaitseks;

59.  palub liikmesriikidel moodustada sõltumatud õhukvaliteedi nõukogud, kes vastutaksid õhukvaliteedi analüüsimise ning võetud meetmete piisavuse hindamise eest; on arvamusel, et neid analüüse tuleks teha kohalikul tasandil igal kuul ning need tuleks avaldada;

60.  on arvamusel, et on vaja rohkem teadusuuringuid väiksemate tahkete osakeste, sealhulgas PM1 ja üliväikeste tahkete osakeste mõju kohta tervisele;

Rahalised kaalutlused

61.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid kooskõlas võrdsete tingimuste põhimõttega mis tahes maksustiimulid, maksusoodustused või eelarvevahendite ümberpaigutamised, mis otseselt või kaudselt soosivad kõrge heitetasemega transpordivahendeid;

62.  tuletab meelde tulude kasutamise põhimõtet seoses teemaksudega ning nõuab, et vajaduse korral suunataks osa maanteetaristu kasutamisest saadavast tulust linnaõhu kvaliteedi parandamist toetavate meetmete rahastamisse;

63.  juhib tähelepanu vajadusele toetada piirkondi, mida mõjutab energiasüsteemi ümberkujundamine, eriti kaevanduspiirkondi, kuna need on sageli vaesed piirkonnad, mida pahatihti iseloomustab suur kahjulike ainete kontsentratsioon õhus;

64.  nõuab fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist;

65.  palub liikmesriikidel suurendada teadusuuringute rahastamist, mille eesmärk on uurida õhukvaliteedi mõju tervisele, ühiskonnale ja majandusele, kaasa arvatud seonduvate välismõjude hindamine, ning selliste uuringute rahastamist, mis käsitlevad terviklikumaid mõõtestrateegiaid, mis õhusaastega kokkupuute kajastamisel võtaksid arvesse üksikisikute aja- ja ruumitrajektoore; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma linnadele ja omavalitsustele piisavalt vahendeid õhusaaste vähendamiseks;

°

°  °

66.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Viimane päevakajastamine: 6. märts 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika