Menetlus : 2019/2615(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0165/2019

Esitatud tekstid :

B8-0165/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 27
CRE 13/03/2019 - 27

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0219

<Date>{11/03/2019}11.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0165/2019</NoDocSe>
PDF 137kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Nicaraguas</Titre>

<DocRef>(2019/2615(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>José Ignacio Salafranca Sánchez‑Neyra, Gabriel Mato, Luis de Grandes Pascual, Cristian Dan Preda, Francisco José Millán Mon</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0165/2019

B8‑0165/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas

(2019/2615(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 31. mai 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[1], 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakute, kodanikuvabaduste ja demokraatia kohta Nicaraguas[2], 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Nicaragua kohta[3] ning 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni inimõiguste ja demokraatia alase olukorra kohta Nicaraguas[4],

 võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

 võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

 võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

 võttes arvesse välisasjade nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldusi Nicaragua kohta,

 võttes arvesse avaldusi, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 2. oktoobril 2018 ELi nimel Nicaragua olukorra kohta,

 võttes arvesse 18. veebruaril 2019. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO 2019. aasta inimõiguste teemalistel foorumitel,

 võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni poolt 21. juunil 2018 vastu võetud raportit „Rängad inimõiguste rikkumised seoses kodanike meeleavaldustega Nicaraguas“,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku raportit inimõiguste rikkumiste ja inimeste väärkohtlemise kohta seoses Nicaraguas 18. aprillist kuni 18. augustini 2018 toimunud meeleavaldustega,

 võttes arvesse valdkondadevahelise sõltumatute ekspertide rühma (Interdisciplinary Group of Independent Experts, GIEI) 20. detsembri 2018. aasta raportit Nicaraguas 18. aprillist kuni 30. maini 2018 aset leidnud vägivallajuhtumite kohta,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 22. veebruari 2019. aasta avaldust teisitimõtlemise kuriteoks kuulutamise kohta Nicaraguas,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Parlament võttis 31. mail 2018. aastal vastu resolutsiooni Nicaragua kriisi kohta, milles mõistab olukorra karmilt hukka; arvestades, et selle resolutsiooni järelmeetmena külastas 11 Euroopa Parlamendi liikmest koosnev delegatsioon riiki 23.–26. jaanuaril 2019, et olukorda kohapeal hinnata;

B. arvestades, et Nicaragua valitsus andis garantii, et praeguse olukorra vastu protestinuid ei karistata; arvestades, et delegatsioon oli tunnistajaks temaga suhelnud inimõiguslaste ja vabaühenduste tagakiusamis-, laimamis- ja hirmutamiskampaaniale; arvestades, et pärast delegatsiooni visiiti on repressioonid riigis hoogustunud;

C. arvestades, et delegatsioon lükkas avalikult tagasi Nicaragua valitsuse väite, nagu oleks valitsus langenud USA juhitud riigipöördekatse ja desinformatsioonikampaania ohvriks; arvestades, et meeleavalduste peamine põhjus on sügav demokraatia, institutsioonide ja poliitika kriis, mis on riigis viimase aastakümne jooksul takistanud õigusriigi põhimõtete järgimist ning piiranud põhivabaduste, näiteks rahumeelse kogunemise ja ühinemise ning meeleavaldamisvabaduse kasutamist;

D. arvestades, et väljendus, kogunemis- ja meeleavaldamisvabadust, sealhulgas õigust kasutada riigihümni, on paljude inimeste jaoks tõsiselt piiratud; arvestades, et suur osa poliitvange on vangistatud just nende õiguste kasutamise pärast; arvestades, et on tulnud murettekitavaid teateid kinnipeetavate olukorra halvenemisest, sh nende ebainimlikust kohtlemisest;

E. arvestades, et kinnipeetavate suhtes algatatud kohtumenetluste käigus rikutakse rahvusvahelisi norme, eeskätt õiglase kohtumenetluse õiguse protseduurilisi ja kriminaalõiguslikke tagatisi; arvestades, et tingimused vanglates ei vasta samuti rahvusvahelistele normidele; arvestades, et Nicaraguas puudub selgelt võimude lahusus;

F. arvestades, et õigus teabele on tõsises ohus; arvestades, et ajakirjanikke vahistatakse, ähvardatakse ja saadetakse riigist välja; arvestades, et audiovisuaalmeediakanaleid suletakse või korraldatakse nende ruumides ilma kohtu eelneva loata läbiotsimisi; arvestades, et ajalehtede trükkimist takistab paberi ja trükivärvi puudus, kuna Nicaragua valitsus on need konfiskeerinud;

G. arvestades, et Nicaragua valitsus on maalt välja saatnud sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu sõltumatute ekspertide rühm (GIEI) ja Nicaragua erakorraline järelevalvemehhanism (MESENI), kes püüdsid saavutada konflikti rahumeelset lahendamist ja rahvuslikku leppimist; arvestades, et vabaühenduste tegevuse mahasurumine on ägenenud – nõrga institutsioonilise raamistikuga riigis on neilt võetud õiguslik staatus, mis tähendab repressiooniohvrite kahekordset karistamist;

H. arvestades, et akadeemiline vabadus on samuti ohus; arvestades, et demokraatiat ning suuremaid vabadusi ja inimõigusi nõudvatel meeleavaldustel osalemise eest on ligi 200 üliõpilast ülikoolidest välja heidetud;

I. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et see leping sisaldab demokraatiaklauslit, mis kujutab lepingu olulist osa;

J. arvestades, et president Ortega ning Nicaragua opositsiooni ja kodanikurühmituste vahel 16. mail 2018 algatatud riigisisese dialoogi käigus, mida vahendas katoliku kirik, ei suudetud kriisile lahendust leida; arvestades, et 27. veebruaril 2019 taasalustati Nicaragua valitsuse ja Alianza Civica vahelist rahvuslikku dialoogi ettevalmistavaid kõnelusi; arvestades, et 7. märtsil 2019 püüti katoliku kiriku osavõtul uuesti dialoogi pidada; arvestades, et Alianza Civica on seadnud kolm peamist eesmärki, mis tuleb läbirääkimiste käigus saavutada: poliitvangide vabastamine ja üksikisiku õiguste austamine, vajalikud muudatused valimissüsteemis, mis peavad tipnema valimiste korraldamisega, ning õigluse võidulepääs;

1. toonitab, et 2018. aasta aprillis ja mais toimunud sündmuste tagajärjel rikutakse Nicaraguas tõsiselt demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; kinnitab taas oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni tähtsust;

2. mõistab hukka Nicaragua valitsuse repressiivse tegevuse; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiit aitas saada tõese pildi valitsevast olukorrast; tõdeb ilma igasuguse kahtluseta, et viimastel kuudel ja eriti pärast delegatsiooni visiiti on ägenenud opositsiooni mahasurumine ja põhivabaduste piiramine; mõistab sellega seoses hukka üldised repressioonid ning väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldamisvabaduse piiramise, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tegevuse ebaseaduslikuks kuulutamise, rahvusvaheliste organisatsioonide riigist väljasaatmise, meediakanalite sulgemise ja ründamise, teabevabaduse ja hümni kasutamise piiramise, üliõpilaste ülikoolidest väljaheitmise, olukorra halvenemise vanglates ja vangide ebainimliku kohtlemise;

3. on seisukohal, et valitsuse, valitsusasutuste ja valitsuse poolpoliitiliste organisatsioonide selline tegevus on kooskõlas varem välja töötatud strateegiaga mulluseid meeleavaldusi juhtinud poliitilise opositsiooni hävitamiseks; on veendunud, et seda strateegiat rakendatakse metoodiliselt, süsteemselt ja valikuliselt kõigi selliste liidrite, vabaühenduste, meediakanalite ja ühiskondlike liikumiste vastu, kes õiguspäraselt nõuavad vabadust ja demokraatiat;

4. väljendab muret riiki ja rahvast demokraatia, poliitika ja majanduse vallas ähvardavate ülisuurte ohtude pärast, mis praegusi sisevastuolusid, ühiskonna lõhenemist ja majanduse allakäiku arvestades veelgi suurenevad, kui kiiresti midagi ette ei võeta; nõuab tungivalt kestlikku ja rahumeelset lahendust, mis võimaldaks kõigile ühiskonnas tegutsejatele ruumi tegutsemiseks ja enese vabaks väljendamiseks ning taastaks nende kodanikuõigused, näiteks õiguse rahumeelseteks meeleavaldusteks; kinnitab, et mis tahes lahenduse korral tuleb kõik rikkumiste eest vastutavad isikud vastutusele võtta;

5. taunib MESENI tegevuse peatamist ning Ameerika Inimõiguste Komisjoni valdkondadevahelise sõltumatute ekspertide rühma volituste tühistamist; mõistab otsustavalt hukka ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd tegevate isikute tagakiusamise, vahistamise ja ähvardamise;

6. palub, et Nicaragua valitsus näitaks oma tahet osaleda käimasolevas dialoogis sellega, et viib ellu järgmised pakilised meetmed: poliitvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamine, nende vastu algatatud kohtumenetluste tühistamine ning neile füüsilise ja moraalse puutumatuse, nõuetekohase menetluse ja eraelu puutumatuse tagamine; igasuguste Nicaragua kodanike vastaste repressioonide, sealhulgas opositsiooniliidrite ahistamise, ähvardamise, tagakiusamise ja nende järel luuramise kohene lõpetamine, kõigi eespool nimetatud vabadustele seatud piirangute kaotamine; eksiilis viibivate isikute, sealhulgas ajakirjanike ja üliõpilaste tagasipöördumine; inimõigusorganisatsioonide juriidilise staatuse taastamine ja neile varade tagastamine ning rahvusvaheliste organisatsioonide riiki tagasi lubamine; relvajõudude lahkumine tänavatelt ja poolsõjaväeliste rühmituste relvitustamine; ning selge tegevuskava koostamine vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste peatseks korraldamiseks rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul;

7. kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles rakendama kooskõlas nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldustega sihipäraseid ja individuaalseid sanktsioone, nagu viisakeeld ja varade külmutamine (mis ei kahjusta riigi elanikkonda) Nicaragua valitsuse ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes; nõuab tungivalt, et võetaks kasutusele demokraatiaklausel, millega peatataks Nicaragua osalemine ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelises assotsieerimislepingus;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.

[2] ELT C 45E, 23.2.2010, lk 89.

[3] ELT C 285E, 21.10.2010, lk 74.

[4] ELT C 252, 18.7.2018, lk 189.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave