Menetlus : 2019/2615(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0167/2019

Esitatud tekstid :

B8-0167/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 27
CRE 13/03/2019 - 27

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0219

<Date>{11/03/2019}11.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0167/2019</NoDocSe>
PDF 136kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Nicaraguas</Titre>

<DocRef>(2019/2615(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Ernest Urtasun, Bodil Valero, Barbara Lochbihler, Jordi Solé, Josep‑Maria Terricabras, Florent Marcellesi, Tilly Metz, Molly Scott Cato, Bart Staes</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B8‑0167/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas

(2019/2615(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni[1], 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni[2], 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni[3] ja 31. mai 2018. aasta resolutsiooni[4],

 võttes arvesse avaldust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 2. oktoobril 2018 ELi nimel Nicaragua olukorra kohta,

 võttes arvesse nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldusi Nicaragua kohta,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 1. märtsi 2019. aasta avaldust riikliku dialoogi jätkamise kohta Nicaraguas,

 võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 28. veebruari 2019. aasta avaldust, milles nõutakse, et Nicaragua dialoogi ajal oleksid tagatud tingimused inimõiguste kasutamiseks,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23.–26. jaanuari 2019. aasta ajutist lähetust Nicaraguasse,

 võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

 võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

 võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aasta juunis ning mida ajakohastati 2008. aastal,

 võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et alates 18. aprillist 2018, kui puhkesid sotsiaalsed meeleavaldused Nicaragua sotsiaalkindlustussüsteemi kavandatava reformi ning presidendi Daniel Ortega ja tema naise Rosario Murillo üha autokraatlikumate kalduvuste vastu, on olukord Nicaraguas halvenenud ja läinud üle tõsiseks ja laiaulatuslikuks kriisiks, kuna Ortega režiim reageeris protestidele enneolematu vägivalla ja repressioonidega, ning võttis lisaks tavapärastele julgeolekujõududele kasutusele ka poolsõjaväelised ja mässuvastased relvajõud;

B. arvestades, et muude rahulolematuse ja avaliku konflikti põhjuste hulgas on ekspordile orienteeritud n.ö ekstraktiivse tegevuse järsk suurenemine kaevandus-, suhkruroo- ja palmiõlisektoris ja karjakasvatuses ning ookeanidevahelise kanali projekt, millega kaasnevad ümberpaigutamised ning suur ja pöördumatu keskkonnakahju, samuti nimetatud tegevuste vastaste protestide korduv mahasurumine;

C. arvestades, et teadete kohaselt on selle repressiivse reaktsiooni tõttu tapetud üle 400 inimese, haavata on saanud üle 3000 inimese, ning loendamatu hulk inimesi on kadunud või vangistatud, kusjuures enamik neist on ikka veel ebainimlikes tingimustes vahi all ja paljud on paguluses;

D. arvestades, et õpilased, talupojad, erakonna FSLN endised liikmed, keskkonnakaitsjad ja muud aktivistid, kes võtsid osa rahumeelsetest meeleavaldustest on endiselt vangis, süüdistatuna terrorismis, avalike teenuste takistamises ning tõsise kahju tekitamises ja röövimises, ning nende üle hakatakse kohut pidama 1. aprillil 2019;

E. arvestades, et kriisi olukorras on eriti haavatavad naised; arvestades, et valitsusvälise organisatsiooni „Catholics for Choice“ Nicaragua filiaali andmetel pandi ainuüksi ajavahemikul 2018. aasta jaanuarist detsembrini toime 55 naiste tapmist; arvestades, et teadete kohaselt olid need naiste tapmised veelgi jõhkramad, kui varasematel aastatel ja need pandi toime peamiselt rühmaviisiliselt;

F. arvestades, et 2017. aasta juunis võttis Nicaragua Rahvusassamblee vastu naistevastase vägivalla vastase üldseaduse muudatuse, millega nihutati naiste tapmise mõiste eraelu valdkonda põhjendusega, et see on abikaasade vaheline kuritegu, kuigi suur osa naiste tapmistest leiab aset avalikus sfääris;

G. arvestades, et ÜRO Rahvastikufondi andmetel on Nicaraguas üks kõige kõrgemaid noorte raseduse ja emade surma määrasid; arvestades, et raseduse katkestamine mis tahes põhjustel on selles riigis keelatud;

H. arvestades, et 29. novembril 2018 kiitis Rahvusassamblee dekreediga heaks mitme riikliku valitsusvälise organisatsiooni õigusliku seisundi tühistamise; arvestades, et teadete kohaselt põhineb see dekreet äärmiselt ebamäärastel ja ebatäpsetel sätetel ega anna nõuetekohaseid menetlustagatisi; arvestades, et teadete kohaselt on selle dekreedi eesmärk piirata eelnimetatud organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate tegevust ning takistada nende seaduslikku tööd inimõiguste kaitsel Nicaraguas;

I. arvestades, et pärast seda, kui Ameerika Inimõiguste Komisjon avaldas Nicaraguat käsitleva raporti, lõpetas Nicaragua valitsus kahjuks koostöö kõnealuse organisatsiooni ja selle organitega, ning samuti ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga; arvestades, et Nicaragua valitsus andis käsu ka eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma (GIEI) missiooni peatamiseks;

J. arvestades, et 27. veebruaril 2019 kuulutas Nicaragua välja 100 vangi tingimusliku vabastamise, kes on vahi all alates 18. aprillist 2018; arvestades, et neid vange peetakse nüüd koduarestis; arvestades, et varsti pärast seda algatati Nicaragua valitsuse ja platvormi Alianza Cívica all ühinenud opositsiooni liikmete vaheline riiklik dialoog, mis oli positiivne samm kriisile lahenduse leidmiseks läbirääkimiste teel;

K. arvestades, et 4. märtsi 2019. aasta õhtul kõnealune riigisisene dialoog katkestati; arvestades, et mõlemad pooled allkirjastasid järgmisel päeval katoliku kiriku esindajate juuresolekul tegevuskava ja pidasid 6. märtsil uued läbirääkimised, kusjuures läbirääkimiste lõpetamise tähtajaks kinnitati 28. märts;

1. mõistab kindlalt hukka kodanikuühiskonna, sealhulgas ajakirjanduse mis tahes represseerimise ja kriminaliseerimise, samuti mõistab hukka asjaolu, et Nicaraguas kasutatakse eriarvamuste mahasurumiseks terrorismivastaseid seadusi ja mässuvastaseid jõude, ning taunib opositsioonimeeleavaldustel osalenud isikute jätkuvat hirmutamist, ahistamist, kinnipidamist ja röövimist;

2. väljendab muret seoses sellega, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja erimeelsuse avaldusi järjest rohkem piiratakse; tuletab meelde ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse õigust; rõhutab, et inimõiguste kaitsjad peaksid olema esimesed, keda kaitstakse ja kelle suhtes kohaldatakse õigusriigi põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu suunistes inimõiguste kaitsjate kohta;

3. mõistab hukka asjaolu, et Nicaragua Rahvusassamblee tühistas mitme riikliku valitsusvälise organisatsiooni õigusliku seisundi; leiab, et tuleb kiiresti taastada nende kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguslik seisund, keda see dekreet puudutab;

4. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste täieliku rakendamise ning tõhustama inimõiguste kaitsjate, eelkõige naissoost inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist;

5. nõuab tungivalt, et riiklik dialoog jätkuks mõlema poole allkirjastatud tegevuskava alusel läbipaistval, kaasaval ja konstruktiivsel viisil, et valmistada ette läbirääkimiste teel kokku lepitud ja laialdase toetuse leidnud lahendust praegusele mitmetahulisele kriisile;

6. on seisukohal, et praeguse kriisi probleemiga saab tegeleda ja seda lahendada üksnes Nicaragua kodanike vahelise rahumeelse dialoogiga, ning institutsioonide, sealhulgas valimisasutuste reformi üle peetavate läbirääkimistega; kinnitab veel kord, et EL on vajaduse korral valmis tegutsema vahendajana;

7. nõuab kõigi ebaseaduslikult kinni peetavate vangide viivitamatut vabastamist; nõuab kinnipeetavate väärkohtlemise lõpetamist, neile arstiabi ja õiguslike tagatiste andmist, ning vangistusse jäävatele isikutele rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaste vangistustingimuste ning nõuetekohase ja õiglase menetluse tagamist; tuletab lisaks meelde, et tuleb nõuetekohaselt läbi viia kõigi õiguserikkumiste, kuritegude ja inimõiguste rikkumiste täielik, läbipaistev ja sõltumatu uurimine, vastutavate isikute karistamine ja ohvritele tekitatud kahju heastamine;

8. on arvamusel, et riiklik tõekomisjon, mida võiksid toetada rahvusvahelised eksperdid, oleks parim viis tagada vastutus kõigi inimõiguste rikkumiste eest, lõpetada karistamatus ja taastada usaldus, et saavutada riigis leppimine;

9. nõuab, et selliste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ameerika Inimõiguste Komisjoni ja selle Nicaraguat käsitleva erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI), ÜRO organite ja eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma õigused tuleb taastada, neil tuleb võimaldada Nicaraguasse tagasi pöörduda, ning nende tagasipöördumiseks tuleb luua tingimused;

10. rõhutab, et on vaja tühistada kõik kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meedia vastu suunatud meetmed, mille eesmärk on nende tegevuse lõpetamine, näiteks nende varade arestimine;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Nicaragua valitsusele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Ameerika Inimõiguste Komisjonile ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaaspresidentidele.

 

[1] ELT C 45E, 23.2.2010, lk 89.

[2] ELT C 285E, 21.10.2010, lk 74.

[3] ELT C 252, 18.7.2018, lk 189.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave