Menetlus : 2019/2615(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0170/2019

Esitatud tekstid :

B8-0170/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 27
CRE 13/03/2019 - 27

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0219

<Date>{11/03/2019}11.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0170/2019</NoDocSe>
PDF 129kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Nicaraguas </Titre>

<DocRef>(2019/2615(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Charles Tannock, Karol Karski, Ryszard Czarnecki</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0165/2019

B8‑0170/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas

(2019/2615(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta,

 võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 29. juunil 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

 võttes arvesse avaldusi, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi ELi nimel 2. oktoobril 2018, 15. mail 2018, 22. aprillil 2018 ja 15. detsembril 2018 Nicaragua olukorra kohta ning 1. märtsil 2019 riigisisese dialoogi jätkamise kohta,

 võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

 võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

 võttes arvesse eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma (GIEI) 20. detsembri 2018. aasta raportit Nicaraguas 18. aprillist 30. maini toimunud vägivaldsete sündmuste kohta,

 võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nicaragua ratifitseeris 1980. aastal,

 võttes arvesse ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille osaline Nicaragua on,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et Nicaraguat on alates 18. aprillist 2018 haaranud poliitilised rahutused, mis said alguse pärast seda, kui president Daniel Ortega tegi ettepaneku kokkuhoiumeetmete kohta seoses riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga;

B. arvestades, et Nicaragua valitsus reageeris vägivaldselt ning seejuures kasutasid julgeolekujõud kogu riigis meeleavalduste laialiajamiseks lahinglaskemoona, mille tõttu sajad inimesed hukkusid ja said kannatada;

C. arvestades, et väljendus- ja kogunemisvabadust on riigis viimase paari aasta jooksul järjest rohkem maha surutud kuni pea täieliku piiramiseni alates 2018. aasta aprillist; arvestades, et ajakirjanikke, kodanikuühiskonna juhte, poliitilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaaktiviste ning muid kodanikuühiskonna osalejaid on rängalt ahistatud ja taga kiusatud; arvestades, et tuhanded Nicaragua kodanikud on valitsuse jätkuvate karmide repressioonide ja sellest tuleneva majanduslanguse tõttu riigist põgenenud;

D. arvestades, et 2018. aasta lõpu seisuga oli Nicaragua valitsus ära võtnud paljude kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigusliku staatuse; arvestades, et seeläbi piirati Nicaragua elanike võimalust organiseeruda, ühineda, osaleda ja väljendada vabalt oma arvamusi, kuna inimõiguste kaitsjaid püütakse vaigistada sellega, et neid ähvardab pidevalt kriminaalõiguse kasutamine vastumeetmena nende töö eest;

E. arvestades, et 16. mail 2018 alustati katoliku kiriku vahendamisel riigisisest dialoogi, mis varsti peatati; arvestades, et 27. veebruaril 2019 püüti riigisisest dialoogi taasalustada, kuid see dialoog nurjus 10. märtsil 2019, kui Kodanike Allianss läbirääkimistest taganes;

F. arvestades, et alates 2018. aasta aprilli rahutustest on kinni peetud üle 700 inimese; arvestades, et uue riigisisese dialoogi laiemas kontekstis vabastati 27. veebruaril 2019. aastal 112 inimest, kes määrati koduaresti;

G. arvestades, et rahutused süvendasid riigis majanduslikku ebakindlust ning tõid kaasa suurema sotsiaalse ja poliitilise ebastabiilsuse;

H. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi olukord on Nicaraguas viimastel aastatel halvenenud, kuna president on kontrolli parlamendi, kohtute, sõjaväe, politsei ja meedia üle karmistanud ning kodanikuühiskonna tegutsemisruum on järjest vähenenud;

I. arvestades, et Euroopa Parlamendi ajutine delegatsioon külastas Nicaraguat 2019. aasta jaanuaris ja lükkas tagasi valitsuse ametliku seisukoha rahutuste kohta riigis; arvestades, et pärast delegatsiooni visiiti on repressioonid riigis hoogustunud;

J. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa;

1. mõistab hukka rahumeelsete meeleavaldajate vastase ränga vägivalla ning väljendus- ja kogunemisvabaduse õiguse mahasurumise riigis; väljendab solidaarsust Nicaragua inimestega ja avaldab kaastunnet nende inimeste peredele, kes on alates 2018. aasta aprillist hukkunud;

2. nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus käivitaks erapooletu ja sõltumatu uurimise ning võtaks vastutusele meeleavalduste ajal inimõiguste rikkumiste toimepanemises osalenud;

3. peab kahetsusväärseks asjaolu, et uue riigisisese dialoogi pidamise püüdlused on ebaõnnestunud; rõhutab, et kaasav dialoog ühiskonna kõigi osalejate ja rühmade esindajatega on ainus väljapääs praegusest kriisist;

4. palub Nicaragua valitsusel austada väljendusvabadust ja rahumeelse kogunemise vabadust kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega, võttes arvesse, et tegemist on demokraatliku ühiskonna olulise osaga; palub lisaks ametivõimudel avatud ühiskonna tähtsa aspektina austada ajakirjandus- ja meediavabadust, mis on tagatud Nicaragua põhiseadusega;

5. nõuab, et viivitamata vabastataks kõik poliitvangid ja kõik need, kes on lihtsalt kasutanud oma väljendusvabadust ja rahumeelse kogunemise vabadust; palub ametivõimudel tagada poliitvangide õiguste ja puutumatuse austamise;

6. palub Nicaragua valitsusel taastada nende riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigusliku staatuse, kellel see on alates 2018. aasta aprillist ära võetud;

7. nõuab, et viivitamata korraldataks valimisreform, millega tagatakse õiglased, vabad ja läbipaistvad valimised; soovitab opositsioonil ületada sisevastuolud;

8. palub Nicaragua valitsusel täielikult austada demokraatlikke väärtusi ja sealhulgas võimude lahususe põhimõtet; tuletab meelde, et opositsiooni täielik osalemine, kohtusüsteemi polariseerumise vähendamine, karistamatusele lõpu tegemine ja sõltumatu kodanikuühiskond on iga demokraatia edu olulised tegurid;

9. avaldab toetust Nicaragua kodanike enamuse püüdlustele – nende inimeste püüdlustele, kes soovivad luua vaba, stabiilse, jõuka, kaasava ja demokraatliku riigi, kus järgitakse oma riigi ja rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja põhivabaduste vallas;

10. tuletab meelde, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelist assotsieerimislepingut arvesse võttes peab Nicaragua austama õigusriigi põhimõtteid, demokraatiat ja inimõigusi, mida EL kaitseb ja edendab; nõuab tungivalt, et võetaks kasutusele demokraatiaklausel, mis peataks Nicaragua osaluse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelises assotsieerimislepingus;

11. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid jätkaksid olukorra jälgimist ning kaaluksid kiiremas korras Nicaragua valitsuse ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes sihipäraste ja individuaalsete sanktsioonide rakendamist kooskõlas nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldustega; rõhutab, et sanktsioonid ei tohiks kahjustada riigi elanikke;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ning Nicaragua valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave