Menetlus : 2019/2580(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0179/2019

Esitatud tekstid :

B8-0179/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0215

<Date>{12/03/2019}12.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8-0179/2019</NoDocSe>
PDF 137kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>inimõiguste rikkujate vastase Euroopa sanktsioonirežiimi kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2580(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Charles Tannock, Ryszard Czarnecki, Anna Elżbieta Fotyga</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0177/2019

B8-0179/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohta

(2019/2580(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta otsust anda komisjonile volitused ettepanekute algatamiseks inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohta,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles nõutakse kogu ELi hõlmavat mehhanismi, millega kehtestataks sihipärased sanktsioonid inimõiguste raskete rikkumistega seotud isikute suhtes, sealhulgas oma 2. aprill 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele[1],

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta ja eelkõige 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Tšetšeenias ja Ojub Titijevi juhtumi kohta[2],

 võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete seisu kohta[3],

 võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2017. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas[4],

 võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides[5],

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komitee 30. oktoobri 2018. aasta raportit Sergei Magnitski kohta ja sihipäraste sanktsioonide abil karistamatuse vastu võitlemise kohta,

 võttes arvesse piiravate meetmete rakendamise ja hindamise suuniseid, mille nõukogu võttis vastu 2003. aastal ning mida on muudetud ja ajakohastatud 2005., 2009., 2012. ja 2017. aastal,

 võttes arvesse oma 2018. aasta aprillis avaldatud uuringut inimõiguste raskete rikkumiste korral üksikisikute suhtes rakendatavate sihipäraste sanktsioonide ning nende mõju, suundumuste ja väljavaadete kohta ELi tasandil,

 võttes arvesse 14. novembri 2018. aasta ettepanekut luua Euroopa inimõigustega seotud sisenemiskeelu komisjon,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 sätteid sanktsioonide kehtestamise kohta kolmandate riikide ja üksikisikute, rühmituste ja mitteriiklike üksuste suhtes,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et 2018. aasta novembris algatas Madalmaade valitsus Saksamaa ja Prantsusmaa toel ELi liikmesriikide arutelu ELi tasandil sihipärase inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi kehtestamise üle, pidades silmas selle ülemaailmset rakendamist; arvestades nõukogu 10. detsembri 2018. aasta otsust anda komisjonile volitused ettepanekute algatamiseks inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohta;

B. arvestades, et Eesti, Läti, Leedu, Ühendkuningriik, Kanada ja Ameerika Ühendriigid on vastu võtnud „Magnitski seaduse“, mis võimaldab nende riikide valitsustel kohaldada sihipäraseid sanktsioone, sealhulgas viisakeeldu ja vara külmutamist raskeid inimõiguste rikkumisi toime pannud ja rikkumistest kasu saanud isikute suhtes; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud kogu ELi hõlmava samalaadse korra kehtestamist;

C. arvestades, et „Magnitski seadus“ on nime saanud 2009. aastal eelvangistuse ajal tapetud Venemaa maksu- ja raamatupidamiseksperdi Sergei Magnitski järgi; arvestades, et Magnitski uuris Venemaa riigieelarve vastast ulatuslikku maksutagastuspettust, mis seisnes tema kliendi William Browderi investeerimisvahendite kuritarvitamises kurjategijate poolt, kes mängisid kokku korrumpeerunud politsei- ja maksuametnikega;

D. arvestades, et sihipärased sanktsioonid ei tekita majanduslikke raskusi tavalistele inimestele, vaid rõhuvad nende isikute personaalsele vastutusele, kes osutuvad otse vastutuse kandjaks neile süüks pandud tegude eest; arvestades, et paljusid sanktsioonides kahtlejaid Kanadas ja mujal suudeti lõpuks veenda argumendiga, et kui sellistel isikutel lubatakse meie riikidesse siseneda ja kasutada meie institutsioone, siis tähendab see tegelikult nende hukkamõistu väärivatele tegudele kaasaaitamist või nende isikute aitamist, et nad saaksid oma kuritegude vilju nautida; arvestades, et Briti peaministri Theresa May sõnu korrates ei ole need isikud meie riikides „teretulnud“;

E. arvestades, et sellised seadused võiksid olla abivahendiks võitluses karistamatuse ja korruptsiooniga, mida võib pidada ohuks õigusriigile; arvestades, et „Magnitski seaduse“ korruptsioonivastane suunitlus võib anda õigusliku aluse korruptsioonijuhtumitesse segatud isikute musta nimekirja kandmiseks; arvestades, et korruptsiooni ja rahapesu vastane võitlus on nende riikide õigusaktides, kus sellekohased õigusaktid on juba vastu võetud, sama tähtsal kohal kui reageerimine inimõiguste rikkumisele;

F. arvestades, et mõned riigi tasandi õiguskaitseorganid ei ole suutnud kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta; arvestades, et sellistel juhtudel oleks väga mõjus kogu ELi hõlmav sihipäraste sanktsioonide poliitika;

1. mõistab teravalt hukka kõik inimõiguste rikkumised kogu maailmas; nõuab, et komisjon valmistaks veel enne käesoleva ametiaja lõppu ette seadusandliku ettepaneku kogu ELi hõlmava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi kohta, mis annaks võimaluse kehtestada viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone, nagu ELi jurisdiktsioonis nende üksikute ametiisikute või ametiisiku ülesandeid täitvate isikute kinnisvara või kinnisvara omakapitaliosaluste blokeerimine, kes on vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest;

2. on kindlalt veendunud, et selline režiim on ELi inimõigustealaste ja välispoliitiliste vahendite oluline osa ning aitaks suurendada ELi rolli ülemaailmse inimõiguste kaitsjana, eelkõige võitluses karistamatuse ja korruptsiooni kui õigusriiki ohustavate nähtustega, ning tugevdaks toetust, mida EL pakub väärkohtlemise ohvritele ja inimõiguste kaitsjatele kogu maailmas;

3. rõhutab, et see režiim peaks võimaldama võtta piiravaid meetmeid (eelkõige külmutada varasid ja kehtestada ELi sisenemiskeeldusid) üksikisikute või üksuste suhtes, kes on vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste või kuritarvituste eest või on niisuguste tegudega seotud või on nende kavandamisele, organiseerimisele või täideviimisele kaasa aidanud või neid rahastanud või toetanud; nõuab sellega seoses rikkumiste selget määratlemist, et praegust olukorda parandada;

4. nõuab, et üksikisikute või üksuste nimekirja kandmise või sellest kustutamise otsused peavad põhinema selgetel ja eristatavatel kriteeriumidel ning olema otseselt seotud toime pandud kuriteoga, et tagada põhjalik kohtulik uurimine;

5. rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid sanktsioonide rakendamist ühtemoodi tõlgendama; kutsub liikmesriike üles tegema üksteisega koostööd sihtisikute tuvastamiseks, kasutades selleks muu hulgas liidu mehhanisme ning jagades teavet sanktsioonide nimekirja kantud isikute kohta ja põhjuste kohta, millele toetub nende põhjendatud veendumus, et need isikud on vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest; rõhutab, et sellise režiimi kohaselt tuleks karistada inimkaubitsejaid, kes saavad kasu rändevoogudest;

6. kutsub kõiki liikmesriike üles Magnitski seadust vastu võtma; kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama viisakeelu nendele isikutele, kelle nimed on loetletud varem vastu võetud „Magnitski seadustes“ – solidaarsuse märgina ELi riikidega, kes on selle seaduse vastu võtnud, ja et tõsta EL samale tasemele Atlandi-üleste partneritega, nimelt USAga ja Kanadaga, kus see juba kehtib;

7. nõuab, et liikmesriigid täidaksid seadusandliku tavamenetlusega vastu võetud nõukogu otsuseid üksikisikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta, eelkõige mis puudutab nimekirjadesse kantud isikute varade külmutamist ning inimõiguste rikkumisest tulenevaid piiranguid isikute oma territooriumile lubamise kohta;

8. rõhutab, et inimõiguste ränkade rikkumiste toimepanijatele süüdistuse esitamine riiklikes jurisdiktsioonides või rahvusvahelistes kohtualluvustes peaks jääma ELi ja selle liikmesriikide kõigi nende pingutuste peamiseks eesmärgiks, mida tehakse karistamatuse vastu võitlemiseks; kutsub nõukogu üles lisama sanktsioonirežiimi kohaldamisalasse piiriülesed rikkumised;

9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama võitlust maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise skeemide vastu, sulgema maksuparadiisid ELis ja toetama kohtusüsteemi reforme riikides, kus kohtusüsteem ei tee korruptsioonivastases võitluses koostööd, ning hoiduma ennetava meetmena välismaistele korrumpeerunud ametnikele ja kuritegelikele režiimidele kaasa aitamast: mitte laskma neil kasutada meie riikide institutsioone ja mitte aitama neil nautida ebaausalt saadud tulu;

10. palub, et komisjon eraldaks pärast sanktsioonirežiimi kehtestamist piisavad vahendid ja annaks oskusteavet režiimi jõustamiseks ja järelevalveks, ning pööraks erilist tähelepanu sellele, et nii ELis kui ka asjassepuutuvates riikides antaks avalikkusele nimekirjade kohta teavet;

11. toetab kodanikuühiskonna aktivistide pingutusi selle režiimi loomiseks ja kutsub üles arutama ELi tasandil võimaliku sõltumatu nõuandekomitee loomise ettepanekut;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning Euroopa Nõukogu peasekretärile.

[1] ELT C 408, 30.11.2017, lk 43.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0115.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0157.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0515.

[5] ELT C 337, 20.9.2018, lk 82.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave