Menetlus : 2019/2582(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0184/2019

Esitatud tekstid :

B8-0184/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{11/03/2019}11.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0184/2019</NoDocSe>
PDF 149kWORD 54k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni kohta, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni</Titre>

<DocRef>(2019/2582(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Christian Ehler, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt, Zdzisław Krasnodębski, Fredrick Federley, Benedek Jávor, Dario Tamburrano, Barbara Kappel</Depute>

<Commission>{ITRE}tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B8‑0184/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni kohta, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni

(2019/2582(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

 võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus 30. novembrist 11. detsembrini 2015 Prantsusmaal Pariisis,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Poolas Katowices toimuva 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP24) kohta[1],

 võttes arvesse puhta energia paketti,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

1. väljendab heameelt komisjoni teatise üle pikaajalise strateegia kohta „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, milles rõhutatakse võimalusi ja probleeme, mida üleminek nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele Euroopa kodanike ja Euroopa majanduse jaoks kaasa toob, ning millega luuakse alus laiaulatuslikuks aruteluks ELi institutsioonide, riikide parlamentide, ettevõtlussektori, valitsusväliste organisatsioonide, linnade ja kogukondade ning kodanikega;

2. usub, et Euroopa võib olla kliimaneutraalsuse suunas liikumisel teejuhiks, investeerides innovaatilistesse tehnoloogilistesse lahendustesse, suurendades kodanike mõjuvõimu ja kooskõlastades tegevust sellistes olulistes valdkondades nagu energeetika, tööstuspoliitika ja teadusuuringud, tagades õiglaseks üleminekuks ühtlasi sotsiaalse õigluse;

3. nõustub komisjoni tuvastatud strateegiliste valdkondadega, kus on vaja võtta ühismeetmeid, ning toetab energiatõhusust, taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja ELi tööstuse ülemaailmset konkurentsivõimet;

4. rõhutab eri poliitikavaldkondades kehtestatud mitmesuguste kliimameetmete ja õigusaktide tähtsust, kuid hoiatab, et hajutatud lähenemisviis võib tekitada järjekindlusetust ja takistada ELil jõudmast 2050. aastaks nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava majanduseni; on veendunud, et vaja on terviklikku lähenemisviisi;

5. nõustub komisjoni teatises esitatud eesmärgiga, et EL peaks jõudma 2050. aastaks nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava majanduseni; palub liikmesriikidel leppida 2019. aasta mais Sibius toimuval ELi erakorralisel tippkohtumisel kokku strateegia selle eesmärgi saavutamiseks ning kutsub liikmesriike üles võtma piisavalt ambitsioonikaid kohustusi, et see eesmärk saavutada;

Energiapoliitika

6. rõhutab, et nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele üleminekus on keskne roll energial;

7. tuletab meelde, et liit on viimastel kümnenditel suutnud edukalt lahutada kasvuhoonegaaside heitkogused majanduskasvust ning on heitkoguseid vähendanud, eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu abil;

8. rõhutab, et puhtale energiale üleminek peaks jätkuma, et ergutada Euroopa majanduse ajakohastamist, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning tuua Euroopa kodanikele sotsiaalset ja keskkonnakasu;

9. on veendunud, et ELi juhtpositsioon taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas näitab ülejäänud maailmale, et puhtale energiale üleminek on võimalik ja kasulik laiemalt kui ainult kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast;

10. märgib, et nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele üleminek nõuab praeguse lähtetasemega võrreldes märkimisväärseid lisainvesteeringuid ELi energiasüsteemi ja sellega seotud taristusse, nimelt suurusjärgus 175–290 miljardit eurot aastas;

11. rõhutab, et kuna energiasüsteemi ümberkujundamise lähtekohad on erinevad, võivad jõupingutused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja ELis kliimaneutraalsuse saavutamiseks jaotuda ELis ebaühtlaselt;

12. kutsub liikmesriike üles rakendama viivitamata puhta energia paketti; tuletab meelde, et liikmesriikidel on pädevus otsustada ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus oma energiaallikate jaotuse üle ise;

13. leiab, et otsustava tähtsusega on tehnoloogia areng ja tehnoloogilised lahendused, energiatõhusus, kestlik taastuvenergia ja energia siseturu täielik integreerimine;

14. rõhutab ennetava lähenemisviisi vajadust, et tagada ELi kodanike jaoks õiglane üleminek ja toetada piirkondi, mille majandus sõltub tegevusest, mis on seotud sektorite või tehnoloogiaga, mille osatähtsus peaks tulevikus eeldatavasti vähenema või mis peavad muutuma;

15. palub kõigil valitsemistasanditel, nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, võtta kasutusele meetmed, millega ergutada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises ja soodustada parimate tavade vahetamist;

Tööstuspoliitika

16. kordab, et üleminek nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele tähendab ELi jaoks nii probleeme kui ka võimalusi ning selleks, et ergutada majanduskasvu, tugevdada konkurentsivõimet, edendada tulevasi oskusi ja luua miljoneid töökohti, näiteks kasvavas ringmajanduses ja biomajanduses, on vaja investeerida tööstusinnovatsiooni, sealhulgas digitehnoloogiasse ja puhtasse tehnoloogiasse;

17. leiab, et majanduslik jõukus, tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja kliimapoliitika tugevdavad üksteist vastastikku;

18. rõhutab, et stabiilne ja prognoositav kliima- ja energiapoliitika raamistik on väga oluline selleks, et tagada hädavajalik investorite usaldus ja võimaldada Euroopa tööstusel teha Euroopas pikaajalisi investeeringuid käsitlevaid otsuseid, kuna enamiku tööstusrajatiste eluiga on pikem kui 20 aastat;

Teadusuuringud ja innovatsioon

19. rõhutab, et ELi ja liikmesriikide teadus- ja innovatsiooniprogrammid on keskse tähtsusega, et toetada liidu juhtrolli võitluses kliimamuutuste vastu;

20. on veendunud, et kliimaküsimuste peavoolustamine peaks olema piisavalt integreeritud teadus- ja innovatsiooniprogrammide ettevalmistamisse ja rakendamisse;

21. juhib tähelepanu CO2-heite vähendamise viise käsitleva kõrgetasemelise töörühma aruandele[2], milles käsitletakse teadusuuringute ja innovatsiooni rolli Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, andes Euroopa Liidule CO2-heite vähendamise võidujooksus konkurentsieelise; võtab teadmiseks kõrgetasemelise töörühma temaatilised ja valdkondadevahelised soovitused, eelkõige ELi uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2027) suuna kohta;

22. on seisukohal, et järgmise kahe aastakümne jooksul on vaja märkimisväärseid jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas, et muuta vähese või olematu süsinikdioksiidiheitega lahendused kõigile kättesaadavaks ning sotsiaalselt ja majanduslikult elujõuliseks ning leida uusi lahendusi nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava majanduseni jõudmiseks;

23. rõhutab oma seisukohta, et programmi „Euroopa horisont“ kuludest tuleb vähemalt 35 % suunata kliimaeesmärkide saavutamisse, vastavalt vajadusele ja osana liidu üldisest eesmärgist kliimaküsimusi peavoolustada;

 

°

° °

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0430.

[2] Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi CO2-heite vähendamise viise käsitleva kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne, november 2018.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave