Resolutsiooni ettepanek - B8-0218/2019Resolutsiooni ettepanek
B8-0218/2019

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse osaline autoriseering bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (DEZA a.s.)

20.3.2019 - (D060865/01 – 2019/2605(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 106 lõigetele 2 ja 3
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Vastutavad parlamendiliikmed: Pavel Poc, Bas Eickhout, Kateřina Konečná

Menetlus : 2019/2605(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0218/2019
Esitatud tekstid :
B8-0218/2019
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0218/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse osaline autoriseering bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (DEZA a.s.)

(D060865/01 – 2019/2605(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega antakse osaline autoriseering bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (DEZA a.s.) (D060865/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[1] (kemikaalimäärus REACH), eriti selle artikli 64 lõiget 8,

–  võttes arvesse riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamusi[2] vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 5 kolmandale lõigule,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP), dibutüülftalaadi (DBP), bensüülbutüülftalaadi (BBP) ja diisobutüülftalaadiga (DIBP)[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[4] artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni[5] komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu otsust kohtuasjas T-837/16[6],

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et DEHP lisati 2008. aastal kemikaalimääruse REACH alusel väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu[7], sest see on klassifitseeritud reproduktiivtoksilise ainena;

B.  arvestades, et DEHP lisati 2011. aastal[8] kemikaalimääruse REACH XIV lisasse selle klassifikatsiooni, ulatusliku kasutuse ja suure tootmismahu tõttu liidus[9] ning selle sulgemiskuupäevaks määrati 21. veebruar 2015;

C.  arvestades, et äriühingud, kes tahtsid jätkata DEHP kasutamist, pidid esitama autoriseeringutaotluse 2013. aasta augustiks; arvestades, et äriühing DEZA esitas oma taotluse enne seda tähtaega ning tal lubati jätkata DEHP kasutamist kuni kemikaalimääruse REACH artiklis 58 sätestatud autoriseerimisotsuse tegemiseni;

D.  arvestades, et riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitasid oma arvamused komisjonile 2015. aasta jaanuaris; arvestades, et komisjoni viivitused otsuse koostamisel on de facto põhjustanud olukorra, kus DEHP jätkuvat kasutamist on pärast sulgemiskuupäeva tolereeritud rohkem kui neli aastat;

E.  arvestades, et 2014. aastal määratleti DEHP ainena, millel on nii loomadele kui ka inimestele endokriinseid häireid põhjustavad omadused; arvestades, et kandidaatainete loetelu ajakohastati sellele vastavalt keskkonna seisukohast 2014. aastal[10] ja inimeste tervise seisukohast 2017. aastal[11];

F.  arvestades, et määrusega (EL) 2018/2005 piirati DEHP ja muude ftalaatide kasutamist paljudes toodetes, kuna need kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele; arvestades, et riskihindamise komitee rõhutas selle piiranguga seoses asjaolu, et „mõõtemääramatuse hinnang osutab sellele, et kõnealusest neljast ftalaadist tingitud ohud ja seega riskid võivad olla alahinnatud“[12];

G.  arvestades, et määrusega (EL) 2018/2005 on tehtud erand teatavatele rakendustele eeldusel, et need ei kujuta endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele; arvestades, et DEHPd sisaldavate valmististe ekspordile lisaks on seetõttu komisjoni rakendusotsuse eelnõu eriti oluline just kõnealuste eranditega hõlmatud rakenduste jaoks;

H.  arvestades, et niisugused rakendused võivad siiski kujutada endast vastuvõetamatut riski keskkonnale, eelkõige DEHP endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu;

I.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH põhieesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, arvestades selle põhjendust 16, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus[13];

J.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 55 ja põhjenduse 12 kohaselt on autoriseeringu põhieesmärk asendada väga ohtlikud ained sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega;

K.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõike 4 punkti d kohaselt peab taotleja esitama vastavalt I lisale kemikaaliohutuse aruande;

L.  arvestades, et kõnealuse juhtumi puhul on riskihindamise komitee tõstnud oma aruandes esile suuri puudusi taotleja esitatud teabes[14]; arvestades, et ühe kasutusala puhul ei esitatud mingit teavet[15];

M.  arvestades, et riskihindamise komitee ja komisjon järeldasid, et taotleja ei ole suutnud tõendada, et risk on artikli 60 lõike 2 kohaselt piisavalt ohjatud; arvestades, et riskihindamise komitee järeldas ühtlasi, et vastupidiselt artikli 60 lõikele 10 ei ole riski vähendatud sellise minimaalse tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik;

N.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus keeldutakse kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 7 alusel autoriseeringu andmisest ühe kasutusala puhul, mille kohta taotluses teavet ei esitatud;

O.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus tunnistatakse muus osas riskihindamise komitee poolt tuvastatud puudusi, viidates sellele, et „teave, mis on esitatud kokkupuute kohta töökeskkonnas, on piiratud“[16], kuid analoogia põhjal kooskõlas artikli 60 lõikega 7 autoriseeringu andmisest keeldumise asemel nõutakse taotlejalt puuduvate andmete esitamist oma läbivaatamise aruandes 18 kuud pärast otsuse[17] vastuvõtmist;

P.  arvestades, et artiklis 61 ette nähtud läbivaatamise aruanne ei ole mõeldud selleks, et anda äriühingutele rohkem aega puuduste likvideerimiseks teabes, mis tulnuks juba alguses esitada, vaid selle eesmärk on tagada, et algselt taotluses esitatud teave on pärast kindlaksmääratud ajavahemikku endiselt ajakohane, sealhulgas eelkõige selles osas, kas vahepeal on kättesaadavaks muutunud uued alternatiivid;

Q.  arvestades, et Üldkohus on selgelt märkinud, et artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaseid autoriseeringu tingimusi saa õiguslikult kasutada selleks, et heastada autoriseeringu taotleja esitatud teabe võimalikke vajakajäämisi või lünki[18];

R.  arvestades, et artikli 60 lõikes 4 on sätestatud kohustus tõendada, et aine kasutamise sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid ning et puuduvad sobivad alternatiivsed ained;

S.  arvestades, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuses tõsteti esile olulisi puudusi taotleja esitatud sotsiaal-majanduslikus analüüsis ning et sellele osutati ka komisjoni rakendusotsuse eelnõus[19];

T.  arvestades, et artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 kohaselt peab taotleja tõendama, et puuduvad sobivad alternatiivid kasutusaladele, mille kohta ta on esitanud taotluse;

U.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus tunnistatakse, et teine kasutusala ei ole piisavalt konkreetne[20]; arvestades, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee tuvastas taotluses tõsiseid alternatiivide kättesaadavusega seotud puudusi[21],[22];

V.  arvestades, et puudub õiguspärane õigustus sellele, et taotleja kasutab taotlusega hõlmatud kasutusalade alternatiivide sobivuse kohta piisava teabe esitamata jätmise põhjendamiseks oma staatust aine tootjana;

W.  arvestades, et esitatud andmete puudulikkuse tõttu ei nõustunud üks sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liige ametlikult sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee järeldusega sobivate alternatiivide puudumise kohta[23];

X.  arvestades, et artikli 60 lõiget 5 ei saa tõlgendada nii, nagu oleks alternatiivide sobivus taotleja seisukohast ainuke ja otsustav tegur; arvestades, et artikli 60 lõige 5 ei kujuta endast ammendavat loetelu teabest, mida tuleb alternatiivide analüüsis arvesse võtta; arvestades, et artikli 60 lõike 4 punktis c nõutakse ka kolmanda isiku esitatud panustest saadud teabe arvesse võtmist; arvestades, et avaliku konsulteerimise käigus esitatud teabest nähtus juba sel ajal, et hõlmatud kasutusaladel on alternatiivid kättesaadavad[24];

Y.  arvestades, et Üldkohus tuletas komisjonile meelde, et artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu seaduslikuks andmiseks peab ta kontrollima piisavas koguses olulist ja usaldusväärset teavet, järeldamaks kas seda, et sobivad alternatiivid kõikide taotletud kasutusalade jaoks tõepoolest puuduvad või et autoriseeringu vastuvõtmise kuupäeval kättesaadavate alternatiivide puudumise osas veel esinevat ebakindlust võib pidada väheoluliseks[25];

Z.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on põhjendatud selle vastuvõtmisel esinenud viivitusi „piiramisprotsessist saadud uue kättesaadava teabe“ valguses[26]; arvestades, et seetõttu on üllatav, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus ei ole arvesse võetud alternatiivide kättesaadavust, mis on piirangute toimikus[27] selgelt dokumenteeritud; arvestades, et piirangute ettepanekus nimetatud alternatiivid on asjakohased ka komisjoni rakendusotsuse eelnõuga[28] hõlmatud kasutusalade seisukohast;

AA.  arvestades, et komisjon ei võtnud arvesse ka asjaolu, et DEHP on ametlikult tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavaks kemikaaliks, mis mõjutab inimeste tervist ja keskkonda; arvestades, et komisjon oleks pidanud seda teavet arvesse võtma artikli 60 lõike 4 kohase sotsiaal-majandusliku hinnangu koostamisel, kuna autoriseeringu andmisest keeldumisest tulenevat kasu on vastasel juhul alahinnatud;

AB.  arvestades, et komisjoni esildatud autoriseering on seetõttu kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõigetega 4 ja 7 vastuolus;

AC.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu premeeriks mahajääjaid ja kahjustaks äriühinguid, kes on investeerinud alternatiividesse[29];

AD.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on märgitud, et „komisjon võttis teadmiseks“ Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni; arvestades, et paljud kemikaalimääruse REACH autoriseeringu peatüki rakendamise struktuursed puudujäägid, millele Euroopa Parlament nimetatud resolutsioonis[30] tähelepanu juhtis, õõnestavad ka praegust komisjoni rakendusotsuse eelnõu;

AE.  arvestades, et Euroopa Parlament kordas oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta[31], et „ringmajandusele üleminek nõuab jäätmehierarhia ranget kohaldamist ja võimaluse korral järkjärgulist loobumist probleemsete ainete kasutamisest, eelkõige juhul, kui on olemas või väljatöötamisel ohutumad alternatiivid“;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1907/2006 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta ja esitada uue eelnõu, millega lükatakse autoriseeringu taotlus tagasi;

3.  palub komisjonil teha kiiresti lõpu DEHP kasutamisele kõigis ülejäänud rakendustes, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et pehme PVC ja DEHP ohutumad alternatiivid on kättesaadavad;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 20. märts 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika