Menetlus : 2019/2654(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0221/2019

Esitatud tekstid :

B8-0221/2019

Arutelud :

Hääletused :

CRE 27/03/2019 - 18.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0317

<Date>{22/03/2019}22.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8-0221/2019</NoDocSe>
PDF 166kWORD 57k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 106 lõigetele 2 ja 3</TitreRecueil>


<Titre>komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse autoriseering kroomtrioksiidi teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Lanxess Deutschland GmbH ja teised)</Titre>

<DocRef>(D060095/03 – 2019/2654(RSP))</DocRef>


<Commission>{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon</Commission>

Vastutav parlamendiliige: <Depute>Bas Eickhout</Depute>

MUUDATUSED

B8-0221/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse autoriseering kroomtrioksiidi teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Lanxess Deutschland GmbH ja teised)

(D060095/03 – 2019/2654(RSP))

 

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega antakse autoriseering kroomtrioksiidi teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Lanxess Deutschland GmbH ja teised) (D060095/03),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[1] (kemikaalimäärus REACH), eriti selle artikli 64 lõiget 8,

 võttes arvesse riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamusi[2] vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 5 teisele lõigule,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[3] artikleid 11 ja 13,

 võttes arvesse Üldkohtu 7. märtsi 2019. aasta otsust kohtuasjas T-837/16[4],

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

 võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A. arvestades, et kroomtrioksiid lisati 2010. aastal kemikaalimääruse REACH alusel väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu[5], sest see on klassifitseeritud kantserogeeni (kategooria 1A) ja mutageenina (kategooria 1B);

B. arvestades, et kroomtrioksiid lisati 2013. aastal[6] kemikaalimääruse REACH XIV lisasse selle klassifikatsiooni, praegu kasutatavate suurte koguste, liidus esinevate kasutuskohtade suure arvu ja töötajate märkimisväärse kokkupuute ohu tõttu[7] ning selle sulgemiskuupäevaks määrati 21. september 2017;

C. arvestades, et äriühingud, kes tahtsid jätkata kroomtrioksiidi kasutamist, pidid esitama autoriseerimistaotluse 21. märtsiks 2016;

D. arvestades, et Lanxess ja veel kuus äriühingut (edaspidi „taotlejad“) moodustasid ühistaotluse esitamiseks konsortsiumi, kuhu kuulub rohkem kui 150 äriühingut, kuid mille täpne liikmesus ei ole teada[8];

E. arvestades, et olles ühiselt esitanud taotluse enne 21. märtsi 2016. aasta tähtaega, lubati taotlejatel ja nende allkasutajatel jätkata kroomtrioksiidi kasutamist, kuni taotletud kasutusalade suhtes tehakse autoriseerimisotsus, kohaldades kemikaalimääruse REACH artiklit 58;

F. arvestades, et RAC ja SEAC esitasid oma arvamused komisjonile 2016. aasta septembris; arvestades, et komisjoni viivitused otsuse koostamisel viisid tegelikult selleni, et kroomtrioksiidi kasutamist lubati pärast sulgemiskuupäeva jätkata poolteist aastat;

G. arvestades, et kemikaalimääruse REACH põhieesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, arvestades selle põhjendust 16, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus[9];

H. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 55 ja põhjenduse 12 kohaselt on autoriseeringu põhieesmärk asendada väga ohtlikud ained ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega;

I. arvestades, et RAC kinnitas, et kroomtrioksiidi kantserogeensete omaduste puhul ei ole tuletatud mittetoimivat taset võimalik määrata ja seepärast loetakse kroomtrioksiidi kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 3 punkti a tähenduses aineks, „mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi“; arvestades, et see tähendab, et selle aine teoreetiliselt „ohutut kokkupuute taset“ ei saa seada ega kasutada võrdlusalusena, et hinnata, kas selle kasutamise ohtlikkus on piisavalt kontrolli all;

J. arvestades, et RACi hinnangul tooks sellise autoriseeringu andmine igal aastal statistiliselt kaasa 50 surmaga lõppevat vähktõve juhtumit;

K. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõikes 4 on sätestatud, et autoriseeringu sellise aine kasutamiseks, mille riskid ei ole piisavalt ohjatud, võib anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad;

L. arvestades, et taotlus puudutab 20 00 tonni kroomtrioksiidi kasutamist aastas;

M. arvestades, et taotlus puudutab väga paljusid allkasutajaid (rohkem kui 4000 kasutuskohta), kes tegutsevad tööstusharu eri sektorites alates kosmeetikast kuni kosmoselennunduseni, toidu pakendamisest kuni autotööstuseni ja sanitaartoodetest kuni ehituseni ning seejuures on kokkupuude enneolematult suurel hulgal töötajatel (rohkem kui 100 000 töötajat);

N. arvestades, et taotluses käsitletakse ametlikult kuut kasutusala; arvestades, et kõnealuste kasutusalade kirjeldused on siiski nii üldised, et nendest tuleneb väga lai kohaldamisala või isegi äärmiselt lai kohaldamisala[10]; arvestades, et see muudab kehtetuks nii sotsiaal-majandusliku hinnangu kui ka sobivaid alternatiive käsitleva hinnangu;

O. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõike 4 punkti d kohaselt peavad taotlejad esitama vastavalt I lisale kemikaaliohutuse aruande; arvestades, et see peab hõlmama kokkupuute hindamist[11];

P. arvestades, et RAC märkis suurt lahknevust esitatud taotluse kohaldamisala ja selles esitatud teabe vahel[12];

Q. arvestades, et RAC tõstis esile suuri puudusi taotlejate esitatud teabes töötajaid käsitlevate kokkupuutestsenaariumide kohta[13];

R. arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus[14] tunnistati, et taotlejad ei esitanud vajalikku teavet töötajaid käsitlevate kokkupuutestsenaariumide kohta;

S. arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus ei loeta taotlust kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 7 alusel mittevastavaks, vaid selles lihtsalt nõutakse, et taotlejad esitavad puuduvad andmed oma läbivaatamise aruandes ehk aastaid pärast kõnealuse otsuse eelnõu vastuvõtmist[15];

T. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 61 kohane läbivaatamise aruanne ei ole mõeldud selleks, et anda äriühingutele lisaaega puuduste likvideerimiseks teabes, mis tulnuks juba eelnevalt esitada (kuna asjaomane teave on otsustusprotsessis põhjapaneva tähtsusega), vaid selle eesmärk on tagada, et algselt taotluses esitatud teave on endiselt ajakohane;

U. arvestades, et Üldkohus märkis selgelt, et kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaste autoriseeringu tingimuste eesmärk ei tohi olla autoriseerimistaotluse võimalike vajakajäämiste või selles esinevate lünkade heastamine[16];

V. arvestades, et SEACi arvamuses tõsteti lisaks esile olulist ebakindlust seoses taotlejate esitatud alternatiivide analüüsiga ning et sellele osutati ka komisjoni rakendusotsuse eelnõus[17];

W. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 kohaselt peab taotleja tõendama, et puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad kasutusaladele, mille kohta ta on esitanud taotluse;

X. arvestades, et sobivate alternatiivide olemasolu on tõendatud paljude kasutusviiside puhul, mida hõlmavad autoriseeritavad kasutusalad[18];

Y. arvestades, et Üldkohus tuletas komisjonile meelde, et kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu seaduslikuks andmiseks peab ta kontrollima piisavas koguses olulist ja usaldusväärset teavet, järeldamaks kas seda, et sobivad alternatiivid kõikide taotletud kasutusalade jaoks tõepoolest puuduvad või et autoriseeringu vastuvõtmise kuupäeval kättesaadavate alternatiivide puudumise osas veel esinevat ebakindlust võib pidada üksnes väheoluliseks[19];

Z. arvestades, et käesoleval juhul ei olnud alternatiivide analüüsiga seotud ebakindlus kaugeltki väheoluline[20];

AA. arvestades, et nende kasutusalade väga lai ulatus, mille kohta taotluse esitajad otsustasid taotluse esitada, ei saa olla ebatäieliku alternatiivide analüüsi õigustatud põhjus;

AB. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artiklis 62 ei ole sätestatud teabe esitamise nõudest vabastamist äriühingutele, kes esitavad taotluse ühiselt konsortsiumina;

AC. arvestades, et komisjoni esildatud autoriseering on seetõttu kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõigetega 7 ja 4 vastuolus;

AD. arvestades, et lisaks on mitmed allkasutajad, keda komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab, juba esitanud eraldi autoriseerimistaotluse; arvestades, et RAC ja SEAC on juba esitanud oma arvamuse mõne kõnealuse taotluse kohta; arvestades, et allkasutajatele on mõned autoriseeringud juba antud;

AE. arvestades, et taotlejate esitatud ühistaotluses käsitletavate kasutusalade väga lai ulatus võib hõlmata konkreetseid kasutusviise, mille kohta allkasutajad eraldi autoriseerimistaotlust ei esitanud, kuid mille puhul võivad kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõikes 4 sätestatud tingimused olla täidetud;

AF. arvestades, et nimetatud kasutusviisid võivad kuuluda olulistesse valdkondadesse;

AG. arvestades, et seepärast oleks asjakohane anda erandkorras sellistele allkasutajatele, kes ei ole veel konkreetset taotlust esitanud, võimalus esitada lühikese tähtaja jooksul eraldi taotlus;

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud rakendamisvolitusi;

2. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta ja esitada uue eelnõu, millega lükatakse autoriseerimistaotlus tagasi;

3. palub komisjonil hoolikalt hinnata, kas taotlejate esitatud taotlusega hõlmatud konkreetsete kasutusalade puhul on võimalik anda autoriseeringuid täielikus kooskõlas kemikaalimäärusega REACH;

4. palub komisjonil anda erandkorras sellistele allkasutajatele, kelle kasutusala on hõlmatud taotlejate esitatud taotlusega, kuid mille kohta ei ole veel esitatud eraldi autoriseerimistaotlust, võimalus esitada lühikese tähtaja jooksul omaenda taotlus;

5. palub, et RAC ja SEAC hindaksid neid taotlusi kiiresti ja sealhulgas kontrolliksid nõuetekohaselt, et kõnealused taotlused hõlmavad kogu vajalikku teavet, mis on ette nähtud kemikaalimääruse REACH artiklis 62;

6. palub, et komisjon võtaks nende taotluste kohta kiiresti vastu otsused, järgides täielikult kemikaalimäärust REACH;

7. palub, et RAC ja SEAC ei võtaks enam vastu taotlusi, mis ei hõlma teavet, mis tuleb esitada kemikaalimääruse REACH artikli 62 kohaselt;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[3] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[6] Komisjoni 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 348/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (ELT L 108, 18.4.2013, lk 1).

[9] Kohtuotsus, 7. juuli 2009, S.P.C.M. SA ja teised vs. Secretary of State for the Environment, Food and Rural Affairs, C‑558/07, ECLI:EU:C:2009:430, punkt 45.

[10] Vt RACi/SEACi arvamust kasutusala 2 kohta, lk 25, või kasutusala 5 kohta, lk 61.

[11] Kemikaalimääruse REACH I lisa punkt 5.1.

[12] „RAC märgib lahknevust iga taotletud kasutusala puhul [...] a) selliste võimalike kasutuskohtade koguarvu vahel, mis taotleja […] arvates võivad kuuluda asjaomase taotluse kohaldamisalasse (kuni 1590 kasutuskohta, nagu on esitatud SEAs) [kasutusala 2 puhul], b) CTACi liikmete arvu (150+) ja c) kokkupuudet käsitlevate esitatud mõõdetud andmete vahel (6–23 kasutuskohta kasutusalade 1–5 puhul).“

[13] „Kõige suurem ebakindlus tuleneb sellest, et puudub selge seos käitlemistingimuste, riskijuhtimismeetmete ning konkreetseid ülesandeid ja kasutuskohti puudutavate kokkupuute väärtuste vahel, mis võiks olla taotluse põhjendus. RAC peab seda taotluse oluliseks nõrkuseks.“ (RACi arvamus kasutusala 2 kohta, lk 12.)

[14] „RAC järeldas, et kokkupuudet käsitlevate mõõdetud andmete piiratud kättesaadavuse tõttu esineb märkimisväärset ebakindlust seoses töötajate kokkupuutega. Peale selle järeldas RAC, et taustteabe üldise puudumise tõttu on olnud keeruline luua seost taotluses kirjeldatud käitlemistingimuste ja riskijuhtimismeetmete ning konkreetsete ülesannete ja kasutuskohtade väidetava kokkupuute taseme vahel, mistõttu RAC ei saa teostada edasist hindamist. Kõnealune ebakindlus puudutab kokkupuudet käsitlevate andmete usaldusväärsust ja representatiivsust ning seda, kuidas need on seotud konkreetsete kehtestatud riskijuhtimismeetmetega.“ (Otsuse eelnõu põhjendus 7.)

[15] Otsuse eelnõu põhjendus 25 ja artikkel 8.

[16] Kohtuotsus, Üldkohus, 7. märts 2019, Rootsi Kuningriik vs. komisjon, ECLI:EU:T:2019:144, punktid 82 ja 83.

[17] „Kavandatavate kasutusalade väga laia ulatuse tõttu ei saanud SEAC välistada võimalikku ebakindlust seoses alternatiivide tehnilise teostatavusega piiratud arvu konkreetsete kasutusviiside puhul, mida hõlmab taotletavate kasutusalade kirjeldus.“ (Otsuse eelnõu põhjendus 14.)

[19] Kohtuotsus, Üldkohus, 7. märts 2019, Rootsi Kuningriik vs. komisjon, ECLI:EU:T:2019:144, punkt 86.

[20] „Taotleja sõnul ei hõlma taotlus niikuinii kasutusviise, mille puhul asendamine on juba võimalik. Taotleja ei too siiski selliseid kasutusviise ega nendega seotud tehnilisi nõudeid välja. SEAC ei pea taotleja lähenemisviisi selle küsimuse lahendamiseks täielikult asjakohaseks ning rõhutab, et taotleja peab konkreetsemalt tõendama, et juhtudel, kus see on tõepoolest juba teostatav, on asendamine toimunud. Seda oleks olnud võimalik saavutada täpsema ja kasutusalale eriomase alternatiivide hindamise teostamisega.“ (SEACi arvamus kasutusala 2 kohta, lk 25.)

Viimane päevakajastamine: 25. märts 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika