Menetlus : 2019/2670(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0224/2019

Esitatud tekstid :

B8-0224/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 28/03/2019 - 8.11
CRE 28/03/2019 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{25/03/2019}25.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8-0224/2019</NoDocSe>
PDF 133kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Dieselgate’i skandaaliga seotud hiljutiste muutuste kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2670(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Jens Gieseke</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0223/2019

B8-0224/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Dieselgate’i skandaaliga seotud hiljutiste muutuste kohta

(2019/2670(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/858 (mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ)[2],

 võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal[3],

 võttes arvesse autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni 2. märtsi 2017. aasta lõppraportit,

 võttes arvesse autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni 20. juuli 2016. aasta vaheraportit,

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 7. veebruari 2019. aasta infodokumenti ELi reaktsiooni kohta nn Dieselgate’i skandaalile,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning volinik Elżbieta Bieńkowska arvamuste vahetust autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni soovituste järelmeetmete teemal[4],

 võttes arvesse komisjoni talituste 22. novembri 2018. aasta töödokumenti „Report on Raw Materials for Battery Applications“ (aruanne akurakenduste toorainete kohta) (SWD(2018)0245),

 võttes arvesse komisjoni algatatud rikkumismenetluste raames Saksamaale, Kreekale, Itaaliale, Luksemburgile, Hispaaniale ja Ühendkuningriigile saadetud märgukirju,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

1. rõhutab, et pärast 2015. aasta heitkoguste skandaali (nn Dieselgate) on tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige ELi õigusraamistikus, näiteks tänu uutele tüübikinnituse eeskirjadele ja uuele katsemenetlusele;

2. rõhutab, et õhukvaliteedi ja seeläbi ka kodanike elukvaliteedi parandamiseks, keskkonna kaitsmiseks ja üleilmastuvas maailmas ELi autotööstuse konkurentsivõime suurendamiseks tuleb üle minna puhtamale liikuvusele;

3. toonitab, et kliimamuutustevastast võitlust tuleb käsitada osana ELi üldisest strateegiast, mis peab olema kooskõlas näiteks uue tööstuspoliitika strateegiaga (holistiline lähenemine), et saavutada õige tasakaal maanteesõidukite jätkusuutlikkuse ja nõuetele vastavuse suurendamise, ELi tarbijate majanduslike huvide kaitsmise ning tehnoloogilise progressi piirangute arvessevõtmise vahel;

4. rõhutab, et kliimamuutuste vastu võitlemiseks kasutatavate lahenduste hindamisel tuleb arvesse võtta töökohakindlust ja ELi tööstuse üleilmset konkurentsivõimet;

5. toonitab, et laboratooriumis ja tegelikus liikluses mõõdetava CO2-heitkoguste taseme ja kütusekulu erinevuse märkimisväärseks vähendamiseks on nüüdseks võetud kasutusele uus laboratoorne katse ehk kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP);

6. toonitab lisaks, et ELi katserežiim hõlmab nüüd ka tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid ning see on kogu maailmas esimene kord, kui tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste mõõtmine on õigusraamistikus kasutusele võetud; rõhutab, et mõlemad katsed on rangemad ja realistlikumad ning need on ka petturlike tavade suhtes palju vähem haavatavad;

7. toonitab, et uued ELi tüübikinnituse eeskirjad, mida hakatakse kohaldama 2020. aasta septembris, suurendavad märkimisväärselt sõidukite tüübikinnituse ja katseasutuste töö kvaliteeti, sõltumatust ja järelevalvet;

8. rõhutab, et diiseltehnoloogial on CO2-heitkoguste vähendamise abil kliimamuutuste vastu võitlemisel oluline roll, sest alternatiivsete energiaallikatega sõidukitel on endiselt liiga palju puudusi; tunnistab seetõttu, et ajakohastel diiselmootoriga sõidukitel on tulevikus suur roll selles, et aidata linnadel saavutada õhukvaliteediga seotud eesmärke;

9. rõhutab, kui tähtis on tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, ning nõuab tungivalt, et õhukvaliteedi ja CO2-heitkoguste alase olukorra parandamiseks kasutataks kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas sünteetilisi kütuseid;

10. juhib tähelepanu sellele, et autotootjad on teinud suuri investeeringuid lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste ulatusliku vähendamise saavutamiseks (näiteks on laialdaselt kasutusele võetud selektiivne katalüütiline taandamine ja NOx püüdursüsteem);

11. rõhutab, kui tähtis on hinnata liidu turule lastavate sõidukite olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid, nagu on nõudnud Euroopa Parlament, kuid tunnistab sellega seoses, et komisjonil lasub keeruline ülesanne töötada välja kogu olelusringi jooksul tekkivate CO2-heitkoguste hindamiseks ühine liidu metoodika;

12. toetab lahendusi, mis põhinevad teaduslikel, majanduslikel ja keskkonnaalastel faktidel ning on tehnoloogianeutraalsed;

13. juhib tähelepanu sellele, et elektromobiilsusega kaasnevad nii tarbijate mugavusega seotud probleemid ja ülesanded (näiteks elektrisõidukite sõiduulatus, raskus ja suur maksumus ning kallite akude eluiga) kui ka märkimisväärsed uued keskkonnaalased probleemid ja ülesanded (näiteks tooraine hankimine ja akude ringlussevõtt);

14. kutsub komisjoni üles täitma rangelt oma järelevalvealaseid volitusi ning tegema ka edaspidi liikmesriikide ja muude sidusrühmadega koostööd, et optimeerida tulevikus sõidukite heitkoguseid käsitlevaid õigusnorme ning kiirendada üleminekut puhtamale ja konkurentsivõimelisemale liikuvusele;

15. rõhutab, et liikmesriigid ja nende ametiasutused peavad võtma esmase vastutuse ELi uue tüübikinnitus- ja katseraamistiku tegeliku jõustamise tagamise eest, et hoida ära uusi skandaale ja võita taas ELi tarbijate usaldus;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

[2] ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.

[3] ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.

[4] Volinik Bieńkowska kõne on kättesaadav järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2014-2019/bienkowska/announcements/commissioner-elzbieta-bienkowska-exchange-views-envi-committee-ep-recommendation-former-committee_en.

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2019Õigusalane teave