Menetlus : 2019/2844(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0151/2019

Esitatud tekstid :

B9-0151/2019

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0046

<Date>{21/10/2019}21.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0151/2019</NoDocSe>
PDF 152kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 112 lõigetele 2 ja 3</TitreRecueil>


<Titre>komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse osaline autoriseering kroomtrioksiidi kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Cromomed S.A. ja teised)</Titre>

<DocRef>(D063690/01 – 2019/2844(RSP))</DocRef> 


<Commission>{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon</Commission>

Vastutavad parlamendiliikmed: <Depute>Bas Eickhout, Maria Arena, Martin Hojsík</Depute>


B9‑0151/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse osaline autoriseering kroomtrioksiidi kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Cromomed S.A. ja teised)

(D063690/01 – 2019/2844(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega antakse osaline autoriseering kroomtrioksiidi kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Cromomed S.A. ja teised) (D063690/01),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[1] (kemikaalimäärus REACH), eriti selle artikli 64 lõiget 8,

 võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamusi[2] vastavalt kemikaalimääruse REACH artikli 64 lõike 5 kolmandale lõigule,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[3] artikleid 11 ja 13,

 võttes arvesse Üldkohtu 7. märtsi 2019. aasta otsust kohtuasjas T-837/16[4],

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

 võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

A. arvestades, et kroomtrioksiid lisati 2010. aastal kemikaalimääruse REACH alusel väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu[5], sest see on klassifitseeritud kantserogeeni (kategooria 1A) ja mutageenina (kategooria 1B);

B. arvestades, et kroomtrioksiid lisati 2013. aastal kemikaalimääruse REACH XIV lisasse[6] selle klassifikatsiooni, kasutuses olevate suurte koguste, liidus esinevate kasutuskohtade suure arvu ja töötajate märkimisväärse kokkupuute ohu tõttu[7];

C. arvestades, et Cromomed S.A. ja veel neli äriühingut (edaspidi „taotlejad“) on kooskõlas kemikaalimääruse REACH artikliga 62 esitanud ühiselt autoriseeringutaotluse kroomtrioksiidi kasutamiseks funktsionaalsel kroomimisel paljudes rakendustes, sealhulgas mitmesugustes tööstusharudes ja terasetootmises[8];

D. arvestades, et 2016. aasta detsembris sai Euroopa Komisjon riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu esitati REACHi komiteele alles 2019. aasta augusti lõpus;

E. arvestades, et kemikaalimääruse REACH põhjenduse 16 kohaselt, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus[9], on määruse põhieesmärk tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase;

F. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 55 ja põhjenduse 12 kohaselt on autoriseeringu põhieesmärk asendada väga ohtlikud ained ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega;

G. arvestades, et riskihindamise komitee kinnitusel ei ole kroomtrioksiidi kantserogeensete omaduste puhul võimalik tuletatud mittetoimivat taset kindlaks määrata; arvestades, et seetõttu käsitatakse kroomtrioksiidi ainena, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi ega „ohutut kokkupuute taset“;

H. arvestades, et sellise piirväärtuseta aine puhul on kemikaalimääruses REACH sätestatud, et vaikimisi ei või riski pidada „piisavalt ohjatuks“ määruse artikli 60 lõike 2 tähenduses ning sel juhul võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui on täidetud artikli 60 lõike 4 tingimused;

I. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõikes 4 on sätestatud, et autoriseeringu võib anda ainult juhul, kui taotleja tõendab muu hulgas seda, et iga taotletava kasutusala jaoks puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad; arvestades, et määruse artikli 60 lõike 5 kohaselt sobivate alternatiivide kättesaadavust hinnates peab komisjon võtma arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks;

J. arvestades, et taotlejate esitatud alternatiivide analüüs põhineb kroomtrioksiidi autoriseerimise konsortsiumi (Chromium Trioxide Authorisation Consortium, CTAC) tehtud tööl[10]; arvestades, et konsortsiumi hinnangu ebaselgus oli parlamendi jaoks peamine põhjus esitada komisjoni rakendusotsuse eelnõu suhtes vastuväide[11];

K. arvestades, et taotlejate alternatiivide analüüsi aluseks on eeldus, et tehniliselt teostatav alternatiiv on ainult üks ühele vastav aine[12], st üksainus aine või tehnoloogia, millega saab asendada väga ohtliku aine kõikides eri sektorites ja rakendustes, kus seda kasutatakse[13];

L. arvestades, et selline lähenemisviis autoriseeringutaotluses, mis puudutab väga erinevaid sektoreid ja väga erinevate kvaliteedinõuetega kasutusalasid[14], muudab üheainsa kõigile nõuetele vastava alternatiivi leidmise võimatuks, mida sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ka selgelt tunnistab[15];

M. arvestades, et sellise lähenemisviisi puhul jäetakse põhjendamatult kõrvale alternatiivid, mis on kättesaadavad kas teatavates sektorites või teatavatel kasutusaladel, ning see vabastaks taotlejad ebaseaduslikult kohustusest tõendada alternatiivi puudumist iga taotletud kasutusala puhul; arvestades, et selline lähenemisviis on vastuolus kemikaalimääruse REACH artiklis 55 sätestatud asendamise eesmärgiga ega soodusta innovatsiooni;

N. arvestades, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee väitel oli taotlejate analüüs tehniliselt sobivate alternatiivide kättesaadavuse kohta ebapiisav ja üldsõnaline[16]; arvestades, et komitee väitel ei suutnud taotlejad veenvalt tõendada, et kroomimise rakendustele alternatiive ei ole, ning lisaks oli komitee ise teadlik olemasolevatest alternatiividest, mida oleks tehniliselt võimalik mõnel taotletaval kasutusalal kasutada[17]; arvestades, et komitee kinnitusel oleks tal olnud alternatiivide majandusliku teostatavuse kohta järelduste tegemiseks vaja rohkem teavet[18];

O. arvestades, et see näitab, et taotlejad ei ole tõendamiskohustust täitnud, kuigi kemikaalimääruses REACH on seda nõutud ja Üldkohus on seda nõuet kinnitanud[19];

P. arvestades, et vaatamata sellele väitis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee oma oletustele tuginedes, et „alternatiivid, juhul kui ja siis kui need oleksid tehniliselt teostatavad, ei ole tõenäoliselt majanduslikult teostatavad“[20] (rõhuasetus lisatud); arvestades, et esiteks ei ole komitee ülesanne täita lünki taotluses oma oletustega ning teiseks näitab väljend „ei ole tõenäoliselt“, et selles suhtes on veel ebaselgust;

Q. arvestades, et komitee arvamus, et alternatiivid ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatavad, ei ole komitee enda järeldustega kooskõlas ning sellisele arvamusele ei saa taotluse puuduste tõttu jõuda;

R. arvestades, et Üldkohus sedastas kindlalt, et „ainult komisjon on kohustatud kontrollima, kas [kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõikes 4] ette nähtud tingimused on täidetud,“[21] et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ega riskihindamise komitee arvamused ei ole komisjonile siduvad ning et komisjon ei pea nende arvamusi järgima, kui neis sisalduv arutluskäik ei ole „täielik, ühtne ja asjakohane“[22];

S. arvestades, et komisjon, kinnitades sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ebajärjekindlat arvamust komisjoni rakendusotsuse eelnõus[23], ei täitnud Üldkohtu kehtestatud kohustusi;

T. arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu põhjenduses 8 märgitakse selgelt, et „sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ei saanud välistada võimalikku ebaselgust seoses alternatiivide tehnilise teostatavusega mõnel konkreetsel kasutusalal, mis kuulub kavandatud kasutusalade alla“;

U. arvestades, et Üldkohus oli seisukohal, et kui vaatamata tõendite esitamisele autoriseerimise menetluse eri osaliste poolt jääb alternatiivide puudumise tingimuse suhtes midagi ikkagi ebaselgeks, tuleb järeldada, et taotleja ei täitnud tõendamiskohustust ja seetõttu ei ole võimalik autoriseeringut anda[24];

V. arvestades, et põhjenduses 8 osutatud ebaselgust arvestades on komisjoni rakendusotsuse eelnõu vastuolus Üldkohtu otsusega;

W. arvestades, et komisjon püüab oma otsust põhjendada, väites, et tingimused – mis komisjoni arvates piiravad lubatud kasutusalade ulatust[25] – korvavad taotluse puudused, mis on seotud alternatiivide analüüsiga;

X. arvestades, et tingimuste kehtestamine on seaduslik ja asjakohane, kui need tõepoolest piiravad autoriseeringu ulatust, loetledes konkreetsed kasutusalad, mille jaoks komisjoni arvates autoriseeringu andmise ajal sobivaid alternatiive ei olnud;

Y. arvestades, et antud juhul jättis komisjon siiski autoriseeringu ulatuse määratluse lahtiseks[26], mis näitab, et ta ei võtnud vastu lõplikku otsust selle kohta, millistel kasutusaladel otsuse tegemise kuupäeva seisuga sobivaid alternatiive ei olnud; arvestades, et komisjon on tingimuste kehtestamisega hoopis delegeerinud taotlejatele oma ainuõiguse teha igal üksikjuhul eraldi lõplik hinnang ja otsus autoriseeringu ulatuse kohta;

Z. arvestades, et Üldkohus pidas sellist lähenemisviisi ebaseaduslikuks[27];

AA. arvestades ka Üldkohtu seisukohta, et kui olemasoleva teabe põhjal võib oletada, et sobivad alternatiivid on üldiselt kättesaadavad, kuid need ei ole taotleja jaoks tehniliselt või majanduslikult teostatavad, peab taotleja autoriseeringu seaduslikuks saamiseks esitama asendusplaani[28];

AB. arvestades, et kuigi alternatiivide kohta saadi teavet enne sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse vastuvõtmist[29], ei käsitlenud taotlejad komitee arvates alternatiive põhjalikumalt ega esitanud täpsemat kava teadus- ja arendustegevuse edusammude jälgimise kohta[30];

AC. arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku anda autoriseering põhjendusega, et üldiselt kättesaadavad alternatiivid ei ole taotlejate jaoks tehniliselt või majanduslikult teostatavad, hoolimata sellest, et taotlejad ei ole sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvates esitanud piisavalt teavet majandusliku teostatavuse kohta ega asendusplaani, rikkudes sellega kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõike 4 punkti f;

AD. arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 7 kohaselt antakse autoriseering üksnes juhul, kui taotlus vastab määruse artikli 62 nõuetele;

AE. arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus Üldkohtu otsuse ning kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõigetega 4 ja 7;

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1907/2006 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta ja esitada uue eelnõu, millega antakse autoriseering üksnes konkreetselt kindlaks määratud kasutusaladele, mille jaoks ei ole sobivaid alternatiive;

3. palub komisjonil teha selle taotluse ja teiste sama aine kohta esitatud taotluste puhul otsused kiiresti ja täielikus kooskõlas kemikaalimäärusega REACH;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

[1] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[2] Riskihindamise komitee arvamuse ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse 9. detsembri 2016. aasta konsolideeritud versioon: „Opinion on an Application for Authorisation for Chromium trioxide use: Functional Chrome Plating“, ECHA/RAC/SEAC: Opinion N° AFA-O-0000006522-78-02/F. https://echa.europa.eu/documents/10162/50002b75-2f4c-5010-81de-bcc01a8174fc

[3] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[6] Komisjoni 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 348/2013, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (ELT L 108, 18.4.2013, lk 1).

[9] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. juuli 2009, S.P.C.M. SA jt vs. Secretary of State for the Environment, Food and Rural Affairs, C-558/07, ECLI:EU:C:2009:430, punkt 45.

[10] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 30.

[11] Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse autoriseering kroomtrioksiidi teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Lanxess Deutschland GmbH ja teised) (vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2019)0317).

[12] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 32, tabel 13.

[13] Vt taotlejate esitatud funktsionaalse kroomimise alternatiivide analüüsi aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/ece8b65e-aec0-4da8-bf68-4962158a4952, lk 13–14: „Kroomtrioksiidi asendamiseks katsetatakse mitut alternatiivi. Raske on leida asendajat, mis vastab kõigile eri liiki toodetele esitatavatele nõuetele ja sobib iga konkreetse rakenduse eri kasutusalade puhul ning on ühtlasi tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Paljud alternatiivid sobivad praegu mõne rakenduse jaoks nii, et mõned funktsionaalse kroomimise nõuded on piisavalt täidetud, kuid ühelgi neist ei ole kõiki neid olulisi omadusi, mis on funktsionaalsel kroomimisel kroomtrioksiidi vesilahusega [...]“.

[14] Igas sektoris (nt terasetootmine ja mitmesugused tööstusharud) on erinevad tehnilised nõuded: vt sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse lk 34, kus on kollasega märgitud alternatiivid, mille puhul parameetrid/hindamiskriteeriumid vastavad mõnele nõudele mõne rakenduse/sektori puhul, kuid mitte kõigis rakendustes/sektorites.

[15] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 36: „Taotlejate arvates on alternatiivid paljulubavad ainult siis, kui need vastavad kõigi eespool nimetatud tööstusharude nõuetele (kuigi taotlejate käive nendes sektorites on väga piiratud), mistõttu ei ole võimalik, et üksainus alternatiiv täidab kõik nõuded“ (rõhuasetus lisatud).

[16] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 35–36: „Komitee arvates on taotlejad esitanud eri tööstussektorites alternatiivide kasutamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse üldise hinnangu ..., analüüsimata piisavalt põhjalikult kroomtrioksiidi asendatavust taotletud kasutusalal. …. Komitee nõustub taotlejate järeldusega, et alternatiivide analüüsis hinnatud alternatiividel puuduvad mõned olulised omadused. Samas juhib komitee tähelepanu sellele, et alternatiivide analüüs ei ole piisavalt põhjalik ja selles ei keskenduta selgelt kroomtrioksiidi tegelikule kasutamisele taotlejate poolt. Taotlejad nimetasid mõnda alternatiivi paljutõotavaks ja väitsid, et terasetööstus uurib neid võimalusi. Samas ei esitanud taotlejad paljutõotavaks nimetatud alternatiivide kohta põhjalikumat teavet ega teadus- ja arendustegevuse kavu. [...] Seetõttu peab komitee analüüsi taotluse ulatust arvestades ebapiisavaks“ (rõhuasetus lisatud).

[17] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 50: „Taotlejad ei suuda veenvalt põhjendada väidet, et kroomimise rakendustele (taotlejate ärisektorites) ei ole saadaval ega saa tavapärase läbivaatamistähtaja jooksul kättesaadavaks alternatiive. Komitee on teadlik alternatiivsetest pinnakattetehnoloogiatest, mis võivad juba olla tehniliselt teostatavad või lähiajal selleni jõuda teatavate detailide puhul, mille kroomimisega tegelevad viiest taotlejast kaks.“

[18] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 37, vt eelkõige punkti 7.2 kokkuvõtet: „Siiski oleks selleks, et komitee saaks teha järelduse alternatiivse võimaluse majandusliku teostatavuse kohta, tulnud esitada rohkem teavet nende detailide osakaalu kohta, mida saaks kroomida tehniliselt teostatava alternatiiviga.“

[19] Otsus kohtuasjas T-837/16, punkt 79.

[20] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, vastus küsimusele 7.2, lk 36.

[21] Otsus kohtuasjas T-837/16, punkt 64.

[22] Otsus kohtuasjas T-837/16, punktid 66 ja 68.

[23] Komisjoni rakendusotsuse eelnõu, punkt 8.

[24] Otsus kohtuasjas T-837/16, punkt 79.

[25] Komisjoni rakendusotsuse eelnõu artikkel 1: „Lubatud kasutus“ hõlmab „kasutust funktsionaalsel kroomimisel, kui kavandatud kasutusala jaoks on vajalik mõni järgmistest põhifunktsioonidest või -omadustest: kulumiskindlus, kõvadus, kihi paksus, korrosioonikindlus, hõõrdetegur ja mõju pinna morfoloogiale“. Kahtluste välistamiseks on täpsustatud, et „kroomtrioksiidi kasutamise autoriseeringut ei anta funktsionaalseks kroomimiseks, kui ükski esimeses lõigus loetletud põhifunktsioonidest ei ole vajalik“.

[26] Sellega jättis komisjon pärast autoriseeringu andmist taotlejate otsustada ja täitevasutuste hinnata, kas kõik loetletud funktsioonid on nende kasutusala jaoks „vajalikud“;

[27] Otsus kohtuasjas T-837/16, punkt 83; vt punkti 97: „Nimelt see, kui märkida, et käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide kasutamine on piiratud üksnes juhtudega, kus neid kromaate sisaldavate ainesegude toimekus on tõepoolest vajalik, on samaväärne sellega, kui kinnitada, et iga kord, kui allkasutaja tuvastab alternatiivi, peab ta hoiduma käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide kasutamisest. Niisugune kinnitus on aga kindel märk sellest, et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ei olnud komisjon ise arvamusel, et alternatiivide puudumisega seotud tingimuse uurimine oleks olnud lõpetatud.“; vt ka punkte 86 ja 98.

[28] Otsus kohtuasjas T-837/16, punkt 76; vastavalt kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõike 4 punktile f ja artikli 60 lõike 4 punktile c.

[29] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 37: „Muude kroomtrioksiidi taotluste avaliku arutamise käigus on komitee saanud teavet alternatiivsete pinnakattetehnoloogiate kohta, mis võivad teatavate eridetailide puhul saada teostatavateks alternatiivideks“.

[30] Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamus, lk 37: „Kuigi taotlejad mainisid, et mõned alternatiivid on paljulubavad ja on praegu terasetööstuses uurimisel, ei käsitle nad neid põhjalikumalt ega esita täpsemat kava teadus- ja arendustegevuse edusammude jälgimise kohta selles valdkonnas.“

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika