Menetlus : 2019/2883(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0160/2019

Esitatud tekstid :

B9-0160/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 21
CRE 23/10/2019 - 21

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.10
CRE 24/10/2019 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0050

<Date>{22/10/2019}22.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0160/2019</NoDocSe>
PDF 131kWORD 45k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2883(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Hilde Vautmans, Ilhan Kyuchyuk</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0156/2019

B9‑0160/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta

(2019/2883(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja-Makedooniale ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus ja Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta otsust anda Albaaniale kandidaatriigi staatus,

 võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning kahe kõnealuse riigi – Albaania ja Põhja-Makedoonia vahelisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid,

 võttes arvesse lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõppemist ning 17. juunil 2018 strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, milles kiideti heaks 26. juunil 2018. aastal vastu võetud nõukogu järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2019. aasta oktoobri ja juuni kohtumise järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi laienemine Lääne-Balkani riikidesse on Euroopa projekti keskne osa ning strateegiline investeering rahu, demokraatia, heaolu, turvalisuse ja stabiilsuse edendamisse Euroopas; arvestades, et 2003. aasta Thessaloniki tippkohtumisel said kõik Lääne-Balkani riigid selge väljavaate ELi liikmestaatuse omandamiseks;

B. arvestades, et Albaania esitas ELiga ühinemise taotluse 2009. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2014. aastal; arvestades, et 2016. aastal soovitas komisjon alustada ühinemisläbirääkimisi Albaaniaga; arvestades, et Põhja-Makedoonia esitas ELiga ühinemise taotluse 2004. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2005. aastal; arvestades, et komisjon on korduvalt soovitanud alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedooniaga;

C. arvestades, et Euroopa Liit peaks läbi tegema põhjaliku demokraatliku reformiprotsessi, et olla võimeline tegutsema demokraatlikult ja tulemuslikult ka suurema arvu liikmesriikide korral;

D. arvestades, et ühinemisprotsess tuleks läbi vaadata, et teha kokkuvõte varasematest kogemustest ning tagada jõulisem ja sihipärasem protsess;

E. arvestades, et ühinemisläbirääkimised võimaldavad põhjalikku ELi kontrolli ja annavad võimsa tõuke reformide elluviimiseks ning demokraatlike institutsioonide ja tavade tugevdamiseks (eelkõige kohtusüsteemi, õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas) töö tulemusena, mida tehakse valdkondlike läbirääkimiste peatükkidega 23 ja 24, mis on kogu protsessi vältel keskse tähtsusega;

F. arvestades, et läbirääkimiste alustamine on alles pika protsessi algus, mis hõlmab kõiki ELi õigusaktide aspekte ja järkjärgulist kohandamist ELi standarditega; arvestades, et iga kandidaatriiki tuleks hinnata tema individuaalsete saavutuste põhjal eraldi ning läbirääkimiste ajakava tuleks määrata kindlaks reformide kiiruse ja kvaliteedi alusel;

1. märgib, et Euroopa Ülemkogu ei saavutanud oma 17.–18. oktoobri kohtumisel nõutavat ühehäälset otsust ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Albaania ja/või Põhja-Makedooniaga ning et selle küsimuse juurde otsustati tagasi pöörduda 2020. aasta mais;

2. tuletab meelde, et parlament on avaldanud komisjoni kavandatud ühinemisläbirääkimiste alustamisele kahe riigiga tugevat toetust;

3. rõhutab, et Euroopa Ülemkogu oktoobrikuisel kohtumisel tehtud edasilükkamisotsus on jätk 2018. aasta juunis ja 2019. aasta juunis tehtud samalaadsetele edasilükkamisotsustele ning on Albaaniale ja Põhja-Makedooniale lisatakistus, mis võib ohustada Euroopa reformiprotsessi nendes riikides ja selles piirkonnas üldiselt;

4. märgib, et üht osa edasilükkamise poolt esitatud argumentidest põhjendati vajadusega vaadata läbi ühinemisläbirääkimiste praegune formaat; on seisukohal, et sellise eelmiste laienemiste käigus saadud õppetunde hõlmava läbivaatamise peaks läbi viima uus ametisse asuv komisjon paralleelselt õigusloomealase tegevusega uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) väljatöötamiseks, järgides sedasama ambitsioonikat ajakava, mille kohaselt on tähtajaks määratud 2020. aasta mais toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine Zagrebis;

5. rõhutab, et kõikidele osalistele ambitsioonika, usaldusväärse ja eduka laienemispoliitika tagamiseks on vaja demokraatlikke reforme; märgib, et eelseisva Euroopa tuleviku teemalise konverentsi eesmärk on selliseid reforme ette valmistada; rõhutab, et ELi usaldusväärsuse kaitsmiseks laienemisprotsessis on hädavajalik selge sisemine reformikava;

6. kutsub Albaaniat ja Põhja-Makedooniat üles jätkama siseriiklikku reformikava, eelkõige kohtusüsteemi, õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, et säilitada hoog ja usaldusväärsus ning püsida tõsiste ja pühendunud kandidaatriikidena, kes on valmis alustama pikka ühinemisläbirääkimiste protsessi; rõhutab, kui oluline on, et EL aitaks Lääne-Balkani riikides reforme ellu viia ning pakuks seejuures ka tehnilist ja majanduslikku tuge;

7. lubab anda oma panuse selleks, et Lääne-Balkani riikidest saaksid ELi liikmed ja osutab vajadusele säilitada laienemisprotsess kui usaldusväärne stiimul piirkonna arenguks ja reformide läbiviimiseks;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikidele ning ELi kandidaat- ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele Lääne-Balkanil.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika