Menetlus : 2019/2883(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0161/2019

Esitatud tekstid :

B9-0161/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 21
CRE 23/10/2019 - 21

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.10
CRE 24/10/2019 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0050

<Date>{22/10/2019}22.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0161/2019</NoDocSe>
PDF 136kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2883(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Željana Zovko, David McAllister, Sandra Kalniete, Kinga Gál, Andor Deli, László Trócsányi</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0156/2019

B9‑0161/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta

(2019/2883(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu 17. ja 18. oktoobri 2019. aasta järeldusi,

 võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

 võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2015)0260) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente „2019. aasta aruanne Albaania kohta“ (SWD(2019)0215) ja „2019. aasta aruanne Põhja-Makedoonia kohta“ (SWD(2019)0218),

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta, eelkõige 15. veebruari 2017. aasta[1] ja 29. novembri 2018. aasta[2] resolutsioone, milles käsitletakse komisjoni 2016. ja 2018. aasta aruandeid Albaania kohta, ning 14. juuni 2017. aasta[3] ja 29. novembri 2018. aasta[4] resolutsioone komisjoni 2016. ja 2018. aasta aruannete kohta, milles käsitletakse endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki,

 võttes arvesse Albaania ühinemist NATOga 2009. aastal ja asjaolu, et Põhja-Makedoonia on saamas NATO 30. liikmeks,

 võttes arvesse eesistuja Tuski, presidentide Sassoli ja Junckeri ning ametisseastuva presidendi Von der Leyeni 3. oktoobri 2019. aasta ühist kirja Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta,

 võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist laienemisstrateegia ja peamiste ülesannete kohta aastatel 2013–2014 (COM(2013)0700),

 võttes arvesse 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

 võttes arvesse lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõppemist ning 17. juunil 2018 strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 2003. aastal Thessaloníkis toimunud kohtumisel rõhutas Euroopa Ülemkogu oma toetust Lääne-Balkani riikide edaspidisele integreerumisele Euroopa struktuuridesse ning märkis, et nende tulevane liiduga ühinemine on ELi jaoks oluline prioriteet ja et Balkani riigid moodustavad ühtse Euroopa lahutamatu osa;

B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas pöörduda laienemise küsimuse juurde tagasi enne 2020. aasta mais Zagrebis toimuvat ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumist;

C. arvestades, et otsuse tegemine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga läbirääkimiste alustamise kohta lükati juba 2019. aasta juunis edasi;

D. arvestades, et ajendatuna läbirääkimiste alustamise otsuse edasilükkamisest kuulutati Põhja-Makedoonias välja ennetähtaegsed valimised;

1. väljendab tõsist pettumust ELi suutmatuses jõuda kokkuleppele ühinemisläbirääkimiste alustamises Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, kuna mõlemad riigid on ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kehtestatud ELi nõuete täitmiseks teinud märkimisväärseid jõupingutusi, mille seast võib nimetada näiteks selliseid tõsist tööd nõudnud ajaloolisi saavutusi nagu Prespa kokkuleppe ratifitseerimine Põhja-Makedoonia poolt ja Albaania kohtusüsteemi reform;

2. rõhutab, et otsuse tegemata jätmine õõnestab ELi usaldusväärsust, sest nõuetele vastavate riikide integreerimine aitab liidul säilitada rahvusvahelist rolli ja kaitsta oma huve, samas kui liiduga ühinemise suunas liikumisel on ümberkujundav mõju ka kandidaatriikidele endile; tõdeb, et ELi laienemispoliitika on olnud kõige tulemuslikum liidu välispoliitika vahend ja selle edasine õõnestamine võib muuta olukorra ELi lähinaabruses ebastabiilsemaks;

3. märgib, et kui laienemisprotsessi on juba alustatud, siis ei tohiks seda reformida ja see protsess ei tohiks takistada nõuetele vastavatel riikidel ühinemisläbirääkimiste alustamist; on ühtlasi seisukohal, et kandidaatriike tuleb hinnata nende endi saavutuste ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mitte üksikute liikmesriikide sisepoliitikaga seotud kaalutlustel, ning et ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja tulemuslikkus;

4. rõhutab, et ELi suutmatuse tõttu alustada ühinemisläbirääkimisi otsustati Põhja-Makedoonias korraldada ennetähtaegsed valimised, mis kahjustab kompromisse teinud osaliste usaldusväärsust; on seisukohal, et heanaaberlikke suhteid silmas pidades kahjustab selline olukord nende kandidaatriikide mainet; märgib murelikult, et see võib võimaldada teistel välismaistel huvipooltel, kelle tegevus ei pruugi olla kooskõlas ELi väärtuste ja huvidega, teha Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga tihedamat koostööd;

5. rõhutab, et see otsus saadab hoiatussignaali teistele Lääne-Balkani kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele ning avab juurdepääsu muudele mõjudele;

6. peab kahetsusväärseks, et see otsus on vastuolus parlamendi jõupingutustega laienemisprotsessi ja Lääne-Balkani riikide strateegia edendamiseks;

7. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei suutnud läbirääkimiste alustamises üksmeelsele otsusele jõuda, ning kutsub liikmesriike üles käituma Albaania ja Põhja-Makedoonia suhtes vastutustundlikult ja tegema läbirääkimiste alustamise kohta üksmeelse positiivse otsuse, pidades silmas otsuse edasilükkamise tagajärgi, sest julgust nõudvate otsuste tegemata jätmine kahjustab ELi stabiilsust, ettearvatavust ja usaldusväärsust meie partnerite silmis;

8. on seisukohal, et uue koosseisuga Euroopa Komisjon peaks viivitamata tegema kokkuvõtte laienemispoliitikast, võttes arvesse nõukogu hiljutise otsuse mõjusid ning rõhutades laienemise eeliseid nii kandidaatriikidele kui ka ELi liikmesriikidele; on veendunud, et sellest tulenevalt peaks komisjon 2018. aasta veebruaris paika pandud Lääne-Balkani riikide strateegia ümber hindama ja seda muutma;

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Põhja-Makedoonia ja Albaania valitsusele ja parlamendile.

[1] ELT C 252, 18.7.2018, lk 122.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0481.

[3] ELT C 331, 18.9.2018, lk 88.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0480.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusalane teave