Menetlus : 2019/2990(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0037/2020

Esitatud tekstid :

B9-0037/2020

Arutelud :

PV 15/01/2020 - 6
CRE 15/01/2020 - 6

Hääletused :

PV 15/01/2020 - 10.10
CRE 15/01/2020 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{10/01/2020}10.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0037/2020</NoDocSe>
PDF 148kWORD 46k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes</Titre>

<DocRef>(2019/2990(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Gunnar Beck, Marco Zanni, Nicolas Bay, Gerolf Annemans, Peter Kofod, Gilles Lebreton</Depute>

<Commission>{ID}fraktsiooni ID nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9‑0037/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes

(2019/2990(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse ELi liikmesriikide põhiseadusi,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4, 5, 10, 12, 48 ja 50,

 võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024), mida tutvustati 10. septembril 2019,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa on ainulaadne tsivilisatsioon, mille juured on Kreeka–Rooma ajaloos ja kristliku kultuuris ning mis peab kalliks sellised väärtusi nagu vabadus ja vastutus; arvestades, et see tsivilisatsioon on demokraatia häll;

B. arvestades, et ei ole olemas ühte Euroopa rahvast või rahvust, vaid on Euroopa rahvad, kes on seotud oma konkreetse kultuuri ja identiteediga ning kelle ees on ühised lahendamist vajavad probleemid;

C.  arvestades, et riiklik suveräänsus kuulub inimestele, kes kasutavad seda oma esindajate kaudu; arvestades, et seetõttu ei ole neil esindajatel õigust sellistest suveräänsetest õigustest loobuda ega neid ilma tõhusa kontrollita delegeerida;

D. arvestades, et Euroopa Liit loodi suveräänsete riikide ühendusena, kellel on ühised huvid, et saavutada ühised kaubanduslikud eesmärgid;

E. arvestades, et seda realistlikku ja piiratud eesmärki on pärast ühtse Euroopa akti vastuvõtmist õõnestatud föderaalse Euroopa väärtuspõhise ideega, mida kõik liikmesriigid ei jaga, ning selle alusel on jätkuvalt õõnestatud liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, kultuure ja demokraatlikku isevalitsemist;

F. arvestades, et liikmesriikide kodanikud on juba aastaid kutsunud üles looma Euroopa Liitu, mis edendab nende jõukust ja ühiseid huve, ohustamata nende rahvuslikku identiteeti või piiramata nende suveräänseid õigusi;

G. arvestades, et tegelikkuses on EL eiranud üldsuse kasvavat muret „üha tihedama liidu“ pärast ning liikunud edasi integratsiooniprojektidega, mis ignoreerivad ELi kodanike muresid ja nende ühist huvi majandusliku heaolu, sisejulgeoleku ja demokraatliku enesemääramise vastu;

H. arvestades, et praegused aluslepingud sisaldavad mitmeid elemente läbikukkunud ELi põhiseaduse lepingu eelnõust, millele rahvas laialdaselt vastu oli ning mis Prantsusmaal ja Madalmaades toimunud referendumitel tagasi lükati;

I. arvestades, et skeptitsism ja isegi usaldamatus Euroopa Liidu suhtes selle praegusel kujul, samuti selle institutsiooniline toimimine ja paljud selle poliitilised suundumused kasvavad pidevalt, ning arvestades, et viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemused näitavad, et paljudes riikides ja eelkõige mitmes asutajariigis on vastuseis „üha tihedamale liidule“ saanud poliitiliseks reaalsuseks;

J. arvestades, et Euroopa Liit on teinud mitmeid tõsiseid vigu, näiteks seoses euroala loomise ja avatud uste rändepoliitika elluviimisega, mis on vähendanud liikmesriikide kodanike usaldust Euroopa koostöö vastu;

K. arvestades, et iga hinna eest föderaalse eesmärgi poole püüdlemine aitas otsustavalt kaasa Ühendkuningriigi lahkumisele;

L. arvestades, et EL soovib tugineda demokraatia põhimõttele, kuid on tegelikult vastu otsestele ja kaudsetele demokraatlikele kinnitustele rahvahääletuste ja riikide parlamentide tegeliku vastutuse kaudu;

M. arvestades, et nõukogu liikmed, komisjon ja Euroopa Parlamendi esindajad on Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi käivitamisega kaudselt tunnistanud, et EL on praegusel kujul mitterahuldav;

Konverents

1. võtab teadmiseks Euroopa tuleviku teemalise konverentsi korraldamise ja laialt levinud soovi pidada põhjalik arutelu Euroopa riikide vahelise koostöö ulatuse ja toimimise üle;

2. leiab, et konverentsi poliitilised järeldused peaksid olema avatud ja hõlmama kõigi võimaluste kaalumist, sealhulgas volituste tagasiandmist keskuselt liikmesriikidele ja ettepanekuid, mis seavad kahtluse alla „üha tihedama liidu“ dogma; on sellega seoses seisukohal, et keskendumine vastastikku kasulikule rahvusvahelisele koostööle, mitte Euroopa föderatsioonile, samuti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete tegelikule austamisele, valitsustevahelisele koostööle ning nõukogus ühehäälse või konsensusel põhineva otsuste tegemise süsteemi juurde tagasipöördumisele on mõttesuunad, mida tuleks arvesse võtta;

3. rõhutab, et konverents on mõttekas ainult siis, kui on esindatud kõik poliitilised jõud kõigil tasanditel; väljendab muret Euroopa Parlamendi jõhkrate ja korduvate katsete pärast tõrjuda parlamendis kõrvale need jõud ja rühmitused, kes eelistavad alternatiivset, vähem integreerivat Euroopa arenguteed;

Konverentsi üldraamistik

4. võtab teadmiseks töörühma tegevuse konverentsi korraldamise praktiliste aspektide osas; peab aga kahetsusväärseks, et kuigi koosolekutele kutsuti kõiki fraktsioone, ei saanud kõik osaleda järelduste koostamises;

5. võtab teadmiseks väljendatud soovi, et konverentsi korraldus, arutelud, väljaanded ja järeldused oleksid läbipaistvad; rõhutab, et mitmekeelsuse austamine on eelistatud vahend selle eesmärgi saavutamiseks, nii et kõik mõttevahetused ja dokumendid tehakse kättesaadavaks kõigis ELi keeltes;

6. tervitab eesmärki saavutada liikmesriikide kodanike laialdane osalemine kogu konverentsis; tuletab siiski meelde, kui oluline on mitte ajada kodanike osalemist segi kodanikuühiskonna osalejate ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide osalemisega, kes mõnikord järgivad oma konkreetseid eesmärke ja ei esinda alati rahva tahet või üldist huvi;

7. rõhutab, et konverentsi tegelik küsimus on ELi institutsiooniline korraldus; on seisukohal, et kuigi arutelu temaatilistes küsimustes on võimalik, ei saa järeldusi pidada siduvaks ei liikmesriikidele ega ELile, kellel kõigil on oma institutsiooniline kord nende küsimustega tegelemiseks; juhib tähelepanu sellele, et valimised (sealhulgas Euroopa Parlamendi valimised) on sobiv viis, kuidas muuta rahva suveräänsus ja poliitilised otsused käegakatsutavaks tegevuseks;

Korraldus, koosseis ja ajakava

8. väljendab lootust, et osalejad lähenevad konverentsi aruteludele tõsiselt ja rangelt, ning on seisukohal, et kaheaastane periood aitab kaasa sellele, et arutelud oleksid kvaliteetsed, kui peetakse kinni käesolevas resolutsioonis sätestatud tingimustest;

9. on arvamusel, et konverentsi struktuur peaks olema võimalikult lihtne ja et kõik poliitilised jõud peaksid olema esindatud kõigil otsustustasanditel;

10. teeb ettepaneku, et konverentsi juhataksid kolm avaliku elu tegelast, kellel on arutelude läbiviimiseks ja korraldamiseks vajalik tarkus, kogemused ja neutraalsus, ilma et see mõjutaks järeldusi; leiab, et konverentsi kulgu peaks operatiivselt jälgima ja läbi vaatama juhatus, mis koosneb nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide esindajatest;

11. on seisukohal, et täiskogu võiks koosneda ühe kolmandiku osas Euroopa Parlamendi esindajatest ja kahe kolmandiku osas riikide assambleede liikmetest, võttes arvesse poliitilist pluralismi; tunnistab siiski, et isegi sellise koosseisuga kerkib poliitilise legitiimsuse küsimus;

12. on vastu kodanike foorumite loomisele, mida ei saa mingil juhul pidada liikmesriikide kodanike esindajateks; juhib tähelepanu sellele, et niisugune idee toob kaasa ärevusttekitavaid probleeme seoses kodanike valikuga, selliste foorumite korraldamisega mitmes ELi liikmesriigis, nende kodanike panuste ja maksetega seotud kuludega ning nende kodanike tegeliku ja pideva osalemisega kogu protsessis;

13. teeb ettepaneku, et kui korraldamise põhimõttena peetakse tõepoolest kinni kodanike tegelikust ja otsesest osalemisest, tuleks kandidaadid valida loosi teel, pöörates erilist tähelepanu sellele, et nad esindaksid liikmesriikide demograafiat ning austaksid põlvkonnalist, geograafilist, sotsioloogilist ja ühiskondlik-ametialast mitmekesisust;

14. on seisukohal, et kõige tõhusam, õiglasem ja vaieldamatum viis liikmesriikide kodanike kaasamiseks on otsedemokraatia ja eelkõige referendumite kasutamine;

15. mõistab hukka konkreetselt noorte kaasamisele pühendatud foorumite korraldamise – see idee on otseselt vastuolus kodanike võrdsuse põhimõttega sõltumata nende vanusest pärast täisealiseks saamist, mis võimaldab neil teostada oma õigusi ja täita oma kohustusi kodanikena; on lisaks seisukohal, et seda liiki algatused soodustavad tõenäoliselt põlvkondadevahelisi konflikte, samas kui põlvkondadevaheline vastastikune abi on meie ühiskonna oluline alus;

Konverentsi töö kokkuvõtmine

16. nõuab, et konverents esitaks oma töö lõpus põhjendatud koonddokumendi selle kohta, kas ELi institutsioonilist toimimist on vaja muuta;

17. nõuab, et kui konverents tõepoolest nõuab aluslepingute muutmist, esitaksid liikmesriigid need muudatused referendumile, kui nende põhiseadus seda lubab;

 

°

° °

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2020Õigusalane teave