Menetlus : 2020/2507(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0050/2020

Esitatud tekstid :

B9-0050/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/01/2020 - 6.3
CRE 16/01/2020 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0013

<Date>{13/01/2020}13.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0050/2020</NoDocSe>
PDF 144kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue eestseisuse ja juhatuse ebaseadusliku valimise katset (parlamentaarne riigipööre)</Titre>

<DocRef>(2020/2507(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Kati Piri, Javi López</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0048/2020

B9‑0050/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue eestseisuse ja juhatuse ebaseadusliku valimise katset (parlamentaarne riigipööre)

(2020/2507(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, eelkõige 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[1], 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas[2], 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[3], 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[4], 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[5], 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[6], 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas[7], 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ning selle maismaapiiridel Colombia ja Brasiiliaga[8], 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[9], 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[10], 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni hädaolukorra kohta Venezuelas[11] ja 18. juuli 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[12],

 võttes arvesse pressiesindaja 5. jaanuari 2020. aasta avaldust rahvuskogus toimunu kohta ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 9. jaanuaril 2020. aastal ELi nimel tehtud avaldust hiljutiste sündmuste kohta rahvuskogus,

 võttes arvesse rahvusvahelise Venezuela kontaktrühma 9. jaanuari 2020. aasta avaldust,

 võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 10. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni hiljutiste sündmuste kohta Venezuelas,

 võttes arvesse Lima rühma 5. jaanuari 2020. aasta avaldust,

 võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/1893 (millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas)[13], millega pikendatakse praegu kehtivaid sihipäraseid piiravaid meetmeid kuni 14. novembrini 2020,

 võttes arvesse Venezuela põhiseadust,

 võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Parlament on kinnitanud, et rahvuskogu on Venezuelas ainuke õiguspärane ja demokraatlikult valitud organ; arvestades, et Venezuela põhiseaduse artikli 194 kohaselt valib rahvuskogu oma liikmete hulgast üheks aastaks presidendi ja kaks asepresidenti, samuti ühe sekretäri ja ühe asesekretäri, kes ei ole kogu liige; arvestades, et valimised pidid toimuma 5. jaanuaril 2020;

B. arvestades, et 23. jaanuaril 2019 vannutati Venezuela rahvuskogu õiguspäraselt ja demokraatlikult valitud esimees Juan Guaidó ametisse Venezuela ajutise presidendina kooskõlas Venezuela põhiseaduse artikliga 233; arvestades, et teda on Venezuela ajutise presidendina tunnustanud enam kui 50 riiki, sealhulgas enamik ELi liikmesriike, samuti EL ise;

C. arvestades, et 5. jaanuaril 2020 ei lasknud Nicolás Maduro režiimi julgeolekujõud rahvuskogu liikmetel kokku tulla, et jätkata rahvuskogu juhatuse ümberkorraldamist; arvestades, et parlamenti ümbritsev ala oli täielikult militariseeritud ja kontrollpunktid tõkestasid juurdepääsu; arvestades, et naabruskonnas tegutsevad relvastatud rühmituste liikmed (colectivos) ründasid ja ahistasid rahvuskogu liikmeid, ajakirjanikke ja diplomaatilisi esindajaid;

D. arvestades, et kaootiliselt ja tormiliselt kulgenud istungil valisid Venezuela Ühendatud Sotsialistliku Partei (PSUV) seadusandjad koos mitme opositsiooni kuuluva teisitimõtlejaga rahvuskogu uueks esimeheks Luis Parra, rikkudes selgelt demokraatlikke norme; arvestades, et EL on seisukohal, et Parra valimiseni viinud hääletus ei ole õiguspärane, sest selle puhul ei järgitud eeskirjades sätestatud nõuetekohaseid menetlusi, nagu kvoorum, ega demokraatlikke põhiseaduslikke põhimõtteid;

E. arvestades, et Juan Guaidót takistati vägivaldselt istungisaali sisenemast, mistõttu korraldati ajalehe El Nacional peakorteris rahvuskogu erakorraline istung; arvestades, et sellel istungil valis 100 seadusandjat ta tagasi rahvuskogu esimeheks, millega ületati tunduvalt 84 liikme kvoorum; arvestades, et esimeseks ja teiseks aseesimeheks valiti rahvuskogu liikmed Juan Pablo Guanipa ja Carlos Berribeitia ning peasekretäriks nimetati Angelo Palmeri;

F. arvestades, et samal ajal tunnustas Nicolás Maduro Luis Parrat rahvuskogu seadusliku esimehena ja teatas kõnelustest uue riikliku valimisnõukogu moodustamiseks, et korraldada peatselt parlamendivalimised; arvestades, et nendele sündmustele järgnes kiiresti Lima rühma hukkamõist, kusjuures ARO, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Ecuador, Boliivia, Colombia, Paraguay, Panama, Costa Rica, Tšiili, Guatemala, Uruguay ja Argentina ei tunnustanud Parrat ning kordasid, et tunnustavad seadusliku esimehena Guaidód; arvestades, et ainult Venemaa on tunnustanud Parrat rahvuskogu seadusliku esimehena;

G. arvestades, et need sündmused on veelgi süvendanud riigi polariseerumist ja poliitilist kriisi ning loonud täiendavaid takistusi jõupingutustele kriisi rahumeelseks ja demokraatlikuks lahendamiseks; arvestades, et Venezuelal on hetkel: rahvuskogu nõuetekohaselt valitud juhatusega; paralleelne rahvuskogu juhatus, mida toetavad PSUV ja opositsiooni vähemus; ebaseaduslik põhiseaduslik kogu, mis on usurpeerinud rahvuskogu ülesanded; ülemkohus, mis koosneb režiimi poolt ebaseaduslikult ametisse nimetatud kohtunikest; rahvuskogu poolt ametisse nimetatud kohtunike rühm, kes on moodustanud nn ülemkohtu eksiilis; ajutine president Juan Guaidó ja Nicolás Maduro, kes väidab end olevat riigipea;

H. arvestades, et EL on endiselt veendunud, et Venezuela aitab kriisist välja ainult rahumeelne poliitiline demokraatlik lahendus, ning teeb selleks rahvusvahelise kontaktrühma kaudu koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike partneritega; arvestades, et senised katsed leida kriisile lahendus läbirääkimiste ja dialoogi teel ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi;

1. väljendab solidaarsust ja täielikku toetust Venezuela rahvale, kes kannatab ränga humanitaar- ja poliitilise kriisi tõttu;

2. kordab, et toetab täielikult rahvuskogu kui Venezuela praegust ainsat legitiimset demokraatlikku organit, mille volitused, sealhulgas rahvuskogu liikmete eesõigused ja turvalisus, tuleb taastada ning neist kinni pidada; avaldab täielikku toetust Juan Guaidóle kui rahvuskogu ainsale seaduslikule esimehele;

3. mõistab otsustavalt hukka rahvuskogu demokraatlikku, põhiseaduslikku ja läbipaistvat toimimist takistavad teod, selle liikmete puhul kasutatava pideva hirmutamise, pistisevõtmise, väljapressimise ja vägivalla ning liikmete suhtes tehtavad meelevaldsed otsused;

4. kordab oma varasemat seisukohta, et ainus võimalus praegusest poliitilisest ummikseisust ja selle tagajärjel tekkinud rängast sotsiaalsest ja humanitaarkriisist püsivalt väljuda on leida rahumeelne, demokraatlik ja kaasav lahendus;

5. kordab oma varasemaid üleskutseid, millega kutsus nõukogu üles kehtestama lisasanktsioone de facto ametivõimude suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste ja repressioonide eest; toetab ELi sellekohast avaldust;

6. nõuab kõigi poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; kordab Venezuela valitsusele esitatud varasemat nõudmist, et see peab viivitamata lõpetama poliitiliste juhtide, ajakirjanike ja opositsiooniliikmete represseerimise;

7. nõuab, et Euroopa välisteenistus jätkaks rahvusvahelise kontaktrühma kaudu tööd, et saavutada vabade ja õiglaste presidendivalimiste abil rahumeelne ja demokraatlik lahendus;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela seaduslikule ajutisele presidendile ja Venezuela Bolívari Vabariigi rahvuskogu esimehele, Lima rühma riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

[1] ELT C 285, 29.8.2017, lk 145.

[2] ELT C 294, 12.8.2016, lk 21.

[3] ELT C 316, 30.8.2016, lk 190.

[4] ELT C 86, 6.3.2018, lk 101.

[5] ELT C 298, 23.8.2018, lk 137.

[6] ELT C 463, 21.12.2018, lk 61.

[7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199.

[8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0313.

[9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0436.

[10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0061.

[11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0327.

[12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0007.

[13] ELT L 291, 12.11.2019, lk 42.

Viimane päevakajastamine: 15. jaanuar 2020Õigusalane teave