Avalikuks saanud konsolideeritud TTIP peatükk

4.4.2016

Suuliselt vastatav küsimus O-000061/2016
komisjonile
Kodukorra artikkel 128
Anne-Marie Mineur, Rina Ronja Kari, Helmut Scholz, Dennis de Jong, Josu Juaristi Abaunz, Martina Anderson, Liadh Ní Riada, Matt Carthy, Lynn Boylan, Anja Hazekamp, Stefan Eck, Eleonora Forenza, Stelios Kouloglou, Kostas Chrysogonos, Kostadinka Kuneva, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Paloma López Bermejo, Marina Albiol Guzmán, Javier Couso Permuy, Malin Björk, Neoklis Sylikiotis, Merja Kyllönen, fraktsiooni GUE/NGL nimel

Komisjon on pidanud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega alates 2013. aastast. Euroopa Parlamendi kontrolli nende läbirääkimiste üle ei ole ette nähtud. 2016. aasta märtsis sai avalikuks konsolideeritud tekst, mis sisaldas regulatiivset koostööd käsitlevat peatükki ja mis puudutab otseselt Euroopa Parlamenti. Infoleket kajastasid mitmed Euroopa ajalehed[1]. Euroopa Parlament soovib saada selles küsimuses kontrolliõiguse, kuna küsimus puudutab liidu õigusloome protsessi.

1. Avalikkusele teatavaks saanud tekstist regulatiivset koostööd puudutava konsolideeritud peatüki kohta selgub, et teise osapoole reguleerivad asutused võivad pakkuda võimalusi koostööks ja teabevahetuseks võimalikult varases etapis. Seega võivad Ameerika Ühendriikide reguleerivad asutused jätta kõrvale reguleerimise eesmärgid, mis tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset mõju kaubandusele või investeeringutele, veel enne, kui komisjon on saatnud teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kuidas komisjon tagab Euroopa Parlamendi rolli ELi seadusandlikus menetluses ja tema demokraatliku kontrolli ELi reguleerimisprotsesside üle, nii nagu aluslepingutes on sätestatud?

2. Konsolideeritud teksti kohaselt lepivad lepinguosalised kokku regulatiivse mõju hindamises, millega tagatakse, et õigusakt on tõepoolest vajalik. Selliste vajalikkuse analüüside lähtekoht on see, et iga õigusakt peab seostuma rahvusvaheliselt kokku lepitud regulatiivsete standarditega, selles tuleb võtta arvesse teise lepinguosalise reguleerivaid lähenemisviise ning tuleb hinnata, kuidas õigusakt mõjutab rahvusvahelist kaubandust või investeeringuid. Kas komisjon on teadlik, et selline mehhanism annab mõlema lepinguosalise valitsusametnikele, keda ei ole valimistel valitud, ennenägematu mõju õigusaktide üle, mis võidakse lugeda kaubandust või investeeringuid takistavaks, sh keskkonna- ja sotsiaalstandardite kaitset käsitlevad õigusaktid?

3. Kas komisjon jagab arvamust, et teises küsimuses osutatud vajalikkuse analüüsid võivad seada ohtu seadusandjate reguleerimisõiguse kõigil valitsemistasanditel?

• [1]  „US-Vetorecht für EU-Gesetze?“, Der Spiegel, 11.3.2016; „TTIP: EU und USA wollen einander über geplante Gesetze informieren“, Der Standard, 12.3.2016; „Under TTIP skal EU og USA koordinere love i al fremtid“, Information, 14.3.2016; „TTIP: Big business and US to have major say in EU trade deals, leak reveals“, Independent, 17.3.2016.