Menetlus : 2018/2531(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-000102/2017

Esitatud tekstid :

O-000102/2017 (B8-0004/2018)

Arutelud :

PV 07/02/2018 - 19
CRE 07/02/2018 - 19

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Parlamendi esitatud küsimused
PDF 98kWORD 17k
21. detsember 2017
O-000102/2017
Suuliselt vastatav küsimus O-000102/2017
Komisjonile (Asepresident / Kõrge esindaja)
Kodukorra artikkel 128
Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Matera, Dubravka Šuica, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Rosa Estaràs Ferragut, fraktsiooni PPE nimel
Iratxe García Pérez, Soraya Post, fraktsiooni S&D nimel
Arne Gericke, fraktsiooni ECR nimel
Malin Björk, fraktsiooni GUE/NGL nimel
Terry Reintke, Ernest Urtasun Domènech, fraktsiooni Verts/ALE nimel
Angelika Mlinar, Izaskun Bilbao Barandica, Hilde Vautmans, fraktsiooni ALDE nimel

 Teema: VP/HR - naissoost inimõiguste kaitsjate olukord ja nende toetamine ELi poolt
 Vastus täiskogul 

Inimõiguste kaitsjaid on ELi inimõigustealases välispoliitikas juba pikka aega toetatud ja see on oluline prioriteet. Euroopa Parlament on pikka aega soovinud inimõiguste kaitsjaid käsitleva tervikliku poliitika väljatöötamist ning on andnud selle kujundamisse aktiivse panuse mitme resolutsiooniga, viimati oli selleks inimõigusi ja demokraatiat maailmas käsitlev 2016. aasta aruanne. Praegu on ELi toetus seda olulisem, kuna inimõiguste kaitsjate tegutsemisvõimalused on järjest piiratumad, poliitiline ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum aheneb paljudes riikides ning inimõiguste kaitsjad seisavad silmitsi järjest rohkemate ohtudega.

Naissoost inimõiguste kaitsjad kogevad oma töös erilisi soopõhiseid takistusi ja ohte. Seetõttu võivad nad naiste töö ja ühiskondliku positsiooni suhtes valitsevate stereotüüpide tõttu kogeda perekonna või kogukonna vastuseisu nende juhtrollile ja sellega võib kaasneda ebavõrdne juurdepääs vahenditele, võrgustikele ning majanduslikele ja sotsiaalkaitse süsteemidele, mis aitaksid neid kaitsta ja toetaksid nende tööd. Lisaks kogevad naissoost inimõiguste kaitsjad tihti naiste suhtes tavapäraselt toime pandavaid rünnakuid, nagu vägistamine, seksuaalse alatooniga laimukampaaniad ja happerünnakud, samuti ähvardused või rünnakud laste või perekonna aadressil ning elukaaslaste või kogukondade toimepandav vägivald. Igas maailma piirkonnas ohustavad naiste osalemist poliitilistes ja sotsiaalsetes ringkondades selline diskrimineerimine ja vägivald, naissoost inimõiguste kaitsjate puhul kehtib see veelgi enam. Kuna inimõiguste kaitsjad on kestliku arengu ja ühiskonna vastupanuvõime saavutamiseks tehtavate pingutuse teljeks, on oluline rakendada strateegiaid naissoost inimõiguste kaitsjate sootundlikuks toetamiseks. Seetõttu tunnistatakse inimõiguste kaitsjaid käsitlevates ELi suunistes, et inimõiguste kaitsjate toetamisel tuleb lähtuda soolisest perspektiivist.

Millised mehhanismid ja parimad tavad on kõrge esindaja ja asepresident kasutusele võtnud, et tagada ja jälgida, et kõik ELi delegatsioonid rakendavad täielikult inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, sealhulgas soopõhiseid aspekte seoses naissoost inimõiguste kaitsjate vajadustega nähtavuse, perekondliku toetuse, ümberpaigutamise võimaluse ning nende füüsilise ja psühhosotsiaalse heaolu toetamise osas?

Kui palju naissoost inimõiguste kaitsjaid on Euroopa välisteenistus delegatsioonide hallatavate sihtotstarbeliste toetuste abil alates ELi inimõiguste ja demokraatia strateegia ja tegevuskava vastuvõtmisest otse toetanud ja millistes riikides? Millised olid toetuse soopõhised aspektid?

Keel, milles küsimus esitati: EN
Õigusalane teave