Menetlus : 2018/2684(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-000135/2018

Esitatud tekstid :

O-000135/2018 (B8-0005/2019)

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 21
CRE 12/02/2019 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Parlamendi esitatud küsimused
PDF 100kWORD 19k
29. november 2018
O-000135/2018

Suuliselt vastatav küsimus O-000135/2018

komisjonile

Kodukorra artikkel 128

João Pimenta Lopes

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel


  Teema:  Tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis

 Vastus täiskogul 

Viimastel aastatel on maailmas tekkinud suundumus, mis viitab üha suurenevale tagasilöögile naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Naiste jätkuv diskrimineerimine ja tõrjutus on ohtu seadnud nende õiguse tööle, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele. Naiste üldine vaesus ja töötuse määr on suurem ning ikka veel on alles ka murettekitav sooline palga- ja pensionilõhe.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et ELis valitses ajavahemikul 2005–2015 endiselt ebavõrdsus ja edusamme tehti väga vähe. Lisaks üha laiaulatuslikumale ebavõrdsuse eitamisele liikmesriikides on olnud ka palju katseid ja püüdlusi piirata naiste otsuseid omaenda keha kohta ja kitsendada nende elu konservatiivsemasse rolli. Mõned võrgustikud on võidelnud isegi naiste seksuaal- ja reproduktiivõiguste vastu, propageerides samal ajal diskrimineerimist ja vägivalda lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste vastu, millel on mõnes liikmesriigis olnud tagajärjed ka reaalses elus. Haridusreformid on peatatud, mis mõjub soolisele võrdõiguslikkusele ja seda käsitlevatele uuringutele ning põhjalikule seksuaalharidusele kahjulikult, takistades negatiivsete stereotüüpide vastase hoiaku tekkimist lapseeas.

Naistevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine on enamikus liikmesriikides endiselt põletav teema, kuid Istanbuli konventsiooni rakendamine ja/või ratifitseerimine on puudulik või isegi vähikäigu ohus. Ühiskonnas ja digiruumis koguvad jõudu uued või tugevnenud vägivallavormid: seksistlik vihakõne, misogüünia ja veebivägivald. Naiste õigustega tegelevatel organisatsioonidel on mõnes liikmesriigis piiravate kriteeriumide ja halduskoormuse tõttu raskusi rahastamisele juurdepääsul, keskkond muutub aga samal ajal üha vaenulikumaks. Oleme kahjuks veel kaugel sellest, et olukorra muutmiseks piisaks üksnes selle häirivalt negatiivse suundumuse tunnistamisest.

Missuguseid meetmeid võtab komisjon üha tugevneva tagasilöögi vastu? Kas komisjon püüab selgitada välja, mis on peamised põhjused, miks selline tagasilöök ELi tasandil on tekkinud? Võttes arvesse tõendeid ja tagasilöögi ulatust paljudes liikmesriikides, kas komisjon kavatseb välja töötada strateegia selle vastu võitlemiseks ning tugevdada soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üldist edendamist? Milline on ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas (2016–2020) võetud seisukoht? Kuidas teeb komisjon koostööd naisliikumistega, mis on kohapeal sageli ohustatud?

Esitatud: 29.11.2018

Edastatud: 3.12.2018

Vastuse tähtaeg: 10.12.2018

Keel, milles küsimus esitati: EN
Viimane päevakajastamine: 3. detsember 2018Õigusalane teave