Menetlus : 2015/2530(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0122/2015

Esitatud tekstid :

RC-B8-0122/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/02/2015 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0032

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 166kWORD 73k
10.2.2015
PE547.526v01-00}
PE547.530v01-00}
PE547.531v01-00}
PE547.532v01-00}
PE547.537v01-00} RC1
 
B8-0122/2015}
B8-0125/2015}
B8-0126/2015}
B8-0127/2015}
B8-0132/2015} RC1

vastavalt kodukorra artikli 123 lõigetele 2 ja 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

ALDE (B8‑0122/2015)

EFDD (B8‑0125/2015)

ECR (B8‑0126/2015)

S&D (B8‑0127/2015)

PPE (B8‑0132/2015)


terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))


Elmar Brok, Cristian Dan Preda, Andrej Plenković, Arnaud Danjean, David McAllister, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Michael Gahler, Tunne Kelam, Gunnar Hökmark, Daniel Caspary, Dubravka Šuica, Monica Macovei, Davor Ivo Stier, Fernando Ruas, Emil Radev, Barbara Matera, Claude Rolin, József Nagy, Monika Hohlmeier, Tomáš Zdechovský, Traian Ungureanu, Lara Comi, Daniel Buda, Ivo Belet, Teresa Jiménez-Becerril Barrio fraktsiooni PPE nimel
Jörg Leichtfried, Birgit Sippel, Knut Fleckenstein fraktsiooni S&D nimel
Timothy Kirkhope, Charles Tannock, Helga Stevens, Branislav Škripek, Angel Dzhambazki, Kazimierz Michał Ujazdowski fraktsiooni ECR nimel
Sophia in ‘t Veld fraktsiooni ALDE nimel
Laura Ferrara, Ignazio Corrao, Dario Tamburrano, Fabio Massimo Castaldo, Tiziana Beghin, Marco Affronte, Piernicola Pedicini, Rolandas Paksas, Rosa D’Amato fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne” (COM(2014)0365),

–   võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet terrorismi olukorra ja suundumuste kohta ELis (TE-SAT),

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–   võttes arvesse ELi sisejulgeoleku strateegiat, mille nõukogu võttis vastu 25. veebruaril 2010. aastal,

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(1),

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta soovitust nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul(2),

–   võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise teise aruande kohta(3),

–   võttes arvesse Europoli 2014. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (iOCTA),

–   võttes arvesse Europoli 2013. aasta ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (SOCTA),

–   võttes arvesse oma 28. jaanuari 2015. aasta täiskogu arutelu terrorismivastaste meetmete teemal,

–   võttes arvesse 29. ja 30. jaanuaril 2015. aastal Riias toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikku kohtumist,

–   võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(4),

–   võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. jaanuari 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel tehtud avaldust,

–   võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. oktoobri ja 5. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–   võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori 24. novembri 2014. aasta aruannet (15799/14) Euroopa Ülemkogule,

–   võttes arvesse 16. detsembril 2014. aastal avaldatud komisjoni 2015. aasta tööprogrammi (COM(2014)0910),

–   võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2014. aasta teatist „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine” (COM(2013)0941),

–   võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma arvamust vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja andmekaitse kohaldamise kohta õiguskaitsesektoris (arvamus 01/2014),

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 Digital Rights Ireland ltd and Seitlinger and others ning parlamendi õigusteenistuse arvamust nimetatud kohtuotsuse tõlgendamise kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et terrorism ja vägivaldne äärmuslus on ühed peamised ohud meie julgeolekule ja meie vabadustele;

B.  arvestades, et hiljutised traagilised sündmused Pariisis tuletasid meile jälle meelde, et Euroopa Liitu ähvardab pidev ja kasvav terrorismioht, mis on viimasel kümnendil valusalt tabanud mitmeid liikmesriike, kus on rünnatud mitte ainult inimesi, vaid ka liidu aluseks olevaid väärtusi ja vabadusi;

C. arvestades, et julgeolek on üks ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, kuid põhiõigused, kodanikuvabadused ja proportsionaalsuse põhimõte on eduka terrorismivastase poliitika olulised elemendid;

D. arvestades, et terrorismivastased ennetusstrateegiad peaksid põhinema mitmekülgsel lähenemisviisil eesmärgiga otseselt tõkestada rünnakute ettevalmistamist ELi territooriumil, samas arvestades ka vajadust tegeleda terrorismi algpõhjustega; arvestades, et terrorismioht on ülemaailmne ja selle vastu tuleb võidelda kohalikul, riiklikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, et suurendada meie kodanike turvalisust, kaitsta selliseid põhiväärtusi nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused ning tagada rahvusvahelise õiguse järgimine;

E.  arvestades, et pärast 2001. aasta 11. septembrit Euroopa territooriumil toimunud mitmed tõsised terrorirünnakud, millest viimane leidis aset selle aasta jaanuaris, on oluliselt mõjutanud ELi kodanike ja elanike turvatunnet; arvestades, et julgeolekuolukord on Euroopas viimastel aastatel järsult muutunud, mille põhjuseks on uued konfliktid ja murrangulised sündmused ELi vahetus naabruses, uue tehnoloogia kiire areng ning radikaliseerumise murettekitav kasv, mis toob kaasa vägivalda ja terrorismi nii ELis kui ka naaberriikides;

F.  arvestades, et terroristliku propaganda levikut lihtsustab interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine; arvestades, et küberterrorism võimaldab terroristlikel rühmitustel luua ja hoida sidemeid ilma füüsilise takistuseta piiride näol, mistõttu väheneb vajadus baaside või redupaikade järele riikides;

G. arvestades, et EL seisab silmitsi tõsise ja üha kasvava ohuga, mida kujutavad endast nn ELi välisvõitlejad, nimelt isikud, kes reisivad oma elukoha- või kodakondsusriigist erinevasse riiki eesmärgiga panna toime või kavandada terroriakte või selleks, et osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sh seoses relvastatud konfliktidega; arvestades, et seoses sõjategevuse ja vägivalla puhkemisega Süürias, Iraagis ja Liibüas on hinnanguliselt 3 500 kuni 5 000 ELi kodanikku lahkunud oma kodudest, et hakata välisvõitlejaks, kujutades nii tohutut ohtu ELi kodanike julgeolekule;

1.  mõistab karmilt hukka Pariisis toime pandud hirmuteod ja avaldab sügavat kaastunnet Prantsusmaa rahvale ja ohvrite perekondadele ning kinnitab oma ühtsust ülemaailmses võitluses terrorismi ja meie demokraatlike väärtuste ja vabaduste ründamise vastu;

2.  mõistab teravalt ja kategooriliselt hukka kõik terrorirünnakud, terrorismi propageerimise, terrorismiga seotud isikute ülistamise ning äärmuslike vägivaldsete ideoloogiate kaitsmise, hoolimata sellest, kus maailma osas need aset leiavad või kus neid pooldatakse; rõhutab, et ilma julgeolekuta pole vabadust ja ilma vabaduseta pole julgeolekut;

3.  täheldab murelikult, et kiiresti on kasvamas nende ELi kodanike arv, kes sõidavad konfliktipiirkondadesse, et ühineda terroriorganisatsioonidega, ja naasevad hiljem ELi territooriumile, kujutades endast ohtu liidu sisejulgeolekule ja ELi kodanike elule; palub komisjonil teha ettepaneku „ELi välisvõitlejate” selge ja ühise määratluse kohta, et suurendada õiguskindlust;

4.  rõhutab vajadust erimeetmete järele, et lahendada probleem seoses ELi kodanikega, kes reisivad välismaale, et võidelda terroriorganisatsioonides; kinnitab, et kuigi mõnel juhul võib kasutada kohtulikku vastutuselevõtmist, tuleks võtta teisi meetmeid, et ära hoida radikaliseerumist, mis viib vägivaldse äärmusluseni, takistada Euroopa jt välisvõitlejate reisimist ning tegeleda tagasipöördujatega; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja parimaid tavasid, tuginedes nende liikmesriikide kogemustele, kes on selles valdkonnas kasutusele võtnud edukaid strateegiaid, tegevuskavasid ja programme;

Võitlemine terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise algpõhjustega

5.  rõhutab, et terrorismist tuleneva üldise ohu tõrjumiseks on vaja terrorismivastast strateegiat, mis põhineb mitmetasandilisel lähenemisviisil ja tegeleb põhjalikult vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise algpõhjustega, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust, kaasatust ning poliitilist ja usulist sallivust ja vältides getostumist, analüüsides ja vastustades veebis toimuvat kihutustööd, millega õhutatakse toime panema terroriakte, hoides ära riigist lahkumise terroriorganisatsioonidega ühinemise eesmärgil, hoides ära ja takistades värbamist ja relvakonfliktides osalemist, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades vajaduse korral range vastutusele võtmise ning võimaldades õiguskaitseasutustele vajalikud vahendid, et nad saaksid oma ülesandeid täita põhiõigusi täielikult järgides;

6.  kutsub liikmesriike üles investeerima kavadesse, mis käsitlevad radikaliseerumise algpõhjuseid, siia alla kuuluvad haridusprogrammid, millega edendada integratsiooni, sotsiaalset kaasatust, dialoogi, osalust, võrdõiguslikkust, sallivust ja mõistmist eri kultuuride ja usundite vahel, ning rehabilitatsiooniprogrammid;

7.  peab väga murettekitavaks vanglates toimuvat radikaliseerumist ja julgustab liikmesriike selles küsimuses parimaid tavasid vahetama; palub, et erilist tähelepanu pöörataks vanglatele ja kinnipidamistingimustele ning võetaks sihipäraseid meetmeid radikaliseerumise ärahoidmiseks selles keskkonnas; kutsub liikmesriike üles parandama vanglate haldussüsteeme, et hõlbustada terrorirünnakute ettevalmistamises osalevate kinnipeetavate tuvastamist, jälgida ja ära hoida radikaliseerumist ning luua spetsiaalseid neutraliseerimis-, rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprogramme;

8.  rõhutab, et hädavajalik on tõhustada radikaliseerumise ennetamist ning edendada deradikaliseerimise programme, andes kogukondadele ja kodanikuühiskonnale suuremad õigused ja kaasates neid riigi ja kohalikul tasandil, et teha lõpp äärmuslike ideoloogiate levikule; kutsub komisjoni üles tugevdama radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku, mis ühendab kõiki osapooli, kes kavandavad radikaliseerumisevastaseid kampaaniaid ning arendavad deradikaliseerimise struktuure ja protsesse tagasipöörduvate välisvõitlejate jaoks, ning esitama äärmuslikele ideoloogiatele otsese väljakutse, pakkudes positiivseid alternatiive;

9.  toetab ideed võtta vastu Euroopa strateegia, et võidelda terroristliku propaganda, äärmusvõrgustike ja liikmete värbamisega internetis, lähtudes juba saavutatust ja juba tehtud valitsustevahelistest ja vabatahtlikest algatustest, seades eesmärgiks parimate tavade ja edukaks osutunud meetodite jagamise selles valdkonnas;

10. nõuab, et võetaks vastu nõukogu soovitus radikaliseerumise ärahoidmise riiklike strateegiate kohta, milles käsitletaks radikaliseerumise arvukaid algpõhjuseid ning antaks liikmesriikidele soovitusi, kuidas koostada neutraliseerimis-, rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprogramme;

Olemasolevate õiguskaitsemeetmete rakendamine ja läbivaatamine

11. kutsub liikmesriike üles optimaalselt ära kasutama selliseid olemasolevaid Euroopa tasandi platvorme, andmebaase ja hoiatussüsteeme nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja reisijaid käsitleva eelteabe süsteemid (APIS);

12. rõhutab, et vaba liikumine Schengeni ala piires on üks olulisemaid vabadusi Euroopa Liidus, välistab seetõttu ettepanekud Schengeni süsteemi peatamiseks ning ergutab liikmesriike pigem karmistama olemasolevaid eeskirju, mis juba sisaldavad võimalust dokumentide kontrolli ajutiseks kehtestamiseks, ning SIS II süsteemi võimalusi paremini ära kasutama; märgib, et juba praegu on võimalik korraldada teatud sihipärast isikute kontrolli välispiiridel;

13. palub komisjonil viivitamatult ja seejärel korrapäraselt hinnata olemasolevaid vahendeid ning sellega seoses hinnata seniseid puudujääke terrorismivastases võitluses, samal ajal kui Euroopa Ülemkogu hindab korrapäraselt liitu ähvardavaid ohte, et võimaldada liidul ja selle liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid; kutsub nõukogu ja komisjoni üles heaks kiitma terrorismivastase võitluse uuendatud tegevuskava, milles nähakse ette tõhusad vastumeetmed praegustele ohtudele ning kindlustatakse kõigile tõhus julgeolek, tagades seejuures Euroopa Liidu aluspõhimõteteks olevad õigused ja vabadused;

14. rõhutab, et terrorismivastases võitluses tuleb oluliseks pidada poliitikameetmeid ohvrite ja nende perede kaitsmiseks ja toetamiseks; kutsub seetõttu kõiki liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

15. on arvamusel, et raske ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses peaks tulirelvade salakaubanduse vastane võitlus olema ELi esmaülesanne; on eelkõige veendunud, et koostööd teabevahetusmehhanismide vallas ning keelatud relvade jälgimisel ja hävitamisel tuleb veelgi tugevdada; kutsub komisjoni üles viivitamatult hindama kehtivaid ELi eeskirju, mis käsitlevad ebaseaduslike tulirelvade ja lõhkeseadeldiste liikumist ning organiseeritud kuritegevusega seotud ebaseaduslikku relvaäri;

16. on rahul asjaoluga, et lähiajal ajakohastatakse Euroopa tasandil rahapesuvastane õigusraamistik, mis on otsustav samm ja vajab selle tulemuslikkuse tagamiseks rakendamist kõigil tasanditel, et võtta sihikule terroriorganisatsioonide oluline rahastamisallikas;

17. kutsub liikmesriike üles tihedamale õiguskoostööle, lähtudes kehtivatest ELi vahenditest, nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS), Euroopa vahistamismäärus ja Euroopa uurimismäärus;

ELi sisejulgeolek ning ELi õiguskaitseasutuste ja ametite suutlikkus

18.    kutsub kõiki liikmesriike üles hoidma ära terrorismis kahtlustatavate isikute liikumise, tugevdades kontrolli välispiiridel, kontrollides reisidokumente süstemaatilisemalt ja tõhusamalt, võideldes ebaseadusliku relvaäri ja identiteedi kuritarvitamise vastu ning tehes kindlaks riskivaldkonnad;

19.    märgib murega, et terroriorganisatsioonid kasutavad suhtlemiseks, rünnakute kavandamiseks ja propaganda levitamiseks üha rohkem internetti ja kommunikatsioonitehnoloogiat; palub interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtetel selle probleemi vastu võitlemiseks teha koostööd valitsuste ja õiguskaitseasutustega ning kodanikuühiskonnaga, tagades samas, et alati järgitaks sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse üldpõhimõtteid; rõhutab, et meetmed, millega terrorismivastase võitluse eesmärgil piiratakse internetis andmete kasutamist ja levitamist, peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed;

20.    kordab, et igasugune andmete kogumine ja jagamine, kaasa arvatud selliste ELi ametite nagu Europoli poolt, peab olema kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega ning tuginema ühtsele andmekaitseraamistikule, millega oleksid tagatud õiguslikult siduvad isikuandmete kaitse standardid ELi tasandil;

21.    soovitab tungivalt tõhustada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi ametite vahel; rõhutab lisaks vajadust parandada, tihendada ja kiirendada ülemaailmset õiguskaitsealase teabe vahetamist; nõuab tulemuslikumat liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse suuremal määral selliseid väärtuslikke olemasolevaid vahendeid nagu ühised uurimisrühmad, terrorismi rahastamise jälgimise programm ja broneeringuinfo lepingud ning jagatakse kiiremini ja tõhusamalt asjakohaseid andmeid ja teavet, kohaldades nõuetekohast andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitsemeetmeid;

22.    palub, et komisjon ja nõukogu teostaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust kasutades ELi kehtivate terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige mis puudutab nende meetmete rakendamist liikmesriikide õiguses ja tegevuses ning ulatust, mil määral liikmesriigid teevad selles valdkonnas koostööd ELi ametitega, eriti Europoli ja Eurojustiga, ning hindaksid ka seniseid puudujääke ja lisaksid selle hindamisprotsessi Euroopa julgeoleku tegevuskavasse;

23.    rõhutab, et Euroopa ametid ja riiklikud õiguskaitseasutused peavad võitlema terroriorganisatsioonide peamiste tuluallikate, sealhulgas rahapesu, inimkaubanduse ja ebaseadusliku relvaäriga; nõuab sellega seoses ELi õigusaktide täielikku rakendamist kõnealuses valdkonnas, et tagada ELi-ülene kooskõlastatud lähenemisviis; märgib, et liikmesriigid edastavad Europolile ja Eurojustile vaid 50% sellest teabest, mis puudutab terrorismi ja organiseeritud kuritegevust;

24.    kutsub liikmesriike üles kasutama paremini ära Europoli ainulaadseid võimalusi, tagades et nende siseriiklikud üksused jagaksid asjakohast teavet Europoliga süstemaatilisemalt ja korrapärasemalt; lisaks toetab Euroopa terrorismivastase platvormi loomist Europoli raames, et maksimeerida selle tegevuslikku, tehnilist ja jälitusteabe vahetamise suutlikkust;

25.    rõhutab vajadust tõhustada Eurojusti abiga kriminaalõigusliku reageerimisviisi tulemuslikkust ja koordineerimist, et ühtlustada välisvõitlejatega seotud kuritegevuse kriminaliseerimine kogu ELis, pakkuda õiguslikku raamistikku ja hõlbustada piiriülest koostööd, vältida lünki süüdistuste esitamisel ning lahendada praktilisi ja õiguslikke probleeme seoses tõendite kogumise ja vastuvõetavusega terrorismi käsitlevate juhtumite korral, ajakohastades selleks raamotsust 2008/919/JSK;

26.    nõuab ELi terrorismivastaste poliitikameetmete ja luuretegevuse suhtes tugeva demokraatliku ja kohtuliku järelevalve kehtestamist koos täieliku sõltumatu demokraatliku kontrolliga ning rõhutab, et julgeolekukoostöö peaks olema rangelt kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

Rahvusvahelise terrorismi vastase ELi välistegevuse strateegia vastuvõtmine

27.    nõuab, et EL edendaks aktiivselt ülemaailmset terrorismivastast partnerlust ning teeks tihedat koostööd piirkondlike osalejatega, nagu Aafrika Liit, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga, ning eelkõige Süüria ja Iraagi naaberriikide ja nende riikidega, keda konflikt on tõsiselt mõjutanud, nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi, ning ÜRO ja eriti selle terrorismivastase võitluse komiteega; nõuab sellega seoses ELi ja asjaomaste riikide arengu- ja julgeolekuekspertide vahelist tihedamat dialoogi;

28.    rõhutab, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peaks olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine; rõhutab lisaks sellele, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks eelkõige olema suunatud terrorismi ennetamisele, selle vastu võitlemisele ja selle eest vastutusele võtmisele;

29.    kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma vastu rahvusvahelise terrorismi vastase ELi välistegevuse strateegia, mis võimaldaks tegeleda rahvusvahelise terrorismi allikatega ning võidelda terrorismiga laiemalt ja tulemuslikumalt; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel koostada kolmandate riikidega tehtava terrorismivastase koostöö strateegia, tagades seejuures, et järgitaks rahvusvahelisi inimõiguste alaseid nõudeid;

30.    nõuab tungivalt, et EL vaataks Euroopa naabruspoliitika hetkel toimuva läbivaatamise osana põhjalikult läbi oma Vahemere lõunapiirkonna strateegia ning keskenduks nende riikide ja osalejate toetamisele, kes on tõeliselt pühendunud ühistele väärtustele ja reformidele;

31.    rõhutab, et tegevuskavades ja ELi ja partnerriikide vahelistes poliitilistes dialoogides on vaja keskenduda radikaliseerumise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, suurendades selleks rahvusvahelist koostööd, kasutades olemasolevaid programme ja suutlikkust ning tegutsedes sihtriikides koos kodanikuühiskonna aktivistidega, et võidelda terroristliku ja äärmusliku propagandaga internetis ja teistes kommunikatsioonivahendites;

32.    rõhutab, et kõikehõlmavas ELi terrorismivastaste meetmete strateegias tuleb täiel määral ära kasutada ka liidu välis- ja arengupoliitikat, et võidelda vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutusega, võidelda korruptsiooniga, edendada head valitsemistava ning ennetada ja lahendada konflikte, mis põhjustavad teatavate ühiskonnagruppide ja -sektorite marginaliseerimist, muutes nad nii vastuvõtlikumaks ja haavatavamaks äärmusrühmituste propaganda suhtes;

33.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

 

 

(1)

ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 45.

(2)

ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 119.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0384.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102.

Õigusalane teave