Menetlus : 2015/2933(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-1146/2015

Esitatud tekstid :

RC-B8-1146/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2015 - 16.2
CRE 11/11/2015 - 16.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0394

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 274kWORD 79k
9.11.2015
PE570.960v01-00}
PE570.962v01-00}
PE570.966v01-00} RC1
 
B8-1146/2015}
B8-1148/2015}
B8-1152/2015} RC1

vastavalt kodukorra artikli 123 lõigetele 2 ja 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

PPE (B8‑1146/2015)

ALDE (B8‑1148/2015)

S&D (B8‑1152/2015)


lennunduse kohta (2015/2933(RSP))


Wim van de Camp, Marian-Jean Marinescu fraktsiooni PPE nimel
Ismail Ertug fraktsiooni S&D nimel
Gesine Meissner, Pavel Telička, Dominique Riquet, Ramon Tremosa i Balcells, Matthijs van Miltenburg, Izaskun Bilbao Barandica, Philippe De Backer fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon lennunduse kohta (2015/2933(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta,

–  võttes arvesse 11. märtsi 2009. aasta direktiivi 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta,

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames,

–  võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine(1),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas(3),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 90, artikli 100 lõiget 2 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse komisjoni peagi esitatavat seadusandlikku lennunduspaketti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2012. aastal andis Euroopa lennutranspordi sektor otseselt tööd 2,6 miljonile inimesele ja moodustas enam kui 2,4 % ELi SKPst;

B.  arvestades, et 2014. aastal oli ELis 849,4 miljonit lennureisijat, mis oli 4,4 % rohkem kui 2013. aastal ning 16,9 % rohkem kui 2009. aastal;

C.  arvestades, et Euroopa lennuettevõtjad on alates 2012. aastast koondanud või plaaninud koondada üle 20 000 töökoha;

D.   arvestades, et ELi lennuettevõtjad tegutsevad nii sise- kui ka välisturul kiirelt muutuvas ja üha karmimas konkurentsikeskkonnas;

E.  arvestades, et Rahvusvahelisel Tsiviillennunduse Organisatsioonil (ICAO), ELil ja selle liikmesriikidel tuleb parandada eri õigusnorme ja finantseeskirju, nagu ELi-sisene heitkogustega kauplemise süsteem, laiendatud reisijaõigused, lõivud ja riiklikud maksud, müra vähendamine lennuväljadel ning tööaja piiramine;

F.  arvestades, et lennutranspordil on oma osa kliimamuutuste põhjustajana, kuna see tekitab ligikaudu 13 % ELi transpordisektori CO2-heitest ning põhjustab ka muud heidet, näiteks NOx;

G.  arvestades, et komisjon kavatseb 2015. aasta lõpuks esitada lennunduspaketi, milles püütakse kindlaks teha ELi lennundussektori probleemid ja nendega tegeleda;

Lennundussektori konkurentsivõime suurendamine

1.  on arvamusel, et lennunduspakett peaks andma äärmiselt vajaliku tõuke säästvama ja konkurentsivõimelisema Euroopa lennundussektori kujunemisele, tugevdama Euroopa lennuettevõtjaid, lennujaamu ja lennundustööstust, tagama võrdsed võimalused ülemaailmsel turul ning kindlaks määrama Euroopa lennundussektori pikaajalise strateegia;

2.  palub komisjonil võtta lennunduspaketi koostamisel arvesse parlamendi esimese lugemise seisukohtades ühtse Euroopa taeva 2+ (SES2+) ja Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kohta ning Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta resolutsioonis ELi lennundusalase välispoliitika kohta sisalduvaid olulisemaid punkte ning need paketti lisada;

3.  rõhutab, et lennundustööstus, mille aasta käive on umbes 100 miljardit eurot ja mis annab otseselt tööd ligikaudu 500 000 inimesele, aitab suurel määral kaasa ELi majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning on tihedalt seotud ELi lennundussektori konkurentsivõimega (nt positiivne ekspordibilanss, puhtam tehnoloogia Euroopa õhusõidukite jaoks, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) kasutuselevõtt, ühtne Euroopa taevas, hooldusahel); nõuab seepärast ennetavat poliitikat, et lennundustööstust toetada ja arendada;

4.  rõhutab asjaolu, et konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori eeltingimuseks on innovatsioon; soovitab seetõttu komisjonil võtta arvesse ja toetada innovatsiooni niisugustes valdkondades nagu lennuliikluse korraldamine (automatiseeritud lennujuhtimine, vabalt valitavad marsruudid), kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid (RPA-süsteemid), alternatiivkütuste lahendused, õhusõiduki ja mootori konstruktsioon (suurem tõhusus, vähem müra), lennujaama julgestuse (puutevabad lahendused, ühekordne julgestuskontroll) digiteerimine ning mitmeliigilised lahendused (arvutipõhine maapealne teenindus); soovitab komisjonil lisaks toetada ülemaailmseid keskkonnaalaseid lahendusi, näiteks ülemaailmset turupõhist meedet rahvusvahelise lennunduse põhjustatud CO2-heite vähendamiseks, piirkondlike süsteemide, näiteks lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemide ühendamist, et moodustada üks ülemaailmne süsteem, lennujaamade keskkonnasäästlikumaks muutmist ja uusi ärimudeleid (näiteks Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) uus jaotusvõimsus, lennuühenduste ise valimine või integreeritud piletisüsteem);

5.  kutsub komisjoni üles alustama oma pädevuste piires Euroopa lennuettevõtjate tegevust takistava koormuse kõrvaldamist ELi ja riiklikul tasandil, et suurendada Euroopa lennutranspordi sektori konkurentsivõimet;

6.  juhib tähelepanu ELi lennuettevõtjate ja lennujaamade konkurentsivõime kahanemisele võrreldes subsideeritud kolmandate riikide lennuettevõtjate ja lennujaamadega; nõuab sellega seoses ennetavat poliitikat, et tagada omandi küsimustes võrdsed võimalused, ja ergutab liikmesriike kindlasti täiustama oma riiklikku taristut, et nende lennuettevõtjad saaksid soodsamatel tingimustel konkureerida;

7.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et määrus (EÜ) nr 868/2004, milles käsitletakse kaitset ebaõiglase hinnakujunduse vastu lennutranspordi sektoris, on osutunud kohaldamisala silmas pidades ebapiisavaks ja ebatõhusaks; palub komisjonil avaldada hiljemalt 2015. aasta novembriks analüüs selle rakendamata jätmise põhjuste kohta; palub komisjonil vaadata läbi määrus (EÜ) nr 868/2004, et kaitsta ausat konkurentsi ELi lennundusalastes välissuhetes ning tugevdada ELi lennundussektori konkurentsipositsiooni, hoida tõhusamalt ära kõlvatut konkurentsi, tagada vastastikkus ja kaotada ebaausad tavad, sealhulgas toetuste ja riigiabi andmine teatavate kolmandate riikide lennuettevõtjatele, kes moonutavad turgu; rõhutab, et eesmärk peaks olema parem poliitiline strateegia Euroopa tasandil, et see konflikt kiiresti lahendada, tuginedes peamiselt ausa konkurentsi läbipaistva klausli kohaldamisele; palub komisjoni ühtlasi käsitleda lennuettevõtjate tõhusa kontrollimise mõistet;

8.  märgib, et Euroopa lennujaamad on nii lennuettevõtjate kui ka konkureerivate lennujaamade tekitatud tõsise konkurentsisurve all; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks asjaomaseid arengusuundi lennujaamatasude direktiivi rakendamisel arvesse ning tagaks kasu kõigile huvirühmadele ja reisijatele;

9.  nõuab, et nõukogu teeks suuremaid pingutusi teenindusaegade määruse ettepaneku heakskiitmiseks, et parandada lennujaamade tulemuslikkust ja võimaldada lennutranspordi tõrgeteta toimimist Euroopas, võttes arvesse, et 2030. aastaks on oodata liikluse kahekordistumist;

10.  rõhutab liidu väikeste ja piirkondlike lennujaamade tähtsust piirkondliku ühenduvuse jaoks; palub, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid ELi pikaajalise strateegilise tegevuskava piirkondlike lennujaamade probleemide ja võimaluste käsitlemiseks ELi tasandil, sealhulgas transporditaristule ettenähtud riigiabi käsitlevad eeskirjad, sest nende tähtsust ELi piirkondade sidususe tagamisel on vaja suurendada ja need peaksid moodustama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia eraldi samba;

Rahvusvaheline mõõde

11.  rõhutab, et strateegiliseks eesmärgiks tuleks seada läbirääkimised laiaulatuslike lennunduslepingute üle ELi peamiste kaubanduspartneritega ja et asjaomaseid läbirääkimisi tuleks alustada või kiirendada; nõuab tungivalt, et komisjon taotleks liikmesriikidelt võimalikult kiiresti igakülgseid volitusi, pidades esmatähtsaks Pärsia lahe koostöönõukogu riike, et tagada Euroopa lennuettevõtjatele ja lennujaamadele võrdsed võimalused, vastastikkus ning ausa konkurentsi tõhusa klausli lisamine; nõuab, et selliste laiaulatuslike lennunduslepingute tegeliku tõhususe saavutamiseks lisataks neisse kaitseklausel, milles määratletakse nõuete rikkumise mõiste ning lepingu rikkumise õiguslikud tagajärjed;

12.  märgib, et lennutranspordi sektor on maailma tasandil reguleerimata, kuna see ei kuulu WTO pädevusalasse; rõhutab ICAOs ülemaailmselt kokkulepitud eeskirjade tähtsust lennunduse põhjustatava heite ja kliimamõju vähendamise jaoks; tunnistab, et ICAO on võtnud omale ülemaailmse turupõhise mehhanismi väljatöötamise kohustuse;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist SES2+ paketi vastuvõtmise teel, kuna praegune Euroopa õhuruumi killustatus on üks peamisi koormuse tekitajaid Euroopa lennuettevõtjatele;

14.  loodab, et lennunduspakett käsitleb lennujaamade täielikku integreerimist Euroopa transpordivõrku ning tagab selle teokssaamise; tuletab meelde, et lennunduspakett peab olema kooskõlas reisijate õigusi käsitlevate praeguste ja tulevaste õigusaktidega, ning nõuab, et nõukogu esitaks oma seisukoha, sest nii reisijad kui ka lennuettevõtjad ootavad selgust eeskirjades;

Lennundussektori sotsiaalmeetmete kava

15.  rõhutab, et lennundussektori teatavad töötingimused võivad mõjutada lennuohutust; soovitab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadil ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil teha koostööd, ning märgib, et lennunduspakett peaks sisaldama sotsiaalsätteid ja tagama vajalikud kaitsemeetmed, nagu arutati 4. juunil 2015. aastal komisjoni korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil, mille teemaks oli transpordisektori sotsiaalmeetmete kava;

16.  nõuab lennuohutuse ahela tõhustamist ja ühtlustamist, tuues sektorisse ja hoides seal hea ettevalmistusega kvalifitseeritud tööjõudu;

17.  rõhutab, et lennundussektor on tunnustatud kasvav sektor, mis on huvi pakkunud ja kasvulavaks olnud kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud töötajatele, ning et selle arengu jätkumiseks tuleks säilitada praegused tööhõivet ja töötingimusi reguleerivad ELi sätted ning standardid ja tavad, sealhulgas kollektiivläbirääkimistega seotud tavad;

18.  soovitab mõiste „peamine äritegevuse koht” määratluses ette näha tingimuse, et riik annab tegevusloa arvestatavas mahus lennutranspordi tagamise korral, ning soovitab sotsiaalkindlustussüsteemide ja tööõiguse koordineerimisega seoses ühtlustada ka määruses (EL) nr 83/2014 ja määruses (EL) nr 465/2012 sätestatud „põhibaasi” määratlused; rõhutab vajadust lühendada üleminekuperioodi ja selgitada mitme põhibaasiga lennukimeeskondade olukorda;

19.  võtab teadmiseks renditöö direktiivi (2008/104/EÜ) rakendamisega seotud probleemid ja soovitab komisjonil uurida direktiivi praegust kohaldamist sektoris ning selle põhjal otsustada, kuidas asjaomaseid probleeme lahendada;

20.  on teadlik sellest, et üha sagedamini kasutatakse sotsiaalselt probleemseid äritavasid, näiteks nn mugavuslippe, ning selliseid ebaharilikke töösuhte vorme nagu näiline tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, skeemid, kus piloodid maksavad peale, et nad lennata saaksid, ning tööajata lepingud, mis võivad mõjutada lennuohutust, ning on seisukohal, et sotsiaalsed standardid tuleb tagada kõigis lennundustegevuse valdkondades;

Kõrgetasemelise ohutuse tagamine ELi õhuruumis

21.  nõuab SESARi programmi täielikku rakendamist, mis eeldab komisjoni, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennuettevõtjate ja lennujaamade vahelist tihedat koostööd ning finantskohustuste võtmist; nõuab seetõttu kõikides lennundusvaldkondades terviklikku süsteemi käsitust, mis hõlmab kõiki lennu etappe alates selle maapealsest etapist, ning EASA rolli tugevdamist ohutuse, julgeoleku, keskkonna ja teeninduse valdkonna ELi-EASA juhtimissüsteemi SES-SESARi keskkonnas; palub komisjonil tagada, et viiakse lõpule Euroopa ühendamise rahastu esialgse eelarve menetlus, mida mõjutas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomine;

22.  tunneb heameelt kavatsuse üle suurendada EASA vastutusala ning loodab seepärast, et muudetud algmäärusega (216/2008) tagatakse tervikliku ohutusjuhtimise süsteemi loomine ja usaldatakse EASA hooleks ELi julgestusmeetmete ning ärilise kosmosetranspordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite ohutusalased aspektid; kutsub komisjoni üles andma EASA-le Euroopa ühtse lennundusasutuse staatust kooskõlas ulatusliku vastutusalaga, mille seadusandja talle määrab;

23.  palub komisjonil tagada ICAO nõukogusse kuuluva kaheksa ELi liikmesriigi kaudu tugeva esindatuse säilitamine, et võimalikult kiiresti tugevdada EASA rolli rahvusvahelisel areenil ning tagada selle ametlik tunnustamine ICAOs, et EL saaks väljendada oma seisukohti ühel häälel, mis tagab ELi kodanikele ülemaailmselt kõrgemal tasemel ohutuse ning samuti ELi lennundussektori konkurentsivõime ja ekspordi;

24.  palub komisjonil kaotada satelliidipõhist lennuliikluse seiresüsteemi takistavad regulatiivsed tõkked, et võimaldada ELi kodanikele elupäästvate teenuste osutamist, ja palub, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit eraldaks selleks vajaliku spektri, sest ICAO on teinud kindlaks, et üldsaatega automaatne sõltuv satelliitseire (ADS-B) on lennuseiret abistav tehnoloogia, mille abil saab muu hulgas korraldada lennuliiklust väljaspool kõige tihedamalt asustatud alasid, kus muude maapealsete lennuliikluse korraldamise seiretehnoloogiate kasutus on piiratud; rõhutab, et ADS-B rakendamisel tuleb arvesse võtta kõikide õhuruumi kasutajate vajadusi ning tagada alternatiivsete tehnoloogiate koostalitlusvõime, et vältida ohutus- ja julgeolekunõuete rikkumisi; rõhutab, et see aitaks valitsustel, aeronavigatsiooniteenuse osutajatel ning lennuettevõtjatel Euroopas ja kogu maailmas suurendada lennuliikluse korraldamise tõhusust ja suutlikkust, vähendades seega lennunduse heitkoguseid, ning märkimisväärselt suurendada lennuohutust, samas kui Euroopa õhuruum saaks olemasoleva seire täienduseks juurde veel ühe seiretasandi;

25.  palub komisjonil võtta EASA rakkerühma aruandes esitatud riskihindamisele tuginedes meetmeid, et parandada pilootide tervisekontrolli ning kokpiti ustega seotud julgestus-, sisenemis- ja väljumiskorda;

26.  nõuab reaktsioonipõhiste meetmete asemel reisijate ja kaubaveo riskipõhist julgestust ning lennuohutuse tundliku teema õiglast ja tasakaalukat käsitust, mis vastaks ühest küljest liikmesriikide vajadustele ja ootustele ning vähendaks teisalt reisijate mitterahuldavaid kogemusi lennujaamades ning tugevdaks lennundusjulgestuse teenuste (AVSEC) ja huvirühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma (SAGAS) süsteemi; nõuab seetõttu teiste piirkondade edukaid kogemusi silmas pidades, et komisjon viiks läbi teostatavusuuringu eelkontrollisüsteemi ja Global Entry süsteemi kasutuselevõtu kohta Euroopas;

27.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel säilitada EASA-le konkurentsivõimeline eelarve, võttes arvesse nimetatud uusi ülesandeid, et ELi tootjad ja lennuettevõtjad saaksid ülemaailmselt konkureerides kasutada paindlikke ja tõhusaid vahendeid, ning märgib, et tööstus täidab 70 % EASA eelarvest;

28.  märgib, et mitmed lennundusalased õigusaktid on nõukogus veel käsitlemata, ning palub seega, et komisjon leiaks lahenduse toppama jäänud protsessi edasiviimiseks;

29.  palub komisjonil käsitleda eelmainitud küsimusi oma lennundusalases õigusaktide paketis, mis peaks esitatama hiljemalt 2015. aasta lõpuks;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0290.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0220.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0221.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0392.

Õigusalane teave