Menetlus : 2016/2644(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0466/2016

Esitatud tekstid :

RC-B8-0466/2016

Arutelud :

PV 14/04/2016 - 6.1
CRE 14/04/2016 - 6.1

Hääletused :

PV 14/04/2016 - 7.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0128

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 288kWORD 83k
13.4.2016
PE579.890v01-00}
PE579.891v01-00}
PE579.892v01-00}
PE579.895v01-00}
PE579.898v01-00}
PE579.900v01-00} RC1
 
B8-0466/2016}
B8-0467/2016}
B8-0468/2016}
B8-0471/2016}
B8-0474/2016}
B8-0476/2016} RC1

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

EFDD (B8-0466/2016)

Verts/ALE (B8-0467/2016)

S&D (B8-0468/2016)

PPE (B8-0471/2016)

ECR (B8-0474/2016)

ALDE (B8-0476/2016)


Pakistani ja eelkõige Lahore’is toimunud rünnaku kohta (2016/2644(RSP))


Cristian Dan Preda, Elmar Brok, György Hölvényi, Davor Ivo Stier, Andrej Plenković, Michèle Alliot-Marie, Lorenzo Cesa, Roberta Metsola, Patricija Šulin, Bogdan Brunon Wenta, Andrey Kovatchev, Joachim Zeller, Tunne Kelam, Ildikó Gáll-Pelcz, Lara Comi, József Nagy, Milan Zver, Marijana Petir, Giovanni La Via, Claude Rolin, Jiří Pospíšil, Ramón Luis Valcárcel Siso, Adam Szejnfeld, Eva Paunova, Tomáš Zdechovský, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Stanislav Polčák, Jaromír Štětina, Pavel Svoboda, Andrey Novakov, Romana Tomc, Ivan Štefanec, David McAllister, Michaela Šojdrová, Salvatore Cicu, Lefteris Christoforou, Anna Záborská, Therese Comodini Cachia, Ramona Nicole Mănescu, Dubravka Šuica, Csaba Sógor, Ivana Maletić, Luděk Niedermayer, Seán Kelly, Hermann Winkler, Thomas Mann, Sven Schulze, László Tőkés, Elisabetta Gardini, Inese Vaidere fraktsiooni PPE nimel
Josef Weidenholzer, Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Richard Howitt, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Hugues Bayet, Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Nicola Caputo, Nessa Childers, Andi Cristea, Nicola Danti, Isabella De Monte, Monika Flašíková Beňová, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Enrico Gasbarra, Elena Gentile, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Michela Giuffrida, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Cătălin Sorin Ivan, Liisa Jaakonsaari, Eva Kaili, Miapetra Kumpula-Natri, Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Javi López, Krystyna Łybacka, Costas Mavrides, Marlene Mizzi, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Daciana Octavia Sârbu, Monika Smolková, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Elena Valenciano fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Mark Demesmaeker, Bas Belder, Raffaele Fitto, Sajjad Karim, Peter van Dalen, Valdemar Tomaševski, Ian Duncan, Monica Macovei, Arne Gericke, Branislav Škripek, Zdzisław Krasnodębski, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Karol Karski, Jana Žitňanská, Ruža Tomašić, Ryszard Czarnecki, Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Angel Dzhambazki fraktsiooni ECR nimel
Pavel Telička, Marielle de Sarnez, Izaskun Bilbao Barandica, Ramon Tremosa i Balcells, Petras Auštrevičius, Marietje Schaake, Beatriz Becerra Basterrechea, Valentinas Mazuronis, Ivo Vajgl, Filiz Hyusmenova, Martina Dlabajová, Nedzhmi Ali, Dita Charanzová, José Inácio Faria, Fredrick Federley, Nathalie Griesbeck, Antanas Guoga, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Louis Michel, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Hannu Takkula, Carolina Punset, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Paavo Väyrynen, Javier Nart, Gérard Deprez, Jasenko Selimovic, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Jean Lambert, Barbara Lochbihler, Davor Škrlec, Ernest Urtasun, Igor Šoltes, Heidi Hautala, Bronis Ropė fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo, Marco Valli, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Pakistani ja eelkõige Lahore’is toimunud rünnaku kohta (2016/2644(RSP)) Euroopa parlament 

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 27. märtsi 2016. aasta avaldust rünnaku kohta Pakistanis Lahore’is,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise 29. oktoobri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 27. märtsi 2016. aasta avaldust pommirünnaku kohta Pakistanis ja 21. jaanuari 2016. aasta avaldust Bacha Khani Ülikoolis toimunud rünnaku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 28. märtsi 2016. aasta avaldust terrorirünnakute kohta Pakistanis Lahore’is,

–  võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri aruandeid,

–  võttes arvesse ÜRO vähemuste küsimuste eriraportööri 5. jaanuari 2015. aasta aruannet „Vihakõne ja vähemuste vihkamist õhutavad avaldused meedias“,

–  võttes arvesse Nobeli rahupreemia laureaadi ja Sahharovi auhinna laureaadi Malala Yousafzai 27. märtsi 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse eriraportööri Gabriela Knauli 4. aprilli 2013. aasta aruannet ja kadunuks jääma sundimise juhtumitega tegeleva ÜRO töörühma 26. veebruari 2013. aasta aruannet Pakistani toimunud lähetuse kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid, mis 12. aprillil 2013. aastal läbi vaadati,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Pakistani kohta,

–  võttes arvesse ELi-Pakistani 2012. aasta märtsis avaldatud viieaastast tegevuskava, mille prioriteedid on näiteks hea valitsemistava ja inimõigustealane dialoog, ning sellega tihedalt seotud ELi ja Pakistani teist strateegilist dialoogi, mis toimus 25. märtsil 2014,

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 27. märtsil 2016 sai Lahore’is Gulshan-e-Iqbali pargi mänguväljakul enesetapupommirünnaku tõttu surma üle 73 inimese ja haavata rohkem kui 300, nende hulgas palju naisi ja lapsi; arvestades, et rünnaku eest võttis vastutuse islamistlik rühmitus Jamaat-ul-Ahrar, kes väitis, et võttis tahtlikult sihikule kristlased; arvestades, et siiski oli enamik hukkunuid moslemid ja kõik nad olid pakistanlased;

B.  arvestades, et terrorirünnaku ajal toimusid Islamabadis vägivaldsed meeleavaldused, kus kuberner Salman Taseeri tapmise eest süüdi mõistetud Mumtaz Qadri toetajad nõudsid, et hukataks Asia Bibi, jumalateotuse eest süüdi ja surma mõistetud naine, keda kuberner Taseer oli kaitsnud; arvestades, et pärast Qadri ülespoomist käisid kümned tuhanded inimesed tema matustel, teda ülistati kui kangelast ja sotsiaalmeedias levitati tema pilte; arvestades, et kohtunik, kes Qadri esimesena süüdi mõistis, pidi riigist pärast tapmisähvarduste saamist põgenema;

C.  arvestades, et mõnedel äärmusrühmitustel, nagu teatud üliõpilasühendused ja Khatm-e-Nubuwwati juristide foorum, lubatakse takistamatult oma ideoloogiat ja tegevust viljeleda, ning viimatinimetatu on väidetavalt peamine jõud, kelle mõjul on suurenenud jumalateotuse eest vastutusele võtmise juhtumite arv Pakistani kohtutes ning kes seisab vastu seadusandjate mis tahes katsetele asjaomast seadust reformida;

D.  arvestades, et kristlased ja muud vähemused ei kannata mitte ainult äärmuslaste tagakiusamise, vaid ka õigusliku diskrimineerimise all, eelkõige Pakistani jumalateotust käsitlevate seaduste tõttu, mis on diskrimineerivad ja mida isiklikel ja poliitilistel motiividel laialdaselt väärkasutatakse; arvestades, et nende seaduste alusel süüdistatakse jätkuvalt ka moslemeid;

E.  arvestades, et terrorism ja äärmusrühmitused on Pakistani rahvale aastaid ränka mõju avaldanud, eriti usuvähemustele, naistele ja lastele; arvestades, et pärast 15. jaanuari 2015(2), kui Euroopa Parlament võttis vastu oma eelmise resolutsiooni Pakistani kohta, on diskrimineerivate seaduste ja õigusnormide puuduliku täitmise kontekstis toimunud mitukümmend uut terroristlikku ja muud vägivaldset rünnakut usuvähemuste vastu,

F.  arvestades, et mitmed Pakistani terrorirühmitused on sihtmärgiks võtnud usuvähemused, nagu ahmadid, kristlased, šiiidid ja hindud, samuti lahknevate seisukohtadega sunniidid; arvestades, et Pakistani inimõiguste komisjon märkis oma 2015. aasta aruandes, et enamikul juhtudel jäävad vägivallategude toimepanijad karistamata;

G.  arvestades, et äärmusrühmitused kasutavad väidetavalt jätkuvalt enesetapuründajatena lapsi; arvestades, et valitsus ei ole vastu võtnud seadust, et moodustada lapse õiguste riiklik komisjon, sõltumatu organ, mis kaitseks ja järgiks laste õigusi;

H.  arvestades, et pärast Talibani mässuliste poolt 2014. aasta detsembris toimepandud koolirünnakut kehtestas Pakistani valitsus kuueaastase moratooriumi järel taas surmanuhtluse, alguses ainult terroristliku tegevuse eest, kuid hiljem kõikide raskete kuritegude eest; arvestades, et 2015. aasta lõpuks oli Pakistan hukanud 326 inimest – see on seni suurim ühe aasta jooksul täide viidud surmanuhtluste arv riigis ja kolmas suurim surmanuhtluste arv maailmas;

I.  arvestades, et Pakistani sõjaväe ja valitsusväliste relvastatud rühmituste kokkupõrgete tõttu on Pakistanis üle miljoni riigisisese põgeniku;

J.  arvestades, et Pakistani usuvähemustesse kuuluvaid naisi röövitakse ning sunnitakse abielluma ja islamiusku pöörduma, ja politsei ja ametivõimud ei ole sellele nähtusele eriti tähelepanu pööranud;

K.  arvestades, et Pakistanil on tähtis roll Lõuna-Aasia stabiilsuse suurendamisel ning seepärast peaks ta õigusriigi põhimõtte tugevdamisel ja inimõiguste kaitsmisel eeskuju andma;

L.  arvestades, et EL täidab ka edaspidi täielikult võetud kohustust jätkata Pakistaniga viieaastase tegevuskava raames toimuvat dialoogi ja koostööd;

1.  on sügavalt šokeeritud Lahore’is 27. märtsil 2016 toimunud rünnakust ja mõistab karmilt hukka nii paljude süütute inimeste vastu suunatud mõttetud vägivallateod;

2.  avaldab ohvrite perekondadele sügavaimat poolehoidu ja kaastunnet ning väljendab solidaarsust Pakistani rahva ja valitsusega;

3.  rõhutab, et Lahore’is toimunud rünnaku toimepanijad on vaja tingimata vastutusele võtta; kutsub Pakistani ametivõime, eelkõige kohalikke ja provintsi tasandi ametivõime üles tagama nende tegude tulemusliku uurimise ja süüdlaste vastutusele võtmise;

4.  peab Pakistanis toimuvaid süstemaatilisi ja ränki usu- ja veendumusvabaduse rikkumisi ülimalt murettekitavaks; rõhutab, et oluline on austada kõigi Pakistanis elavate usu- ja etniliste vähemuste põhiõigusi, et vähemused saaksid edasi elada väärikalt, võrdselt ja turvaliselt ning järgida oma usku täielikus vabaduses ja kooskõlas Pakistani aluspõhimõtetega – ilma igasuguse sunduse, diskrimineerimise, hirmutamise või ahistamiseta;

5.  hindab positiivselt selliseid valitsuse reformialgatusi nagu seaduseelnõu laste abielude kriminaliseerimise kohta, õigusakt naiste kaitsmise kohta vägivalla ja ahistamise eest, YouTube'i blokeerimise lõpetamine, otsus kuulutada Holi, Diwali ja lihavõttepühad usuvähemuste pühadeks ning peaminister Nawaz Sharifi isiklik tahe külastada hinduistlikku usutalitust; kutsub valitsust üles veelgi suurendama jõupingutusi niisuguse sotsiaalse õhustiku loomiseks, mis oleks soodne vähemustele ja mõtteviiside mitmekesisusele; tuletab sellega seoses meelde riiklikku tegevuskava ning lubatud ja hädavajalikku medresede reformi, eriti valitsusepoolseid meetmeid vihakõne vastu, samuti seni lõpuleviimata politsei- ja kohtureformi; märgib, et edaspidi tuleks ambitsioonikamaid samme astuda esmajoones hariduse valdkonnas (negatiivsete moonutuste ja eelarvamuste kõrvaldamine õppekavadest ja õpikutest) ning vägivalda õhutavate isikute vastutuselevõtmisel;

6.  tunnustab Pakistani valitsuse valmidust võidelda usuäärmuslusest lähtuva ohu vastu; soovitab pidevat dialoogi ühelt poolt ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Pakistani vahel, mis aitaks kaitsta ja edendada inimõigusi, eriti seoses kummagi poole jõupingutustega terrorismivastases võitluses ja julgeolekuseaduste rakendamise kaudu;

7.  on veendunud, et kuigi Pandžabi osariigis välja kuulutatud sõjaline operatsioon on terrorismivastases võitluses ülimalt tähtis, on samavõrra oluline võita ka ideoloogiline sõda äärmusluse vastu, kuna sellega tagatakse Pakistanile salliv ja edumeelne tulevik;

8.  kutsub Pakistani ametivõime üles võitlema sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse, sealhulgas enamiku kristlaste ja teiste ebakindlas ja ohtlikus olukorras olevate usuvähemuste tõrjutuse vastu;

9.  peab murettekitavaks, et Pakistanis rakendatakse jätkuvalt jumalateotust käsitlevaid õigusakte, ja on veendunud, et sellega soodustatakse usulise sallimatuse õhkkonda; nõuab seetõttu, et Pakistani valitsus võtaks need seadused ja nende kohaldamise läbivaatamisele; kutsub ametivõime üles tagama kõikide jumalateotuse juhtumite puhul nõuetekohase ja kiire õigusemõistmise; märgib eraldi Asia Bibi juhtumit ning soovitab ülemkohtul tungivalt selles asjas otsusele jõuda;

10.  kutsub Pakistani ametivõime üles tagama kohtute sõltumatuse, õigusriigi põhimõtte järgimise ja nõuetekohase menetluse vastavalt rahvusvahelistele kohtumenetluse normidele; peale selle kutsub Pakistani ametivõime üles tagama piisava kaitse kõigile jumalateotuse juhtumitega seotud isikutele, eelkõige õiguselukutse esindajatele, ning kaitsma massivägivalla eest süüaluseid ja tunnistajaid ning nende perekondi ja kogukondi, samuti õigeksmõistetuid, kes ei saa koju tagasi pöörduda; kutsub Pakistani valitsust üles tagama, et sihikindla vägivalla ja tagakiusamise tõttu kannatanutele oleksid kättesaadavad rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohased õiguskaitse- ja muud vahendid;

11.  tuletab meelde, et on järjekindlalt ja igal juhul surmanuhtluse vastu; peab äärmiselt murettekitavaks, et Pakistanis on järsult sagenenud surmanuhtluse kohaldamine, seda ka lapseeas õiguserikkujatele, mis on ülimalt kahetsusväärne, ning nõuab, et Pakistanis taaskehtestataks moratoorium surmanuhtlusele ja võetaks eesmärgiks surmanuhtluse kaotamine;

12.  rõhutab, et terrorismi ja usuäärmusluse vastases võitluses on ülimalt tähtis tegeleda nende nähtuste juurtega – võidelda vaesuse vastu, tagada usuline sallivus ja veendumusvabadus, kindlustada lastele, eriti tütarlastele, õigus ja turvaline juurdepääs haridusele;

13.  kutsub Pakistani valitsust üles rakendama vajalikke meetmeid vähemuskogukondade haridusasutuste, puhke- ja kogunemispaikade piisavaks kaitseks piirkondades, kus on esinenud ohtlikke olukordi ja konflikte, ning viima inimõiguste sellelaadsete rikkumiste riski miinimumini;

14.  kutsub kõiki selle piirkonna jõude üles tuntavalt parandama terrorismivastast koostööd; kinnitab veel kord, kuivõrd oluline on tingimusteta rahvusvaheline valmidus võidelda terrorismi vastu, kusjuures see võitlus hõlmab ka terrorivõrgustike äralõikamist mis tahes rahalisest toetusest ning lõpu tegemist äärmuslust ja terrorismi toitvale ideoloogilisele ajupesule;

15.  väljendab rahulolu, et Pakistan on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ja tunnustab Pakistani ametivõimude võetud meetmeid laste õiguste kaitseks; kutsub Pakistani üles ratifitseerima lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning looma laste õiguste riikliku komisjoni;

16.  kutsub komisjoni, komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit, Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles tegema Pakistani valitsusega täielikku koostööd võitluses terrorismiohu vastu ning tugevamini toetama Pakistani valitsuse ja rahva jätkuvaid pingutusi terrorismi likvideerimiseks; palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada nende kahepoolsete ponnistuste tulemustest;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujariigile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.

 

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0007.

Õigusalane teave