Menetlus : 2016/2936(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-1122/2016

Esitatud tekstid :

RC-B8-1122/2016

Arutelud :

PV 26/10/2016 - 17
CRE 26/10/2016 - 17

Hääletused :

PV 27/10/2016 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0424

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 296kWORD 88k
25.10.2016
PE589.718v01-00}
PE589.722v01-00}
PE589.731v01-00}
PE589.732v01-00} RC1
 
B8-1122/2016}
B8-1125/2016}
B8-1131/2016}
B8-1132/2016} RC1

vastavalt kodukorra artikli 123 lõigetele 2 ja 4

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

PPE (B8-1122/2016)

Verts/ALE (B8-1125/2016)

S&D (B8-1131/2016)

ALDE (B8-1132/2016)


tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))


Michael Gahler, Jacek Saryusz-Wolski, Sandra Kalniete, Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Tunne Kelam, David McAllister, Lorenzo Cesa, Lars Adaktusson, Andrey Kovatchev, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Eduard Kukan, Andrzej Grzyb, Laima Liucija Andrikienė, Fernando Ruas, Dubravka Šuica, Alojz Peterle, Julia Pitera fraktsiooni PPE nimel
Ana Gomes, Elena Valenciano, Clara Eugenia Aguilera García, Nikos Androulakis, Zigmantas Balčytis, Hugues Bayet, Brando Benifei, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Andrea Cozzolino, Andi Cristea, Viorica Dăncilă, Isabella De Monte, Tanja Fajon, Jonás Fernández, Monika Flašíková Beňová, Doru-Claudian Frunzulică, Enrico Gasbarra, Michela Giuffrida, Theresa Griffin, Sergio Gutiérrez Prieto, Cătălin Sorin Ivan, Liisa Jaakonsaari, Eva Kaili, Cécile Kashetu Kyenge, Javi López, Krystyna Łybacka, Vladimír Maňka, Louis-Joseph Manscour, Costas Mavrides, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Norbert Neuser, Demetris Papadakis, Gilles Pargneaux, Emilian Pavel, Vincent Peillon, Pina Picierno, Tonino Picula, Kati Piri, Miroslav Poche, Liliana Rodrigues, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Daciana Octavia Sârbu, Siôn Simon, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Paul Tang, Claudia Țapardel, Marc Tarabella, Julie Ward, Carlos Zorrinho fraktsiooni S&D nimel
Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Gérard Deprez, José Inácio Faria, Fredrick Federley, María Teresa Giménez Barbat, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Carolina Punset, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Hannu Takkula, Pavel Telička, Hilde Vautmans, Paavo Väyrynen, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Klaus Buchner, Ulrike Lunacek, Molly Scott Cato fraktsiooni Verts/ALE nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas(1),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(2),

–  võttes arvesse ELi seminare massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi korrapäraseid kohtumisi,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogus heaks kiidetud massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat,

–  võttes arvesse, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamise 2015. aasta konverentsil ei jõutud konverentsi lõppdokumendi suhtes kokkuleppele,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),

–  võttes arvesse 2016. aasta kevadel Washingtonis tuumajulgeoleku tippkohtumisel vastu võetud dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310 (2016) tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu 20. aastapäeva kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee konsensuse alusel vastu võetud 2016. aasta Tbilisi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni 66/61 tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 70/33 mitmepoolse tuumadesarmeerimise edendamise kohta ning ÜRO tähtajata töörühma 19. augustil 2016 vastu võetud aruannet ÜRO Peaassambleele (A/71/371),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ülemaailmne ja eriti ELi julgeolekuolukord on märkimisväärselt halvenenud, muutudes heitlikumaks, ebakindlamaks ja ettearvamatumaks; märgib, et ohud on nii konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed kui ka kombineeritud ja neid põhjustavad nii riikide kui ka valitsusvälised piirkondlikud ja ülemaailmsed osalejad;

B.  arvestades, et rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustavad tõsiselt mitmesugused arengud, sealhulgas halvenevad suhted selliste tuumariikide nagu Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide ning India ja Pakistani vahel ning Põhja-Korea tuumavõimekuse edasine väljaarendamine;

C.  arvestades, et bioloogiliste ja keemiliste massihävitusrelvade levikut piiratakse ja järkjärgult peatatakse 1972. aasta bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioonis ning keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud keeldude ja kohustuste tulemusliku rahvusvahelise kohaldamise abil; arvestades aga, et massihävitustuumarelvade ja nende kandevahendite levik valmistab ülemaailmsele kogukonnale endiselt väga tõsist muret;

D.  arvestades, et 2016. aasta jaanuari seisuga oli üheksal riigil – Ameerika Ühendriikidel, Venemaal, Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Hiinal, Indial, Pakistanil, Iisraelil ja Korea Rahvademokraatlikul Vabariigil (KRDV) – kokku ligikaudu 15 395 tuumarelva (võrdluseks: 2015. aastal oli neid umbes 15 850);

E.  arvestades, et esmatähtis on takistada terroriste ja uusi riike tuumarelvi omandamast või kasutamast, vähendada kõiki tuumaarsenale ja need likvideerida ning teha jõupingutusi tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

F.  arvestades, et tuumarelvavaba tsooni lepingud kehtivad juba mitmes piirkonnas, nimelt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Aafrikas ja Kesk-Aasias;

G.  arvestades, et NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil keskenduti taas sellele, kuidas tuumarelvastus mõjutab humanitaarolukorda, ning Norra, Mehhiko ja Austria valitsused jätkasid teema käsitlemist tuumarelvastuse humanitaarmõju käsitlevate järjestikuste konverentside ja aruannetega, samuti algatas Austria rahvusvahelise humanitaarlubaduse, mis kiideti heaks 2015. aastal NPT läbivaatamiskonverentsil ja mida on kinnitanud 127 ÜRO liikmesriiki;

H.  arvestades, et NPT kolme samba (tuumarelvastuse leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel) peamisi eesmärke on vaja veelgi tugevdada; arvestades, et NPT-le alla kirjutanud tuumariigid uuendavad ja tugevdavad oma tuumaarsenali, viivitavad selle vähendamise või täieliku likvideerimisega ega kiirusta loobuma tuumaheidutuse sõjalisest doktriinist;

I.  arvestades, et tsiviilotstarbeliste lõhustuvate materjalide turvamisel on tehtud ametlikke edusamme tuumajulgeoleku tippkohtumistel, mis korraldati NPT-välise täiendava protsessina ja mis aitasid lepingut tugevdada, suurendades selle tõkestamiskomponendi usaldusväärsust, kuid arvestades, et Venemaa hiljutine keeldumine koostööst ning Venemaa ja USA suhete halvenemine ähvardavad takistada edasisi püüdlusi lõhustuvate materjalide turvamiseks ja vähendamiseks;

J.  arvestades, et tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon on tuumamaterjali füüsilise kaitse vallas õiguslikult siduv rahvusvaheline vahend, millega määratakse kindlaks tuumamaterjaliga seotud õigusrikkumiste ennetamise, avastamise ja nende eest karistamise meetmed;

K.  arvestades, et Venemaa ja USA rakendavad endiselt uut START-lepingut, mis kaotab 2021. aastal kehtivuse, kui mõlemad pooled seda ei pikenda; arvestades, et USA president Barack Obama tegi 2013. aastal Berliinis peetud kõnes tähelepanuväärse tuumalõhkepeade vähendamise ettepaneku ning kordas seda 2016. aastal Washingtonis; arvestades, et Venemaa Föderatsioon ei ole neile algatustele uue START-lepingu jätkulepingu läbirääkimiste alustamiseks reageerinud ning mittestrateegiliste ja strateegiliste tuumarelvade vähendamist ja pikemas plaanis nende likvideerimist käsitleva uue START-lepingu jätkulepingu osas ei ole veel läbirääkimisi peetud;

L.  arvestades, et tuumarelva katseplahvatused ja/või mis tahes muud tuumaplahvatused kujutavad ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning seavad kahtluse alla ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra; arvestades, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping on kõige tõhusam vahend tuumakatsetuste keelustamiseks; arvestades, et 2016. aastal möödub 20 aastat sellest, kui tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 24. septembril 1996. aastal allkirjastamiseks avati;

M.  arvestades, et kõigile jõupingutustele vaatamata ei ole veel õnnestunud kokku kutsuda Lähis-Ida tuuma- ja kõigi muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomise konverentsi, kuigi see pidi toimuma hiljemalt 2012. aasta detsembris, nagu oli ette nähtud NPT-le allakirjutanud riikide konsensuslepingutega, mis sõlmiti NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

N.  arvestades, et NATO 2010. aasta strateegiline kontseptsioon ja 2012. aasta läbivaadatud heidutus- ja kaitseseisukoht kohustavad NATOt looma tingimusi tuumarelvavaba maailma kujunemiseks; arvestades, et NATO tuumarelvastuse jagamise lepingute ja kahepoolsete lepingute kohaselt paiknevad viies NATO liikmesriigis, kellel endal tuumarelvi ei ole (Belgia, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad ja Türgi), endiselt hinnanguliselt 150–200 USA-le kuuluvat juhitamatut lühimaa-tuumapommi, mida loetakse taktikalisteks või substrateegilisteks tuumarelvadeks, ning arvestades, et need relvad on sinna paigutatud vastavalt NATO kehtivale poliitikale;

O.  arvestades, et Türgis paiknevate USA tuumarelvade ohutus ja turvalisus on viimasel ajal suurenenud tähelepanu all seoses Süüria relvakonfliktiga, mis toimub Incirliki õhuväebaasi läheduses, ja seoses sündmustega, mis toimusid Incirliki baasis ning selle ümbruses 15. juuli 2016. aasta nurjunud riigipöördekatse ajal ja pärast seda;

P.  arvestades, et 5. detsembril 2015 möödus 20 aastat Budapesti memorandumi allkirjastamisest; arvestades, et Ukraina on täitnud kõiki memorandumi sätteid ja aktiivselt tegutsenud tuumadesarmeerimise ning tuumarelva leviku tõkestamise vallas, erinevalt Venemaa Föderatsioonist, kes on oma kohustusi rikkunud, okupeerides osa Ukraina territooriumist (Krimmi) ning alustades sõjalist agressiooni Ukraina idaosas; arvestades, et sellega on loodud ohtlik pretsedent, sest Ukraina suveräänsust ja territoriaalset puutumatust on rikkunud riik, kes (vastusena Ukraina otsusele ühineda NPTga kui mitte-tuumariik) lubas tagada tema julgeoleku, millega on õõnestatud ja rängalt kahjustatud tuumariigi antud negatiivsete julgeolekutagatiste instrumendi üldist usaldusväärsust, kahjustades seejuures ka NPTd ning rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsetel lepingutel põhineva ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelve leviku tõkestamise ideed; olles sügavalt mures Venemaa kõrgete ametnike tehtud ähvardavate avalduste pärast, mille kohaselt on Venemaal õigus paigutada Krimmi tuumarelvi ja neid seal hoida, millel oleksid tagajärjed kogu maailma jaoks; väljendades muret 2014. aasta detsembris kehtestatud Venemaa uue sõjalise doktriini pärast, mis võimaldab kasutada tuumarelva riigi vastu, kellel tuumarelva ei ole;

Q.  arvestades, et Venemaa on paigutanud Kaliningradi tuumalõhkepeade jaoks sobilikud Iskanderi lühimaaraketid ja korraldab tuumavõimekusega süsteemidega õppusi ja ülelende, ning arvestades, et Venemaa juhtkonna avaldused tuumaheidutuse olulisuse kohta ning Venemaa otsus peatada USAga 2000. aastal sõlmitud plutooniumi utiliseerimise ja haldamise leping on suurendanud muret selle pärast, et Venemaa toetub aina rohkem tuumarelvadele;

R.  arvestades, et EL etendab olulist rolli Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osalisena ning kuulub täisliikmena lepingu rakendamise kontrolli eest vastutavasse ühiskomisjoni;

S.  arvestades, et 9. septembril 2016 korraldas KRDV oma viienda tuumakatsetuse vaid mõned kuud pärast eelmist, 6. jaanuari 2016. aasta katsetust; arvestades, et see katsetus, mis KRDV väitel oli edukas vesinikpommi katsetus, rikub selgelt KRDV rahvusvahelisi kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames ning kahe Korea 1992. aasta deklaratsiooni Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmise kohta, kus on öeldud, et kumbki riik ei valmista tuumarelvi ega hoia neid oma valduses; arvestades, et mis tahes massihävitusrelvade, eriti aga tuumarelvade ning nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; arvestades, et KRDV teatas 2003. aastal oma lahkumisest NPTst, on alates 2006. aastast tuumakatsetusi korraldanud ning teatas 2009. aastal ametlikult, et on välja töötanud heidutusotstarbelise tuumarelva, mis tähendab, et KRDVst lähtuv oht tema naabritele Kirde-Aasias ning piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule on suurenenud;

T.  arvestades, et 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias öeldakse, et massihävitusrelvade levik (sh võimalik massihävitusrelvadega võidurelvastumine) on meie julgeolekule suurim võimalik oht ning et EL on pühendunud sellele, et saavutada ülemaailmne ühinemine mitmepoolsete lepingurežiimidega ning samuti lepingute ja nende kontrollisätete tugevdamine; arvestades, et ELi 2016. aasta üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias ei mainita sõnagagi massihävitusrelvi, nende leviku tõkestamist ega relvastuskontrolli;

U.  arvestades, et kahetsusväärsel kombel ei suutnud EL enne NPT 2015. aasta läbivaatamiskonverentsi tuumadesarmeerimist puudutavas ühises seisukohas kokku leppida, tunnistades esimest korda, et tuumarelvadega seotud tagajärgede asjus väljendati „erinevaid seisukohti“; arvestades, et konverentsil ei suudetud Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise piirkondlike jõupingutuste jätkamist puudutavate lahkarvamuste tõttu lõppdokumenti vastu võtta;

V.  arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid asjakohaseid vahendeid, et ära hoida, takistada, peatada ja võimaluse korral likvideerida ülemaailmset muret valmistavaid massihävitusrelvade leviku programme, nagu on selgesõnaliselt väljendatud Euroopa Ülemkogus 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, ning arvestades, et EL tagas massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi raames massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate Euroopa eksperdirühmade suurema koostöö;

W.  arvestades, et oluline on toetada ja tugevdada kodanikuühiskonna osalemist selles rahvusvahelises protsessis läbipaistval viisil;

1.  on sügavalt mures julgeolekukeskkonna halvenemise pärast Euroopa Liidu ümbruses ja ka liidu naabrusest kaugemal, kuna see võib kaasa tuua tuumarelvade taastõusu aktiivseks heidutusvahendiks ning tuumarelvade võimaliku leviku nii riikide osalejate kui ka valitsusväliste osalejate hulgas, ning tõhusate desarmeerimismeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise meetmete puuduliku rakendamise pärast;

2.  kutsub kõiki tuumariike üles võtma konkreetseid ajutisi meetmeid tuumarelvaplahvatuste ohu vähendamiseks, sealhulgas vähendades tuumarelvade kasutusvalmidust ja viies need stardipositsioonidelt ladudesse, vähendades tuumarelvade rolli sõjalistes doktriinides ja kiiresti vähendades iga tüüpi tuumarelvade arvu;

3.  väljendab sügavat muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu võimalike rikkumiste pärast;

4.  peab äärmiselt murettekitavaks suurenenud tuumaohtu, mis tuleneb Venemaa hoiakust ja mõjutab julgeolekut, stabiilsust ja prognoositavust kogu maailmas, ning peab samuti murettekitavaks Venemaa ja NATO suhete halvenemist, sealhulgas keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu võimalikke rikkumisi ning avaldusi, mis näitavad suuremat valmidust tuumarelvi kasutada ja kavatsusi kaaluda tuumarelvade paigutamist täiendavatele Euroopa aladele; juhib tähelepanu Venemaa sõjaväeõppustele, kus simuleeritakse tuumarelva kasutamist Poola vastu, ning peab äärmiselt murettekitavaks tuumavõimekusega raketisüsteemide Iskander paigutamist Kaliningradi oblastisse, mis piirneb ELi liikmesriikide Poola ja Leeduga; tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kohus otsustas 1996. aastal välja antud nõuandvas arvamuses, et kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt ei ole võimalik jõuda lõplikule järeldusele selles osas, kas tuumarelvade kasutamine enesekaitseks juhul, kui tegemist on riigi jaoks äärmuslike asjaoludega, on seaduslik või ebaseaduslik;

5.  toetab 2016. aasta tuumajulgeoleku tippkohtumist, tunnistades, et ebaseaduslik tuumamaterjaliga kauplemine ja tuumamaterjali kasutamine kujutab endast ülemaailmsele julgeolekule vahetut ja tõsist ohtu, ning ootab kogu tuumarelvades kasutamiseks sobiva materjali täieliku jälgitavuse ja füüsilise turvamise saavutamist;

6.  väljendab heameelt selle üle, et ÜRO tähtajata töörühm on lõpule viinud töö, mis aitas edendada mitmepoolseid tuumadesarmeerimise läbirääkimisi vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 70/33; peab kiiduväärseks koos tähtajata töörühma lõpparuandega (A/71/371) ÜRO Peaassambleele esitatud soovitust, mis võeti 19. augustil 2016 vastu laialdase toetusega ning mille mõte seisneb 2017. aastal kõigile riikidele avatud konverentsi kokkukutsumises, et pidada läbirääkimisi õiguslikult siduva instrumendi üle tuumarelvade keelustamiseks, mis viiks nende täieliku likvideerimiseni; on veendunud, et see tugevdab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud eesmärke ja NPTs sisalduvaid kohustusi ning aitab luua tingimusi ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

7.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama sellise konverentsi kokkukutsumist 2017. aastal ja konstruktiivselt osalema selle töös ning palub, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning Euroopa välisteenistus aitaksid 2017. aasta läbirääkimiskonverentsile konstruktiivselt kaasa;

8.  tuletab meelde, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu allakirjutamisest 23. septembril 1996 on möödunud 20 aastat, ning toonitab, et üldine, rahvusvaheliselt ja tulemuslikult kontrollitav katseplahvatuste keelustamise leping on kõige tõhusam viis keelustada tuumarelvakatsetused ja muud tuumaplahvatused;

9.  nõuab tungivalt, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu II lisas loetletud ülejäänud riigid, kes peavad lepingu jõustumiseks selle ratifitseerima, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid lepingu kiiremas korras, et see ülitähtis rahvusvaheline instrument viivitamatult täielikult õigusjõuliseks muutuks; peab sellega seoses kiiduväärseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310 (2016) vastuvõtmist;

10.  väljendab tunnustust Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistavale komisjonile, kes on saavutanud arvestatavaid edusamme tõhusa rahvusvahelise jälgimissüsteemi väljatöötamisel ja käitamisel, mis aitab isegi juhul, kui leping ei jõustu, kaasa piirkondlikule stabiilsusele, sest tegemist on arvestatava usaldust suurendava meetmega, mis toetab tuumarelva leviku tõkestamist ja desarmeerimist ning on riikidele kasulik ka teadus- ja tsiviilvaldkonnas; väljendab veendumust, et jälgimissüsteemi toimimise jätkamiseks toetub Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistav komisjon ka edaspidi riikide rahastamisele;

11.  taunib asjaolu, et vastupidiselt loodetule on tuumariikide strateegilises planeerimises hakatud uuesti tuumarelvadega rohkem arvestama; nõuab dialoogi süvendamist kõikide tuumariikidega, et viia ellu ühine tegevuskava tuumalõhkepeade varude järkjärguliseks vähendamiseks; toetab eriti meetmeid, mida USA ja Venemaa on võtnud oma paigutatud tuumarelvade arvu vähendamiseks vastavalt uuele START-lepingule;

12.  kahetseb, et pärast uue START-lepingu jõustumist 2011. aastal ei ole peetud edasisi läbirääkimisi nii paigutatud kui ka paigutamata tuumalõhkepeade hädavajaliku vähendamise üle, sealhulgas, nagu USA ja Venemaa vahel varem kokku lepitud, substrateegilisteks või mittestrateegilisteks loetavate lühimaa- ja taktikaliste tuumarelvade vähendamise ja likvideerimise meetmete üle;

13.  tunnistab, et lühimaa-, taktikaliste ja substrateegilisteks loetavate tuumarelvade lõhkepeade vastastikune ja üheaegne eemaldamine Euroopa territooriumilt aitaks luua tingimusi uute tuumarelvavabade tsoonide moodustamiseks ning soodustada seega NPTs sisalduvate tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohustuste täitmist, luues samal ajal pretsedendi edasiseks tuumadesarmeerimiseks;

14.  tunnustab tuumarelvavabade tsoonide loomist kui positiivset sammu tuumarelvadeta maailma poole; on sellega seoses seisukohal, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Idas vabatahtlikult sõlmitud kokkulepete põhjal on selles piirkonnas püsiva ja kõikehõlmava rahu saavutamiseks äärmiselt tähtis; peab sellega seoses äärmiselt pettumustvalmistavaks, et NPTs ette nähtud 2012. aasta konverentsi Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsooni loomise kohta ei suudetudki korraldada;

15.  toetab edasisi pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokollide üldist kohaldamist ja teisi samme usaldust suurendavate meetmete väljatöötamiseks; püüab tagada IAEA-le piisavate vahendite eraldamist, et ta saaks täita oma äärmiselt tähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel; nõuab edusamme NPT ettevalmistuskomitee 2017. aasta kohtumistel ja 2018. aastal toimuval kõrgetasemelisel tuumadesarmeerimise konverentsil;

16.  tervitab P5+1 riikide ja Iraani vahel Iraani tuumakavade üle saavutatud kokkulepet ning kutsub kumbagi poolt üles koostööd jätkama, et tagada ühise laiaulatusliku tegevuskava täielik elluviimine; on veendunud, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida tuntakse ka Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse ja eriti Euroopa diplomaatia märkimisväärne saavutus, mis peaks võimaldama ELi ja Iraani suhteid märgatavalt parandada ning edendama ka kogu piirkonna stabiilsust; usub, et kõik pooled on nüüd vastutavad kokkuleppe range ja täieliku elluviimise tagamise eest; väljendab heameelt seoses ühiskomisjoni moodustamisega, kuhu kuuluvad Iraani esindajad ja E3/EL+3 riikide rühm (Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid) ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresident; toetab igati kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordinaatori rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on jätkuvalt ülitähtis;

17.  mõistab hukka KRDV hiljutised tuumakatsetused ning asjaolu, et riik on tagasi lükanud mitu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, sealhulgas kõige viimase, mis võeti vastu 2. märtsil 2016 (2070); nõuab tungivalt, et KRDV hoiduks edasisest provokatiivsest tegevusest, lõpetades täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult kõik oma käimasolevad tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid, lõpetaks kogu nendega seotud tegevuse, hakkaks viivitamatult täitma kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone ning teisi rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise norme, ning naaseks läbirääkimistelaua taha; kutsub KRDVd üles viivitamatult allkirjastama ja ratifitseerima tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut; kinnitab soovi leida KRDV tuumaküsimusele diplomaatiline ja poliitiline lahendus ning toetab kuuepoolsete kõneluste jätkamist; nõuab tungivalt, et Hiina avaldaks KRDV-le suuremat survet;

18.  väljendab heameelt seoses massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamisega ELi kokkulepetesse kolmandate riikidega ja tegevuskavadesse; märgib, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid;

19.  väljendab heameelt seoses ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia esitamisega ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järelmeetmena ajakohastaks ja laiendaks 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ja 2009. aasta uusi tegevussuundi, võttes arvesse eespool kirjeldatud teemasid ja probleeme, et EList saaks tuumadesarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute tugevdamisel ja edendamisel kandev jõud;

20.  väljendab heameelt seoses nende teemade regulaarse käsitlemisega massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eksperdirühmade kaudu ning palub massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumil, mida juhib ELi peanõunik ja erisaadik tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuses, laiendada oma tegevusvälja ja käsitleda ka desarmeerimisküsimusi;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, desarmeerimisküsimustega tegelevale ÜRO ülemvolinikule, Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioonile, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile ning ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi parlamentidele.

 

(1)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 97.

(2)

ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 77.

(3)

ELT L 196, 24.7.2012, lk 67.

Õigusalane teave