Menetlus : 2018/2513(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0045/2018

Esitatud tekstid :

RC-B8-0045/2018

Arutelud :

PV 18/01/2018 - 4.1
CRE 18/01/2018 - 4.1

Hääletused :

PV 18/01/2018 - 6.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0013

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 283kWORD 50k
17.1.2018
PE614.347v01-00}
PE614.351v01-00}
PE614.352v01-00}
PE614.353v01-00}
PE614.355v01-00} RC1
 
B8-0045/2018}
B8-0049/2018}
B8-0050/2018}
B8-0051/2018}
B8-0053/2018} RC1

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

PPE (B8-0045/2018)

ECR (B8-0049/2018)

S&D (B8-0050/2018)

Verts/ALE (B8-0051/2018)

ALDE (B8-0053/2018)


Nigeeria kohta (2018/2513(RSP))


Cristian Dan Preda, Tunne Kelam, Andrzej Grzyb, David McAllister, Sandra Kalniete, Tomáš Zdechovský, Pavel Svoboda, Ivan Štefanec, Elisabetta Gardini, Jaromír Štětina, Krzysztof Hetman, Claude Rolin, Michaela Šojdrová, Dubravka Šuica, Brian Hayes, Thomas Mann, Laima Liucija Andrikienė, Eduard Kukan, Romana Tomc, Patricija Šulin, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Francis Zammit Dimech, Bogdan Brunon Wenta, Adam Szejnfeld, Roberta Metsola, Milan Zver, Eva Maydell, Csaba Sógor, Ivana Maletić, Giovanni La Via, Joachim Zeller, Lars Adaktusson, Andrey Kovatchev, Marijana Petir, Deirdre Clune, Ramona Nicole Mănescu, Jiří Pospíšil, László Tőkés, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Manolis Kefalogiannis, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Stanislav Polčák fraktsiooni PPE nimel
Elena Valenciano, Soraya Post, Cécile Kashetu Kyenge fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Karol Karski, Ruža Tomašić, Valdemar Tomaševski, Notis Marias, Monica Macovei, Anna Elżbieta Fotyga, Jana Žitňanská, Branislav Škripek fraktsiooni ECR nimel
Catherine Bearder, Nedzhmi Ali, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Martina Dlabajová, Nathalie Griesbeck, Marian Harkin, Filiz Hyusmenova, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Louis Michel, Javier Nart, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström, Valentinas Mazuronis, Robert Rochefort fraktsiooni ALDE nimel
Judith Sargentini, Maria Heubuch, Heidi Hautala, Jean Lambert, Michèle Rivasi, Bart Staes, Ernest Urtasun, Barbara Lochbihler, Jordi Solé, Davor Škrlec, Bodil Valero, Igor Šoltes, Bronis Ropė, Michel Reimon fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Piernicola Pedicini, Isabella Adinolfi, Rolandas Paksas
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Nigeeria kohta (2018/2513(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983,

–  võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (õigus mõtte -, südametunnistuse- ja usuvabadusele) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2014. aasta järeldusi inimröövide kohta Nigeerias ning 9. veebruari 2015. aasta järeldusi valimiste kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse president Muhammadu Buhari kõnet Euroopa Parlamendis 3. veebruaril 2016,

–  võttes arvesse otsust lisada Boko Haram terroriorganisatsioonide ELi loendisse komisjoni 28. mai 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 583/2014, millega muudetakse 214. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, mis jõustus 29. mail 2014,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 7. mai 2017. aasta avaldust Boko Harami poolt röövitud tüdrukute vabastamise kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse ÜRO 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nigeeria ratifitseeris 29. oktoobril 1993,

–  võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris aprillis 1991,

–  võttes arvesse Cotonou lepingu teist muutmist, mille Nigeeria ratifitseeris 27. septembril 2010,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna (mõttevabaduse eest) andmist inimõiguste kaitsjale Hauwa Ibrahimile 2005. aastal,

–  võttes arvesse Nigeeria 2015. aasta märtsi presidendivalimiste tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ÜRO hinnangul saab Nigeeriast, mis on Aafrika suurima elanikkonnaga ja kultuuriliselt mitmekesine riik (selle elanike arv on kasvanud 33 miljonilt 1950. aastal ligikaudu 190 miljonini praegu), 2050. aastaks Hiina ja India järel maailma suuruselt kolmanda rahvaarvuga riik;

B.  arvestades, et Nigeerias elab Aafrika suurim kristlaste kogukond;

C.  arvestades, et Nigeeria elanikkond jaguneb peaaegu võrdselt moslemite ja kristlaste vahel;

D.  arvestades, et Nigeeria põhjaosas elab hinnanguliselt 30 miljonit kristlast ja nad on valdavalt islamiusulises piirkonnas suurim usuvähemus;

E.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) teatas 2017. aasta novembris, et Nigeeria kirdeosas vajab 8,5 miljonit inimest elupäästvat abi ning 6,9 miljonile inimesele suunati 2017. aastal humanitaarabi;

F.  arvestades, et Nigeeria keskosa (nn Middle Belt) on kannatanud aastaid etniliste ja usukogukondade vaheliste majandus- ja poliitiliste pingete tõttu ning et viimasel ajal on vägivalda õhutanud karjakasvatajate ja põlluharijate kogukondade vaheline võitlus võimu ja maale juurdepääsu pärast;

G.  arvestades, et rahu ja stabiilsust Nigeeria põhjaosas on alates 2009. aastast ohustanud islamirühmituse Boko Haram jätkuvad rünnakud, mõrvad ja inimröövid;

H.  arvestades, et Boko Harami rünnakute algusest saadik on surma saanud üle 20 000 inimese ja rohkem kui kaks miljonit on põgenenud, sh naaberriikidesse;

I.  arvestades, et Boko Haram röövis 2014. aasta aprillis Nigeeria põhjaosas Chibokis asuvast koolist 276 tüdrukut, kellest mõned on pääsenud tagasi perekonna juurde, kuid väga paljusid tüdrukuid hoitakse endiselt teadmata kohas kinni;

J.  arvestades, et Boko Haram on naisi ja tütarlapsi orjastanud, vägistanud, radikaliseerinud ja sundinud „abielluma“; arvestades, et paljud need kohutavad kogemused läbi teinud on nüüd oma vägistajatest lapseootel;

K.  arvestades, et julgeolekujõude on samuti süüdistatud rahumeelsete meeleavalduste ja koosolekute katkestamises, mõnel juhul vägivaldselt ja ülemäärast jõudu kasutades;

L.  arvestades, et viimase aasta jooksul on aset leidnud arvukad vaimulike ja nunnade röövimised, muu hulgas rööviti Iguoriakhis 13. novembril 2017 kuus Jeesuse südame euharistia kloostri õde, kes hiljaaegu vabastati;

M.  arvestades, et Omokus sai uue aasta varajastel hommikutundidelt jumalateenistuselt tagasi pöördudes surma üle 14 inimese surma ja paljud said vigastada; arvestades, et kristlastest ja moslemitest hukkunute arv on viimasel ajal kasvanud, mis näitab ilmekalt mõlema usutunnistuse murettekitavat olukorda riigis;

N.  arvestades, et konfliktid kajakasvatajate ja põlluharijate vahel on Nigeerias viimase aastakümnega sagenenud arvult ja levikult ja muutunud teravamaks ning ohustavad praegu riigi püsimajäämist; arvestades, et tuhanded inimesed on tapetud ja kogukonnad hävitatud ning väga paljud põlluharijad ja karjakasvatajad on kaotanud tapmiste ja hävitustegevuse intensiivistudes elu ja vara ning see ei hävita ainult elatusallikaid, vaid kahjustab ka rahvuslikku ühtekuuluvust;

O.  arvestades, et pikas perspektiivis ohustavad karjakasvatust elanikkonna kiire kasv, põlluharimise laienemine ning karjamaade ja karjatamisteede kadumine; arvestades, et samas ei saa karjakasvatust lõpetada ega keelata, kuna selle olemasolul on tugevad kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud põhjused;

P.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on teatanud, et on alust uskuda, et Boko Haram on Nigeerias toime pannud Rooma statuudi artikli 7 kohaseid inimsusvastaseid kuritegusid, sealhulgas mõrvu ja tagakiusamisi;

Q.  arvestades, et Nigeerial on keeruline õigussüsteem, mis ühendab üldise õiguse, tavaõiguse ja religioossed normid ning mitmed valitsustasandid, ning see on keeruline keskkond inimõiguste nõuetekohaseks jõustamiseks;

R.  arvestades, et vastutus, õigus, õigusriigi põhimõte ja võitlus karistamatuse vastu on rahu kindlustamise ja konflikti lahendamise, leppimise ja ülesehitamise püüdluste jaoks hädavajalikud;

S.  arvestades, et surmanuhtlus on Nigeerias seaduslik; arvestades, et 2016. aastal mõisteti Nigeerias surma 527 inimest, mida on kolm korda rohkem kui 2015. aastal; arvestades, et surmanuhtlusele on kehtinud alates 2006. aastast de facto moratoorium, kuigi see moratoorium katkestati 2013. ja 2016. aastal;

T.  arvestades, et Nigeeria sõltumatu riiklik valimiskomisjon on teatanud, et presidendi- ja rahvuskogu valimised toimuvad 16. veebruaril 2019;

U.  arvestades, et organisatsioon Transparency International paigutas Nigeeria oma 2016. aasta korruptsiooni tajumise indeksis 175 riigi seas 136. kohale;

V.  arvestades, et Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt peab EL Nigeeriaga korrapäraselt poliitilist dialoogi inimõiguste ja demokraatia põhimõtete, sealhulgas etnilise, usulise või rassilise diskrimineerimise teemal;

1.  väljendab sügavat muret, et karjakasvatajate ja põlluharijate vahelised etnilised konfliktid Nigeeria keskosa (nn Middle Belt) piirkonnas on sagenenud, mis on suurendanud julgeolekuprobleeme, millega Nigeeria juba silmitsi seisab, ning peab kahetsusväärseks, et nende küsimuste lahendamisel ei ole saavutatud tegelikku edu;

2.  mõistab teravalt hukka kristlaste ja moslemite vastase vägivalla suurenemise Nigeerias, sealhulgas usuasutuste ja jumalateenistustel osalejate vastu suunatud rünnakud, nagu hiljuti vähemalt 48 kristlase tapmine Plateau osariigi külades ja Nigeeria kirdeosas Mubis asuva mošee pommitamine, mille käigus hukkus vähemalt 50 inimest; kutsub president Buhari ja Nigeeria valitsust üles suurendama jõupingutusi, et lõpetada vägivald, kaitsta Nigeeria elanike õigust vabalt usku praktiseerida ja kaitsta kindlamalt kõigi oma kodanike õigusi kooskõlas riigi õigusaktide ja põhiseadusega; avaldab kaastunnet kõigi jätkuva vägivalla ohvrite peredele; tuletab ka meelde, et kuni 1970ndate aastateni elasid karjakasvatajad ja põlluharijad rahumeelselt koos, ja peab kahetsusväärseks, et praegust vägivalda, mis on seotud juurdepääsuga maale ja mida on süvendanud tõhusate vahendussüsteemide kadumine, kujutatakse usukonfliktina, millega alahinnatakse probleemi keerukust;

3.  nõuab tungivalt, et valitsus keskenduks inimõiguste ja inimväärikuse kaitsmisele kõigis poliitikavaldkondades, et tagada elanike rahumeelne kooselu, sõltumata nende usutunnistusest, veendumustest ja poliitilisest kuuluvusest;

4.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus saavutaks kokkuleppe riikliku poliitikaraamistiku suhtes, mis kaitseks nii põlluharijate kui ka karjakasvatajate huve, ning kutsub rahvusvahelisi partnereid üles suurendama investeeringuid karjakasvatajate ja põlluharijate kogukondade vaheliste konfliktide ennetamisse ja lahendamisse, toetades koostööd ühiste majanduslike ja loodusvarade majandamise algatuste kaudu;

5.  mõistab hukka Nigeeria põhjaosas jätkuva vägivalla ja rünnakud, mille sihtmärgiks on olnud kristlaste kogukonnad; märgib, et Boko Haram on rünnanud valimatult moslemeid, kristlasi ja muude usutunnistuste esindajaid;

6.  märgib, et Nigeeria sõjavägi on Boko Haramilt territooriumi tagasi võitnud ja vahistanud mõned selle liikmed, kuid valitsuse mittesõjalised jõupingutused Boko Harami tegevuse lõpetamiseks on endiselt lapsekingades;

7.  nõuab tungivalt, et Buhari valitsus kaitseks oma kodanikke terrorismi eest, kuid nõuab, et selline tegevus viidaks ellu täielikus kooskõlas inimõiguste ja õigusriigi põhimõttega; tunnustab Buhari valitsuse edusamme Nigeeria ees seisvate julgeolekuprobleemide lahendamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel; pakub oma toetust selle eesmärgi saavutamiseks ning korruptsiooni ja terrorismi vaheliste seoste katkestamiseks;

8.  tuletab siiski meelde, et meetmed, mida valitsus on võtnud Boko Harami ja muude terroriorganisatsioonide vastu, ei tohiks edasist vägivalda soodustada; nõuab sellega seoses, et Nigeeria reformiks riiklikke julgeolekujõude, sealhulgas politseijõude, ning korraldaks uurimisi isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste, sealhulgas kohtuväliste hukkamiste, piinamise, meelevaldsete vahistamiste ja väljapressimisega seotud rikkumiste eest;

9.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus tegeleks vägivalla algpõhjustega, tagades kõigile kodanikele võrdsed õigused ja kehtestades mittediskrimineerivad õigusaktid;

10.  mõistab hukka naiste- ja tütarlastevastase seksuaalse ja soolise vägivalla ning Boko Harami ja muude terrorirühmituste naiste ja laste vastu suunatud tegevuse inimröövide, sundabielude, vägistamiste ning enesetapurünnakutes kasutamise eesmärgil; väljendab lisaks muret selle üle, et kuna pagulaslaagrites antav humanitaarabi on ebapiisav, on see toonud kaasa ka sagedase ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise;

11.  kutsub Nigeeria ametivõime üles pakkuma radikaliseerumisprobleemi ohvritele, eelkõige naistele, lastele ja noortele, vajalikku psühhosotsiaalset tuge enne nende taasintegreerimist ühiskonda; nõuab kõigi rahvusvaheliste osalejate ühiseid jõupingutusi, et ennetada vägivaldset äärmuslust põhjustavat radikaliseerumist ning töötada välja rehabilitatsiooni ja deradikaliseerumise programme;

12.  julgustab saavutama suuremaid edusamme võitluses korruptsiooni vastu, mis on Nigeeria ühiskonda aastakümneid kimbutanud, ja usub, et ilma jõuliste meetmeteta selliste kuritegude likvideerimiseks ei ole Buhari valitsusel võimalik täita oma laiemat poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset tegevuskava; nõuab tungivalt, et Nigeeria ametivõimud tugevdaksid korruptsiooni vastu võitlemise meetmeid, ja rõhutab, et kui seda ei tehta, toob see veel aastateks kaasa vaesuse, ebavõrdsuse, mainekahju ning välisinvesteeringute ja riigi kodanike tulevikuväljavaadete vähenemise; tuletab meelde, et korruptsioon põhjustab rahulolematust riigiasutustega ja valitsuste legitiimsuse vähenemist kodanike silmis;

13.  nõuab Nigeeria kohtusüsteemi tõhususe ja sõltumatuse parandamist, et võimaldada kasutada kriminaalõigust tulemuslikult vägivalla, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemisel;

14.  nõuab tungivalt, et Nigeeria ametivõimud kohaldaksid surmanuhtluse suhtes moratooriumi, seades eesmärgiks selle kaotamise;

15.  tuletab Nigeeria valitsusele meelde kohustust tagada, et valimised toimuksid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, ning võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada vabad, läbipaistvad ja usaldusväärsed valimised;

16.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jälgima Liibüast tagasi pöörduvate Nigeeria kodanike taasintegreerimist ning tagama, et ettenähtud ELi rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõnealustest taasintegreerimise meetmetest;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Nigeeria Liitvabariigi presidendile, Aafrika Liidu komisjoni esimehele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) esindajatele.

 

Viimane päevakajastamine: 17. jaanuar 2018Õigusalane teave