Menetlus : 2018/2862(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0456/2018

Esitatud tekstid :

RC-B8-0456/2018

Arutelud :

PV 04/10/2018 - 5.1
PV 04/10/2018 - 5.2
CRE 04/10/2018 - 5.1
CRE 04/10/2018 - 5.2

Hääletused :

PV 04/10/2018 - 7.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0376

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 277kWORD 48k
3.10.2018
PE624.134v01-00}
PE624.137v01-00}
PE624.140v01-00}
PE624.145v01-00} RC1
 
B8-0456/2018}
B8-0459/2018}
B8-0462/2018}
B8-0467/2018} RC1

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,

millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:

B8-0456/2018 (Verts/ALE)

B8-0459/2018 (S&D)

B8-0462/2018 (ALDE)

B8-0467/2018 (GUE/NGL)


Araabia Ühendemiraatide ning eelkõige inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori olukorra kohta (2018/2862(RSP))


Elena Valenciano, Victor Boştinaru, Soraya Post, Pier Antonio Panzeri fraktsiooni S&D nimel
Marietje Schaake, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Gérard Deprez, María Teresa Giménez Barbat, Nathalie Griesbeck, Nadja Hirsch, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Carolina Punset, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Marie-Christine Vergiat, Marie-Pierre Vieu, Luke Ming Flanagan, Helmut Scholz, Barbara Spinelli, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou, Marina Albiol Guzmán fraktsiooni GUE/NGL nimel
Barbara Lochbihler, Pascal Durand, Bodil Valero, Jordi Solé fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Isabella Adinolfi fraktsiooni EFDD nimel
Anna Maria Corazza Bildt, Amjad Bashir, Monica Macovei

Euroopa Parlamendi resolutsioon Araabia Ühendemiraatide ning eelkõige inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori olukorra kohta (2018/2862(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, sealhulgas 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Araabia Ühendemiraatides(1),

–  võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni esimehe 4. juuni 2018. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka Ahmed Mansoorile mõistetud 10aastane vanglakaristus,

–  võttes arvesse Araabia Ühendemiraatide põhiseaduse artiklit 30,

–  võttes arvesse Araabia inimõiguste hartat, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava aastatel 2015–2019,

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava vahearuande kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ja mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ekspertide 12. juuni 2018. aasta avaldust, milles nõutakse vangistatud inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori viivitamatut vabastamist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Pärsia lahe araabia riikide koostöönõukogu Brüsselis toimunud 25. ühisnõukogu ja ministrite kohtumise kaasjuhatajate 18. juuli 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 135,

A.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide julgeolekutöötajad vahistasid Ahmed Mansoori 2017. aasta märtsis; arvestades, et ta on silmapaistev inimõiguslane ning inimõiguste kaitsjate Martin Ennalsi nimelise 2015. aasta autasu laureaat; arvestades, et Ahmed Mansoor võis olla viimane Araabia Ühendemiraatidesse jäänud inimõiguste kaitsja, kes sai avalikult võime kritiseerida;

B.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide välisasjade ja rahvusvahelise koostöö ministri 29. märtsi 2017. aasta avalduses öeldi, et elektrooniliste kuritegude prokuratuur andis korralduse hr Ahmed Mansoori vahistamiseks süüdistatuna internetis väära ja eksitava teabe levitamises viha ja sektantluse külvamise eesmärgil; arvestades, et sellest ja teistest Araabia Ühendemiraatide ametiasutuste ametlikest avaldustest nähtub, et tema vahistamise, kohtu alla andmise ja süüdimõistmise ainuke põhjus seisnes tema internetisõnavõttude sisus ning et talle esitatud süüdistus seisneb Araabia Ühendemiraatide repressiivse küberkuritegevuse seaduse väidetavas rikkumises – selle seaduse põhjal on riigi ametivõimud sundinud vaikima inimõiguslased ning mõistnud riigi valitsejaid kritiseerinud isikutele pikad vanglakaristused ja rängad rahatrahvid;

C.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo hinnangul võidi Ahmed Mansoor vahistada ja teda salaja vangis hoida kättemaksuks ÜRO inimõigusmehhanismides osalemise eest ja sotsiaalmeedias, sealhulgas Twitteris väljendatud seisukohtade ning selle eest, et ta oli niisuguste organisatsioonide nagu Pärsia lahe inimõiguste keskus aktiivne liige;

D.  arvestades, et rühm ÜRO inimõiguste eksperte on kutsunud Araabia Ühendemiraatide valitsust üles hr Mansoori vabastama ning nimetanud tema vahistamist otseseks rünnakuks, mis on suunatud inimõiguslaste seadusliku tegevuse vastu Araabia Ühendemiraatides;

E.  arvestades, et 29. mail 2018 mõisteti Ahmed Mansoor 10 aastaks vangi selle eest, et ta pärast rängalt ebaõiglast kohtuistungit Abu Dhabis kasutas Twitteri sõnavõttudes oma sõnavabadust; arvestades, et talle mõisteti ka trahv üks miljon AÜE dirhemit (232 475 eurot) ja ta peab pärast vanglast vabanemist jääma kolmeks aastaks järelevalve alla; arvestades, et hr Mansoor on kohtuotsuse edasi kaevanud, kuid apellatsiooni menetlemise aeg ei ole veel teada;

F.  arvestades, et pärast hr Mansoori vahistamist 2017. aasta märtsis olevat tal keelatud mis tahes sidepidamine oma perega ning sestsaadik on tema naisel olnud vaid neljal korral lubatud teda külastada; arvestades, et teadete kohaselt on ta vahistamisest saadik üksikvangistuses ja teda olevat piinatud; arvestades, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimude teatel hoitakse teda Al Sadri vanglas Abu Dhabis;

G.  arvestades, et ilmselt ei ole hr Mansoor saanud ise valida sõltumatut advokaati, ehkki valitsuse väitel võib ta seda teha; arvestades, et vastavalt Araabia inimõiguste harta (mille Araabia Ühendemiraadid on ratifitseerinud) artiklile 16 on õigus advokaadiga kohtuda iga vahistatud isiku põhiõigus;

H.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud on üle kuue aasta Ahmed Mansoori ahistanud ja taga kiusanud, teda on korduvalt füüsiliselt rünnatud, tappa ähvardatud ning allutatud füüsilisele ja elektroonilisele järelevalvele; arvestades, et 2011. aastal määrati talle pärast seitsmekuulist eelvangistust ebaõiglaseks hinnatud kohtuistungil kolmeaastane vanglakaristus „ametiisikute solvamise“ eest; arvestades, et kaheksa kuud hiljem vabanes ta presidendi amnestiaga, kuid ametivõimud ei tagastanud talle passi, mis tähendas sisulist reisikeeldu;

I.  arvestades, et enne vahistamist oli hr Mansoor üks 133 isikust, kes kirjutasid alla petitsioonile, milles nõuti Araabia Ühendemiraatides ühetaolisi ja otseseid valimisi ning valitsuse nõuandekogule, Föderaalsele Rahvusnõukogule seadusandliku võimu andmist; arvestades, et hr Mansoor haldas ka Al-Hiwar al-Emarati nimelist netifoorumit, millel kritiseeriti Araabia Ühendemiraatide juhte ja poliitikat; arvestades, et ta kuulub organisatsiooni Human Rights Watch Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika nõuandekomiteesse ning on tegev ÜRO inimõigusmehhanismides;

J.  arvestades, et inimõiguste küsimustes sõna võtnud Araabia Ühendemiraatide elanikke ähvardab tõsiselt meelevaldne vahistamine, vangistus ja piinamine; arvestades, et põhiseaduse muutmist ja inimõigusvaldkonna reformimist nõudvaid aktiviste represseeritakse jätkuvalt; arvestades, et kodanikuühiskonna liikmete ründamine, sealhulgas püüded inimõiguslasi, ajakirjanikke, juriste ja teisi vaikima sundida, vangistada või ahistada on viimastel aastatel üha sagenenud;

K.  arvestades, et ÜRO kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportöör teatas 2014. aastal, pärast Araabia Ühendemiraatide külastamist, et riikliku julgeolekuga seotud kohtuasjades osalevatele advokaatidele on survet avaldatud ning neid on ahistatud ja ähvardatud; arvestades, et ta taunis asjaolu, et kohtusüsteem oli sisuliselt endiselt valitsuse täitevvõimu kontrolli all;

L.  arvestades, et on ilmnenud, et mitmed ELi liikmesriigid on andnud loa eksportida mitmesuguseid küberjärelevalve tehnoloogiaid varem rängalt inimõigusi rikkunud riikidesse, sealhulgas Araabia Ühendemiraatidesse;

M.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatides kohaldatakse jätkuvalt surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aastal hukati üks inimene ja praegu ootab surmanuhtluse täideviimist 19 isikut;

1.  mõistab kindlalt hukka Ahmed Mansoori ja kõigi teiste inimõiguste kaitsjate ahistamise, tagakiusamise ja kinnipidamise üksnes nende inimõigustealase töö ning väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest internetis ja mujal; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud viiksid läbi põhjalikud ja erapooletud uurimised rünnakute puhul kodanikuühiskonna osaliste vastu, et võtta selliste tegude toimepanijad vastutusele;

2.  palub, et ametivõimud vabastaksid hr Mansoori viivitamata ja tingimusteta, ja et kõikidest tema vastu esitatud süüdistustest loobutaks, kuna ta on meelsusvang, keda peetakse kinni ainult selle eest, et ta kasutas rahumeelselt oma õigust väljendusvabadusele, sealhulgas inimõigustealase töö abil; nõuab samuti kõigi Araabia Ühendemiraatide meelsusvangide kohest ja tingimusteta vabastamist ning nende vastu esitatud süüdistuste tagasivõtmist;

3.  väljendab oma sügavat muret teadete pärast, nagu oleks Ahmed Mansoori kinnipidamise ajal piinatud või väärkoheldud, ja et teda peetakse üksikvangistuses; nõuab tungivalt, et ametivõimud neid väiteid uuriksid ning annaksid talle viivitamatu ja korrapärase võimaluse kohtuda advokaadi ja perega ning saada ravi, mida ta võib-olla vajab; tuletab Araabia Ühendemiraatide ametivõimudele meelde, et pikaajaline ja tähtajatu üksikvangistus võib rahvusvahelise inimõigustealase õiguse seisukohast kujutada endast mõnd piinamise vormi või muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist, ja et vahistamiskäsu või mis tahes kohtuliku kontrolli puudumine tema vahistamisel ja kinnipidamisel kujutab endast rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohase nõuetekohase menetluse põhimõtete rikkumist;

4.  palub, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud tagaksid, et kinnipeetute suhtes, keda arvatakse olevat seadust rikkunud, kohaldataks nõuetekohast menetlust ning nad saaksid osaleda rahvusvahelistele normidele vastavas vabas ja õiglases kohtupidamises;

5.  palub, et Araabia Ühendemiraadid vaataksid läbi küberkuritegusid käsitleva föderaalseaduse, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste normidega, mis on seotud igaühe õigusega otsida, saada, levitada ja anda teavet ja ideesid teistele, õigusega arvamus-, väljendus- ja teabevabadusele, juurdepääsuga internetile ja õigusega eraelu puutumatusele; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud muudaksid terrorismivastase võitluse seadust, 2012. aasta küberkuritegude seadust ja föderaalseadust nr 2/2008, mida on korduvalt kasutatud selleks, et esitada süüdistusi inimõiguste kaitsjatele;

6.  palub, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud lõpetaksid igasuguse inimeste ahistamise ning viivitamatult tühistaksid inimõiguste kaitsjate suhtes kehtestatud reisikeelu, ja nõuab, et nad tagaksid kõikidel juhtudel, et Araabia Ühendemiraatide inimõiguste kaitsjad saaksid viia ellu oma legitiimset inimõigustealast tegevust nii kohapeal kui ka riigist väljaspool, ilma et nad peaksid kartma kättemaksu;

7.  nõuab, et kogu ELis keelataks Araabia Ühendemiraatidele müüa või sinna eksportida mis tahes sellist liiki julgeolekuvarustust, mida saab kasutada või mida selles riigis kasutatakse represseerimiseks, sealhulgas interneti jälgimise tehnoloogiat, samuti sellist varustust ajakohastada või hooldada; väljendab muret asjaolu pärast, et teatavat kahesuguse kasutusega küberseiretehnoloogiat kasutatakse üha sagedamini aktivistide ja ajakirjanike vastu; peab sellega seoses kiiduväärseks ELi institutsioonide jätkuvaid jõupingutusi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli eeskirjade ajakohastamiseks;

8.  väljendab muret asjaolu pärast, et üha arvukamalt karistatakse inimesi selle eest, et nad teevad koostööd ÜRO ja selle eri organitega; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud lõpetaksid mitmesuguste ÜRO inimõiguste mehhanismide töös osalevate inimeste takistamise ja ahistamise; nõuab lisaks tungivalt, et ametivõimud lubaksid ÜRO ekspertidel, rahvusvaheliste vabaühenduste töötajatel ja ELi ametnikel hr Mansoori külastada;

9.  nõuab, et Araabia Ühendemiraatides oleks rohkem vabadusi; rõhutab, kui oluline on, et Araabia Ühendemiraadid täidaksid rahvusvahelise inimõigustealase õiguse raames võetud kohustusi, ja nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid sõna-, mõtte ja väljendusvabaduse kaitse internetis ja mujal kõikidele oma riigi kodanikele, ja et nad järgiksid kõiki sätteid ÜRO deklaratsioonis inimõiguste kaitsjate kohta, eelkõige selle artiklit 1, artikli 6 punkti a ja artikli 12 lõiget 2; toonitab, et neid vabadusi tagatakse mitte ainult universaalsete inimõigustealaste õigusaktidega, vaid ka Araabia inimõiguste hartaga, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud;

10.  palub Araabia Ühendemiraatidel kinnitada kavatsust täita inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid, ratifitseerides kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja selle fakultatiivprotokollid ning esitades alalise küllakutse kõikidele ÜRO erimenetluste volitatud esindajatele;

11.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, EL ja selle liikmesriigid asuksid kindlale avalikule seisukohale niisuguse inimõiguste ränga rikkumise suhtes ning nõuaksid sealhulgas igasuguse suhtlemise käigus Araabia Ühendemiraatide ametivõimudega hr Mansoori vabastamist; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon Abu Dhabis annaks Ahmed Mansoorile kogu vajalikku tuge, kaasa arvatud vanglakülastused, kohtuistungite jälgimine ning õigus- või muud liiki abi andmine, mida tal võib vaja minna; palub, et Euroopa välisteenistus annaks Euroopa Parlamendile aru meetmete kohta, mida ELi delegatsioon on seni võtnud, et hr Mansoori toetada;

12.  palub, et Euroopa välisteenistus teeks ettepaneku ELi sihipäraste meetmete kohta, mis on seotud inimõiguste tõsiste rikkumistega, ja et liikmesriigid need vastu võtaksid;

13.  kordab uuesti, et on surmanuhtluse vastu igasugustel asjaoludel, ning nõuab surmanuhtlusele moratooriumi kuulutamist eesmärgiga see kaotada;

14.  ergutab jätkuvat dialoogi ELi, selle liikmesriikide ja Araabia Ühendemiraatide vahel; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja selle Pärsia lahe partnerite regulaarsed parlamentidevahelised kohtumised kujutavad endast tähtsat foorumit konstruktiivse ja avameelse dialoogi pidamiseks ühist huvi pakkuvate probleemide üle; rõhutab, et parlamentidevahelistel aruteludel peaks lisaks julgeoleku- ja kaubandusküsimustele keskenduma ka inimõiguste austamisele kui äärmiselt tähtsale teemale;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Araabia Ühendemiraatide valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide valitsustele; nõuab käesoleva resolutsiooni tõlkimist araabia keelde.

(1)

ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 40.

Viimane päevakajastamine: 3. oktoober 2018Õigusalane teave