Menetlus : 2019/2800(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0040/2019

Esitatud tekstid :

RC-B9-0040/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/09/2019 - 7.4

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0020

<Date>{17/09/2019}17.9.2019</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0040/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0041/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0042/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0043/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0044/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0047/2019</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 143kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5 ja artikli 132 lõikele 4,</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0040/2019 (PPE)

B9-0041/2019 (Verts/ALE)

B9-0042/2019 (GUE/NGL)

B9-0043/2019 (ECR)

B9-0044/2019 (S&D)

B9-0047/2019 (Renew)</TablingGroups>


<Titre>taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2800(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Annie Schreijer-Pierik, Herbert Dorfmann</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Paolo De Castro</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Jan Huitema</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Martin Häusling</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Anthea McIntyre, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová, Nicola Procaccini, Mazaly Aguilar</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

<Depute>Martin Buschmann, Luke Ming Flanagan, Stelios Kouloglou, Petros Kokkalis, Marisa Matias, Manuel Bompard</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

<Depute>Dino Giarrusso, Daniela Rondinelli</Depute>

</RepeatBlock-By>


Euroopa Parlamendi resolutsioon taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta

(2019/2800(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni olemuselt bioloogiliste meetodite patenteerimise kohta[1],

 võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni patentide ja sordiaretajate õiguste kohta[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta[3], eriti selle artiklit 4, mille kohaselt ei kaitsta patendiga olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud tooteid,

 võttes arvesse 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patendikonventsiooni, eelkõige selle artikli 53 punkti b,

 võttes arvesse Euroopa patendikonventsiooni rakendusmäärust, eriti selle reeglit 26, milles on sätestatud, et biotehnoloogilisi leiutisi käsitlevate Euroopa patenditaotluste ja patentide puhul tuleb täiendava tõlgendamisvahendina kasutada direktiivi 98/44/EÜ,

 võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatist, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid[4],

 võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2017. aasta järeldusi komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid[5],

 võttes arvesse Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu 29. juuni 2017. aasta otsust, millega muudeti Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28 (CA/D 6/17)[6],

 võttes arvesse, et Euroopa Patendiameti president on esitanud Euroopa Patendiameti suurele apellatsioonikojale mitu küsimust Euroopa Patendiameti tehnilise apellatsioonikoja 3.3.04 5. detsembri 218. aasta otsuse T 1063/18[7] kohta,

 võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta[8] (edaspidi „nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94“), eelkõige selle artikli 15 punkti c, milles on sätestatud sordiaretajate erand,

 võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, milles käsitletakse muu hulgas võltsitud toodetega kauplemist, eelkõige selle artikli 27 lõiget 3,

 võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A. arvestades, et piiranguteta juurdepääs taimsele materjalile (kaasa arvatud taimesortidele) on äärmiselt oluline Euroopa taimearetuse ja põllumajandus innovatsioonivõime, nende sektorite konkurentsivõime ja uute taimesortide aretamise jaoks, et tagada toiduga kindlustatus kogu maailmas, võidelda kliimamuutustega, vältida sordiaretussektoris monopole ning luua VKEdele ja põllumajandusettevõtjatele samal ajal rohkem võimalusi;

B. arvestades, et geneetilistele ressurssidele juurdepääsu piiramine või takistamine võib viia sordiaretuse valdkonnas turu liigse kontsentreerumiseni, mis kahjustab turukonkurentsi, tarbijaid ning Euroopa siseturgu ja toiduga kindlustatust;

C. arvestades, et patentide andmine toodetele, mis on saadud olemuselt bioloogiliste meetoditega, või traditsiooniliseks aretuseks vajalikule geneetilisele materjalile kahjustab Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sätestatud erandit;

D. arvestades, et patentide andmine olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud toodetele, nagu taimed, seemned, iseloomulikud tunnused ja geenid, peab olema välistatud;

E. arvestades, et sordi- ja tõuaretus on meetod, mida põllumajandustootjad ja põllumajanduskogukonnad on praktiseerinud juba põllumajanduse algusaegadest peale, ning arvestades, et sortide ja aretusmeetodite piiramatu kasutus on geneetilise mitmekesisuse jaoks tähtis;

F. arvestades, et direktiiviga 98/44/EÜ reguleeritakse biotehnoloogialeiutisi, eelkõige geenitehnoloogiat;

G. arvestades, et komisjon järeldab oma 8. novembri 2016. aasta teatises, et ELi seadusandja kavatses direktiivi 98/44/EÜ vastu võttes jätta olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja;

H. arvestades, et nõukogu tervitab oma 3. veebruari 2017. aasta järeldustes komisjoni teatist; arvestades, et kõik ELi seadusandjad on sõnaselgelt teatanud, et ELi seadusandja kavatses direktiivi 98/44/EÜ vastu võttes jätta olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja;

I. arvestades, et Euroopa Patendiameti haldusnõukogu muutis 29. juunil 2017. aastal Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28[9] ning otsustas, et olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud taimede ja loomade patentimine on keelatud;

J. arvestades, et Euroopa patendikonventsiooni 38 osalisriiki on kinnitanud, et nende siseriiklik õigus ja praktika on kohandatud nii, et jätta olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja;

K. arvestades, et Euroopa patendikonventsiooni osalisriigid on väljendanud muret õiguskindlusetuse pärast, mille tehnilise apellatsioonikoja 3.3.04 5. detsembri 2018. aasta otsus T 1063/18[10] tekitas;

L. arvestades, et 2019. aasta märtsis toimunud haldusnõukogu 159. koosolekul pöördus Euroopa Patendiameti president seoses selle otsusega Euroopa Patendiameti suure apellatsioonikoja poole;

M. arvestades, et Euroopa Patendiameti otsust oodatakse paljude selliste taotluste menetlemiseks, mis on esitatud olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud toodete kohta, mis tähendab, et nii taotlejad kui ka kõik teised isikud, keda need patendid mõjutavad, vajavad reegli 28 lõike 2 kehtivuse suhtes kiiresti õiguskindlust;

N. arvestades, et Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu 1991. aasta konventsioonil põhineva rahvusvahelise sordikaitsesüsteemi ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 2100/94 põhineva ELi süsteemi üks aluspõhimõtteid on, et kaitstud sordi omanik ei saa takistada teisi kasutamast kaitstud sorti edasise aretustegevuse jaoks;

1. väljendab Euroopa Patendiameti tehnilise apellatsioonikoja 3.3.04 5. detsembri 2018. aasta otsuse (T 1063/18) pärast suurt muret, sest see tekitab õiguskindlusetust;

2. kordab, et direktiivi 98/44/EÜ ja ELi seadusandja soovi kohaselt ei saa patendiga mingil juhul kaitsta taimesorte ega loomaliike, sh osi ega omadusi, olemuselt bioloogilisi meetodeid ega selliste meetodite abil saadud tooteid;

3. on seisukohal, et Euroopa Patendiameti enda otsustuseeskirjad ei tohi kahjustada Euroopa patendiõiguse demokraatlikku poliitilist kontrolli, patendiõiguse tõlgendamist ega seadusandja kavatsust, mida on selgitatud komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid;

4. on seisukohal, et kui püütakse patentida tooteid, mis on saadud tavapäraste sordiaretusmeetoditega (sh ristamine ja valik), või tavapäraseks sordiaretuseks vajalikku geneetilist materjali, siis rikutakse Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sõnastatud väljajätmissätteid;

5. palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik, mis võimalik, et Euroopa Patendiamet looks olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud toodete patentsuse keelustamise osas õigusliku selguse;

6. peab kiiduväärseks komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatist, milles on selgitatud, et direktiivi 98/44/EÜ vastu võtmisel soovis ELi seadusandja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja jätta; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa patendikonventsiooni osalisriigid on oma õigusaktid ja praktika kooskõlla viinud, ning peab tervitatavaks Euroopa Patendiameti haldusnõukogu otsust, milles selgitatakse, mida patentsusest tehtavaid erandeid käsitlev Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punkt b hõlmab ja tähendab;

7. palub komisjonil ja liikmesriikidel kaitsta Euroopa sordiaretus- ja põllumajandussektori innovatsioonivõimet ja üldsuse huve ning kindlustada, et liit seisab selle eest, et olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud materjali on võimalik sordiaretuseks kätte saada ja kasutada, et võimaluse korral mitte sekkuda tavasse, mille kohaselt on tagatud põllumajandustootjate õiguste kaitse ja aretajatele erandi tegemine;

8. nõuab seetõttu, et komisjon esitaks enne 1. oktoobrit 2019 koos Euroopa Patendiameti suure apellatsioonikojaga amicus curiae esildise, milles kinnitatakse komisjoni 2016. aasta teatises sõnastatud järeldust, et direktiivi 98/44/EÜ vastu võtmisel soovis ELi seadusandja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja jätta, ning et komisjon lisaks oma avaldusele käesoleva resolutsiooni;

9. palub, et Euroopa Patendiameti suur apellatsioonikoda taastaks viivitamata õiguskindluse ning annaks selge vastuse küsimustele, mille Euroopa Patendiameti president on talle sordiaretajate, põllumajandustootjate ja üldsuse huvides esitanud;

10. palub komisjonil teha kaubandus- ja partnerluslepingute läbirääkimistel kolmandate riikidega aktiivselt pingutusi selle nimel, et olemuselt bioloogiliste meetodite ja nende abil saadud toodete patentsus oleks välistatud;

11. palub komisjonil seista olemuselt bioloogiliste meetodite ja nende abil saadud toodete patentsuse välistamise eest ka aruteludes, mis puudutavad mitmepoolse patendiõiguse ühtlustamist;

12. palub komisjonil anda aru patendiõiguse arengu ja tähenduse kohta biotehnoloogia ja geenitehnika valdkonnas, nagu on nõutud direktiivi 98/44/EÜ artikli 16 punktis c ning mida on nõudnud ka parlament oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsioonis patentide ja sordiaretajate õiguste kohta, ning patentide kaitse ulatusega seotud küsimusi põhjalikumalt analüüsida;

13. teeb presidendile ülesandeks esitada käesolev resolutsioon kirjaliku avaldusena 1. oktoobriks 2019 Euroopa Patendiameti suurele apellatsioonikojale ning edastada see ka nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 31.

[2] ELT C 399, 24.11.2017, lk 188.

[3] ELT L 213, 30.7.1998, lk 13.

[4] ELT C 411, 8.11.2016, lk 3.

[5] ELT C 65, 1.3.2017, lk 2.

[6] EPO Teataja, A56, 31.7.2017.

[7] EPO Teataja, A52, 31.5.2019.

[8] EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

[9] EPO Teataja, A56, 31.7.2017 (CA/D 6/17).

[10] https://www.epo.org/news-issues/news/2019/20190329.html

Viimane päevakajastamine: 18. september 2019Õigusalane teave