Menetlus : 2019/2883(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0156/2019

Esitatud tekstid :

RC-B9-0156/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 21
CRE 23/10/2019 - 21

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.10
CRE 24/10/2019 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0050

<Date>{23/10/2019}23.10.2019</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0156/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0157/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0158/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0159/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0160/2019</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0161/2019</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 156kWORD 50k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõigetele 2 ja 4</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0156/2019 (ECR)

B9-0157/2019 (Verts/ALE)

B9-0158/2019 (GUE/NGL)

B9-0159/2019 (S&D)

B9-0160/2019 (Renew)

B9-0161/2019 (PPE)</TablingGroups>


<Titre>Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2883(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Željana Zovko, David McAllister, Sandra Kalniete, Kinga Gál, David Lega, László Trócsányi, Andor Deli, Edina Tóth, Ivan Štefanec</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Kati Piri, Tonino Picula, Isabel Santos, Andreas Schieder, Tanja Fajon</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Ilhan Kyuchyuk, Dita Charanzová, Klemen Grošelj, Irena Joveva, Radka Maxová, Michal Šimečka, Ramona Strugariu</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew Europe nimel</Commission>

<Depute>Reinhard Bütikofer, Catherine Rowett, Caroline Roose, David Cormand, Monika Vana, Tineke Strik, Michael Bloss, Niklas Nienaß, Salima Yenbou, Erik Marquardt, Ernest Urtasun, Viola Von Cramon-Taubadel</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Ryszard Czarnecki, Zdzisław Krasnodębski, Karol Karski, Angel Dzhambazki, Anna Fotyga, Adam Bielan, Witold Jan Waszczykowski</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

<Depute>Stelios Kouloglou, Dimitrios Papadimoulis, Elena Kountoura, Petros Kokkalis, Konstantinos Arvanitis, Alexis Georgoulis</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

<Depute>Fabio Massimo Castaldo</Depute>

</RepeatBlock-By>


Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta

(2019/2883(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, milles kiideti heaks 26. juunil 2018. aastal vastu võetud nõukogu järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, millega avati selgelt uks ühinemisläbirääkimiste alustamiseks 2019. aasta juunis,

 võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi, milles nõukogu otsustas pöörduda hiljemalt 2019. aasta oktoobris tagasi komisjoni soovituste juurde alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. oktoobri 2019. aasta järeldusi, milles ülemkogu otsustas pöörduda laienemise küsimuse juurde tagasi enne 2020. aasta mais Zagrebis toimuvat ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist,

 võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2015)0260) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente „2019. aasta aruanne Albaania kohta“ (SWD(2019)0215) ja „2019. aasta aruanne Põhja-Makedoonia kohta“ (SWD(2019)0218),

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta, eelkõige 15. veebruari 2017. aasta[1] ja 29. novembri 2018. aasta[2] resolutsioone, milles käsitletakse komisjoni 2016. ja 2018. aasta aruandeid Albaania kohta, ning 14. juuni 2017. aasta[3] ja 29. novembri 2018. aasta[4] resolutsioone komisjoni 2016. ja 2018. aasta aruannete kohta, milles käsitletakse endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki,

 võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

 võttes arvesse Albaania ühinemist NATOga 2009. aastal ja asjaolu, et Põhja-Makedoonia on saamas NATO 30. liikmeks,

 võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

 võttes arvesse eesistuja Tuski, presidentide Sassoli ja Junckeri ning ametisseastuva presidendi Von der Leyeni 3. oktoobri 2019. aasta ühist kirja Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta,

 võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist laienemisstrateegia ja peamiste ülesannete kohta aastatel 2013–2014 (COM(2013)0700),

 võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

 võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal algatatud Berliini protsessi,

 võttes arvesse lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning 17. juunil 2018. aastal strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja-Makedooniale ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus ja Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta otsust anda Albaaniale kandidaatriigi staatus,

 võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning kahe kõnealuse riigi, Albaania ja Põhja-Makedoonia vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid,

 võttes arvesse 2. juunil ja 15. juulil 2015. aastal Skopjes nelja peamise erakonna vahel saavutatud poliitilist kokkulepet (nn Pržino kokkulepe) ning 20. juulil ja 31. augustil 2016. aastal saavutatud nelja erakonna kokkulepet selle poliitilise kokkuleppe rakendamise kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et 2003. aastal Thessaloníkis toimunud kohtumisel rõhutas Euroopa Ülemkogu oma toetust Lääne-Balkani riikide edaspidisele integreerumisele Euroopa Liidu struktuuridesse ning märkis, et nende tulevane liiduga ühinemine on ELi jaoks oluline prioriteet ja et Balkani riigid moodustavad ühtse Euroopa lahutamatu osa;

B. arvestades, et EL kinnitas 17. mail 2017. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel, et toetab kindlalt Lääne-Balkani riikide väljavaadet saada ELi liikmeks;

C. arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks on olnud Lääne-Balkani riikide reformide peamine stiimul; arvestades, et laienemisprotsessil on olnud otsustav tähtsus Lääne-Balkani stabiliseerimisel, mida peetakse ELi jaoks strateegilise tähtsusega piirkonnaks;

D. arvestades, et nii Põhja-Makedoonias kui ka Albaanias valitseb ELiga ühinemise protsessi suhtes poliitiline konsensus ja üldsuse laialdane toetus;

E. arvestades, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on hädavajalikud mõlema riigi ELiga ühinemise protsessi edukaks kulgemiseks;

F. arvestades, et iga kandidaatriiki hinnatakse tema individuaalsete saavutuste põhjal eraldi ning ühinemise ajakava ja läbirääkimiste tempo tuleks määrata kindlaks reformide kiiruse ja kvaliteedi põhjal;

G. arvestades, et Albaania esitas ELiga ühinemise taotluse 2009. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2014. aastal; arvestades, et 2016. aastal soovitas komisjon alustada ühinemisläbirääkimisi Albaaniaga; arvestades, et Põhja-Makedoonia esitas ELiga ühinemise taotluse 2004. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2005. aastal; arvestades, et alates 2009. aastast on komisjon korduvalt soovitanud alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedooniaga;

H. arvestades, et see on kolmas kord, kui Euroopa Ülemkogu on pärast 2018. ja 2019. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisi näidanud üles võimetust laienemise kohta positiivset otsust vastu võtta; arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas pöörduda laienemise küsimuse juurde tagasi enne 2020. aasta mais Zagrebis toimuvat ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist;

I. arvestades, et 2017. aasta augustis kirjutas Põhja-Makedoonia (oma endise nime all) Bulgaariaga alla sõpruslepingule, mis tegi lõpu kahe riigi vahelistele erimeelsustele ja lähendas neid teineteisele ELile suunatud partnerluse kaudu ning millele järgnes Prespa kokkulepe Kreekaga;

J. arvestades, et Albaanias on tehtud suuri edusamme kohtusüsteemi reformimisel, mille eesmärk on suurendada riigi kohtuasutuste sõltumatust, vastutust, professionaalsust ja tõhusust ning inimeste usaldust kohtuorganite vastu; arvestades, et neid reforme tuleb pidada kõige ulatuslikumateks pingutusteks selles valdkonnas, isegi kui võrrelda, mida kõik teised piirkonna riigid peavad saavutama teel ELi liikmesuse suunas;

K. arvestades, et ajendatuna läbirääkimiste alustamise otsuse edasilükkamisest kuulutati Põhja-Makedoonias välja ennetähtaegsed valimised;

1. väljendab sügavat pettumust selle üle, et EL ei jõudnud kokkuleppele ühinemisläbirääkimiste alustamises Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, kuna Prantsusmaa, Taani ja Madalmaad blokeerisid selle, kuigi need kaks riiki on teinud märkimisväärseid pingutusi ja vastavad Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimiste alustamise nõuetele;

2. tunnustab Põhja-Makedooniat raskete, varem lahtiseks jäänud kahepoolsete probleemide ajaloolise ja rahuldava lahendamise ja heanaaberlike suhete edendamise eest, eelkõige Kreekaga sõlmitud Prespa kokkuleppe ja Bulgaariaga sõlmitud sõprus-, heanaaberlike suhete ja koostöölepingu kaudu; kutsub nõukogu üles võtma arvesse nende lepingutega antud positiivseid sõnumeid ja teisalt oma otsuse vastumõju poliitilisele stabiilsusele, piirkondlikule koostööle ja rahumeelsele kooseksisteerimisele ning avaldab Põhja-Makedoonia Vabariigile tunnustust Balkanil rahu edendamise ja hea eeskuju näitamise eest pikaajalistele vaidlustele rahumeelse lahenduse leidmiseks; nõuab, et Põhja-Makedoonia parlamendiga jätkataks Jean Monnet’ dialoogi, mis on ülimalt tähtis toetusvahend;

3. väljendab rahulolu selle üle, et Albaania on näidanud otsusekindlust jätkata ELi reformikava täitmist ja on saavutanud nähtavaid ja püsivaid tulemusi, ning tunnustab ka Albaania kohtusüsteemi reformi; toetab täielikult komisjoni soovitust Albaania kohta, millega tunnustatakse selle riigi julgustandvaid reformipüüdeid; on seisukohal, et sõelumisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste kiire alustamine toetab ja hoogustab reforme; on seisukohal, et läbirääkimiste avamine kiirendaks jõuliselt reformide elluviimist ja demokraatlike institutsioonide konsolideerimist ning aitaks Albaanias ja Põhja-Makedoonias tugevdada ELi kontrolli, vastutust ja vähemuste õiguste täielikku austamist;

4. rõhutab, et eitav otsus või otsustamata jätmine on strateegiline viga ja kahjustab ELi usaldusväärsust, arvestades, et sobivate riikide integreerimine aitab ELil säilitada rahvusvahelist rolli ja kaitsta oma huve, teisalt on aga ELiga ühinemise protsessil ümberkujundav mõju ka kandidaatriikidele endile; märgib peale selle, et ELi laienemispoliitika on olnud liidu välispoliitika kõige edukam vahend ja et selle jätkuv murendamine võib ELi lähinaabruses tekitada üha ebastabiilsema olukorra;

5. märgib, et laienemisprotsessi võimalik reformimine ei tohiks takistada neid riike, kes on juba täitnud ühinemisläbirääkimiste alustamise nõuded, ja märgib lisaks, et kandidaatriike tuleb hinnata nende endi saavutuste põhjal, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid, mitte ühe või teise liikmesriigi sisepoliitilised kaalutlused, ning et ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja kvaliteet;

6. tuletab meelde uuendatud konsensust laienemise suhtes, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2006. aasta detsembris ja mida kinnitati uuesti ülemkogu 2016. aasta juuni järeldustes;

7. rõhutab, et ELi suutmatus ühinemisläbirääkimisi alustada on Põhja-Makedoonias viinud ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamiseni ja usalduse kaotuseni nende suhtes, kes on teinud kompromisse; leiab, et see annab võimalikele kandidaatriikidele negatiivse sõnumi heanaaberlike suhete toimimise kohta; märgib murelikult, et see võib muudele välisjõududele, kelle tegevus ei pruugi olla kooskõlas ELi väärtuste ja huvidega, anda võimaluse Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga suhteid tihendada;

8. tunnustab 20. oktoobril 2019 toimunud Põhja-Makedoonia juhtide kohtumise järeldusi, milles kinnitatakse riigi valmidust Euroopa Liiduga ühinemise protsessi jätkata ja rõhutatakse, et Põhja-Makedoonial ei ole sellele alternatiivi;

9. rõhutab, et nõukogu otsus annab hoiatava signaali Lääne-Balkani teistele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ja avab ukse mujalt lähtuvatele mõjudele ning võib aeglustada või isegi täielikult peatada Euroopa-suunaliste reformide elluviimise teistes kandidaatriikides;

10. tuletab meelde Lääne-Balkani piirkonna noorte suuri ootusi ELiga ühinemise suhtes ja on kindlalt seisukohal, et selge tulevikuperspektiivi puudumine võib esile kutsuda väljarände sellest piirkonnast;

11. peab kahetsusväärseks, et see otsus kahjustab Euroopa Parlamendi pingutusi laienemisprotsessis ja Lääne-Balkani strateegiat;

12. avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei jõudnud läbirääkimiste alustamise suhtes ühehäälsele otsusele; kutsub liikmesriike üles näitama vastutustunnet Albaania ja Põhja-Makedoonia ees ning langetama järgmisel kohtumisel ühehäälselt heakskiitva otsuse läbirääkimiste alustamise kohta, pidades silmas ka tegevusetuse tagajärgi;

13. on seisukohal, et uus Euroopa Komisjon peaks viivitamata tegema kokkuvõtte laienemispoliitikast, võttes arvesse nõukogu hiljutise otsuse mõju ning rõhutades laienemise eeliseid nii kandidaatriikidele kui ka liidu liikmesriikidele; on ka kindlalt seisukohal, et komisjon peaks uuesti hindama ja sellele vastavalt muutma 2018. aasta veebruaris vastu võetud Lääne-Balkani strateegiat;

14. kordab, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume ja demokraatia põhimõtteid ning austab põhivabadusi, inim- ja vähemuste õigusi ja õigusriigi põhimõtet;

15. nõuab, et Euroopa Parlament tõhustaks veelgi demokraatiat toetavat tegevust (Jean Monnet’ dialoogid ja suutlikkuse suurendamine) Lääne-Balkani piirkonnas, tagamaks, et parlamendid täidavad täiel määral demokraatlike reformide liikumapaneva jõu rolli ja vastavad oma piirkonna inimeste Euroopa-suunalistele ootustele;

16. nõuab Euroopa Parlamendilt sellega seoses ja vastuseks ummikseisule Euroopa Ülemkogus piirkondliku parlamentaarse dialoogi algatamist Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtidega, et töötada välja strateegia parlamentide rolli kohta ELi reformikava edasiviimisel ja konkreetsete meetmete võtmisel, mis aitaksid täita selle piirkonna inimeste Euroopa-suunalisi ootusi;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Põhja-Makedoonia ja Albaania ja kõigi teiste kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 252, 18.7.2018, lk 122.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0481.

[3] ELT C 331, 18.9.2018, lk 88.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0480.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusalane teave