RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue esimehe ja juhatuse ebaseaduslikke valimisi (parlamentaarne riigipööre)
14.1.2020 - (2020/2507(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9‑0048/2020 (PPE)
B9‑0049/2020 (ECR)
B9‑0050/2020 (S&D)
B9‑0053/2020 (Renew)
Esteban González Pons, Antonio Tajani, Michael Gahler, Dolors Montserrat, Sandra Kalniete, David McAllister, Željana Zovko, Leopoldo López Gil, Antonio López‑Istúriz White, Pilar del Castillo Vera, Javier Zarzalejos, Francisco José Millán Mon, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Nuno Melo, Paulo Rangel, Isabel Wiseler‑Lima, Ivan Štefanec, Vladimír Bilčík, Stelios Kympouropoulos, Esther de Lange, Cláudia Monteiro de Aguiar
fraktsiooni PPE nimel
Javi López, Kati Piri
fraktsiooni S&D nimel
Jordi Cañas, Dita Charanzová, Andrus Ansip, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Phil Bennion, Stéphane Bijoux, Izaskun Bilbao Barandica, Gilles Boyer, Sylvie Brunet, Catherine Chabaud, Olivier Chastel, Jérémy Decerle, Engin Eroglu, Fredrick Federley, Christophe Grudler, Bernard Guetta, Ivars Ijabs, Irena Joveva, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Ilhan Kyuchyuk, Karen Melchior, Javier Nart, Jan‑Christoph Oetjen, Urmas Paet, Samira Rafaela, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Viktor Uspaskich, Hilde Vautmans, Marie‑Pierre Vedrenne, Chrysoula Zacharopoulou
fraktsiooni Renew nimel
Anna Fotyga, Hermann Tertsch, Raffaele Fitto, Carlo Fidanza, Ruža Tomašić
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue esimehe ja juhatuse ebaseaduslikke valimisi (parlamentaarne riigipööre)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eelkõige 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni[1], milles tunnustatakse Juan Guaidód Venezuela ajutise presidendina,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Venezuela kohta, eelkõige 9. jaanuaril 2020 ELi nimel esitatud deklaratsiooni rahvuskoguga seotud viimaste sündmuste kohta, ning tema pressiesindaja 5. jaanuari 2020. aasta avaldust Venezuela rahvuskogus toimunu kohta,
– võttes arvesse rahvusvahelise Venezuela kontaktrühma 9. jaanuari 2020. aasta avaldust,
– võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/1893 (millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas)[2], millega pikendatakse praegu kehtivaid sihipäraseid piiravaid meetmeid kuni 14. novembrini 2020,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 5. jaanuari 2020. aasta avaldust olukorra kohta Venezuelas ja ARO alalise nõukogu 10. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni hiljutiste sündmuste kohta Venezuelas,
– võttes arvesse Lima rühma 5. jaanuari 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse Venezuela põhiseadust,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et EL, tema liikmesriigid ja Euroopa Parlament on kinnitanud, et rahvuskogu on ainuke õiguspärane ja demokraatlikult valitud organ Venezuelas; arvestades, et Venezuela põhiseaduse artikli 194 kohaselt valib rahvuskogu oma liikmete hulgast üheks aastaks esimehe ja juhatuse;
B. arvestades, et 2019. aasta jaanuaris valiti Juan Guaidó rahvuskogu esimeheks ning hiljem vannutati ta Venezuela põhiseaduse artikli 233 kohaselt Venezuela ajutise presidendina ametisse; arvestades, et teda on Venezuela ajutise presidendina tunnustanud enam kui 50 riiki, sealhulgas 25 ELi liikmesriiki, samuti EL ise;
C. arvestades, et Venezuelas seoses rahvuskogu esimehe 5. jaanuariks 2020 kavandatud valimistega toimunu kujutas endast Nicolás Maduro režiimi korraldatud parlamentaarset riigipööret, millega kaasnesid tõsised rikkumised ning rahvuskogu demokraatlikku ja põhiseaduslikku toimimist takistavad teod;
D. arvestades, et relvajõud takistasid jõhkralt rahvuskogu esimehel Juan Guaidól istungit juhatamast, mitmel opositsiooni kuuluval parlamendiliikmel ei lastud rahvuskogu hoonesse siseneda ning sinna ei pääsenud ka ajakirjanikud;
E. arvestades, et katse nimetada rahvuskogu uue Maduro-meelse juhatuse esimeheks Luis Parra oli õigustühine, kuna istungjärku ei olnud ametlikult avatud, koosolekul puudusid juhataja ja kvoorum ning ametliku nimelise hääletuse tulemusi ei kontrollitud, nagu seda nõutakse rahvuskogu kodukorra artiklites 7, 8 ja 11 ning Venezuela põhiseaduse artiklis 221;
F. arvestades, et olude sunnil pidas valdav enamik parlamendiliikmeid mitu tundi hiljem ajalehe El Nacional peahoones erakorralise istungi vastavalt Venezuela põhiseadusele ja rahvuskogu kodukorrale, mis lubavad istungeid korraldada väljaspool parlamendihoonet; arvestades, et Juan Guaidó ja juhatuse liikmed valisid 2015.–2020. aasta ametiaja viimaseks aastaks tagasi 100 parlamendiliiget 167st, mis vastab Venezuela põhiseaduse artiklis 221 sätestatud kvooruminõudele ja nimelise hääletuse tingimustele;
G. arvestades, et rahvuskogu 7. jaanuari 2020. aasta ametlik istung lõppes Juan Guaidó esimehena ametisse vannutamisega, vaatamata Maduro režiimile lojaalsete jõudude katsetele takistada istungi läbiviimist, milleks nad muu hulgas tõkestasid hoonesse sissepääsu ja lülitasid seal elektri välja;
H. arvestades, et rahvuskogu liikmetel peab olema võimalik täita Venezuela rahvalt saadud parlamendiliikme mandaati ilma igasuguse hirmutamise ja kättemaksuta;
I. arvestades, et 20. mail 2018 toimunud presidendivalimiste läbiviimine ei vastanud usaldusväärsete valimiste rahvusvahelistele miinimumnõuetele; arvestades, et EL koos teiste piirkondlike organisatsioonide ja demokraatlike riikidega ei ole neid ebaseaduslikke valimisi ega nende tagajärjel antud volitusi tunnistanud;
J. arvestades, et rahvuskogu liikmete vastu rakendatavad abinõud, sealhulgas 59 liikme ahistamine ja hirmutamine ebaseaduslike rühmituste ja julgeolekuorganite poolt, 29 meelevaldset kinnipidamist ja 27 sundpagulusse saatmist, takistavad rahvuskogu põhiseaduslikku tööd;
K. arvestades, et inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia olukord Venezuelas on aastaid tõsiselt halvenenud, eriti pärast Nicolás Maduro võimuletulekut vaidlustatud valimistel 2013. aastal; arvestades, et riigis on selgelt süvenemas poliitiline, majanduslik, institutsiooniline ja sotsiaalne kriis ning mitmemõõtmeline humanitaarkriis;
1. tunnustab ja toetab Juan Guaidód, kes on rahvuskogus läbipaistvalt ja seaduslikult läbi viidud hääletuse tulemusena vastavalt Venezuela põhiseaduse artiklile 223 rahvuskogu seaduslik esimees ja Venezuela Bolívari Vabariigi seaduslik ajutine president;
2. mõistab teravalt hukka Maduro režiimi ja selle liitlaste parlamentaarse riigipöörde katse ning nende püüded takistada rahvuskogul kui Venezuela ainsal seaduslikul demokraatlikul organil nõuetekohaselt täita talle Venezuela rahva antud põhiseaduslikke volitusi;
3. mõistab hukka need tõsised rikkumised, mis ei ole kooskõlas rahvuskogu esimehe seadusliku valimisprotsessiga ja süvendavad veelgi Venezuela kriisi; mõistab otsustavalt hukka rahvuskogu demokraatlikku, põhiseaduslikku ja läbipaistvat toimimist takistavad teod, selle liikmete vastu jätkuvad hirmutamise, pistisevõtmise, väljapressimise, vägivalla, piinamise ja sunniviisilise kadumise juhtumid ning liikmete suhtes langetatavad meelevaldsed otsused;
4. kinnitab oma täielikku toetust rahvuskogule kui Venezuela ainsale õiguspäraselt valitud demokraatlikule organile, mille volitusi, sealhulgas rahvuskogu liikmete eesõigusi ja turvalisust, tuleb austada; rõhutab, et rahumeelse poliitilise lahenduseni on võimalik jõuda ainult siis, kui täielikult austatakse rahvuskogu põhiseaduslikke õigusi;
5. tuletab meelde, et EL on valmis toetama tõelist kriisi rahumeelsele ja demokraatlikule lahendamisele suunatud protsessi Venezuela rahvuskogus vastu võetud tegevuskava alusel; rõhutab, et senised katsed lahendada kriisi läbirääkimiste ja dialoogi kaudu ei ole andnud mingeid sisulisi tulemusi; nõuab, et Euroopa välisteenistus jätkaks tegevust selliste algatuste kaudu nagu rahvusvaheline kontaktrühm;
6. tuletab meelde, et demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete austamine ning õigusriigi põhimõtte järgimine on olulised eeltingimused kriisile Venezuela rahva hüvanguks rahumeelse ja kestliku lahenduse leidmiseks;
7. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tõhustama ELi püüdeid demokraatia taastamise toetamiseks Venezuelas, sealhulgas pikendama inimõiguste rikkumiste ja repressioonide eest vastutavatele isikutele kehtestatud sihipäraseid sanktsioone ning laiendama neid sanktsioone ka nende pereliikmetele; toetab ELi sellekohast avaldust;
8. nõuab, et liikmesriigid, kes ei ole veel president Guaidó seaduslikke volitusi tunnustanud, seda teeksid, ning peab tervitatavaks kõrge esindaja tunnustust Guaidóle kui ainsale ELi poolt tunnustatud demokraatlikule võimukandjale; nõuab seetõttu Juan Guaidó poolt ametisse nimetatud poliitiliste esindajate tunnustamist;
9. taotleb Venezuelasse teabekogumismissiooni saatmist sealse olukorra hindamiseks;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela seaduslikule ajutisele presidendile ja Venezuela Bolívari Vabariigi rahvuskogu esimehele, Lima rühma riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0061.
- [2] ELT L 291, 12.11.2019, lk 42.