I osa    – Parlamendi nõusoleku andmine kogu komisjoni koosseisule

Artikkel 1 : Hindamise alused

1.   Parlament hindab volinikukandidaate nende üldise asjatundlikkuse, Euroopa Liidule pühendumise ja isikliku sõltumatuse alusel. Ta hindab nende teadmisi kavandatud vastutusalal ja suhtlemisoskust.

2.   Parlament võtab eelkõige arvesse sugude võrdset esindatust. See võib väljenduda selles, kuidas ametisseastuv president vastutusalad jaotab.

3.   Parlament võib küsida asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta. Parlament eeldab majanduslike huvidega seotud teabe täielikku avaldamist. Volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid saadetakse kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile.

Artikkel 2 : Majanduslike huvide deklaratsiooni läbivaatamine

1.   Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab majanduslike huvide deklaratsioonid läbi ja hindab, kas volinikukandidaadi deklaratsiooni sisu on täpne ja täielik ning kas sellest on võimalik järeldada huvide konflikti.

2.   Õigusasjade eest vastutava komisjoni kinnitus huvide konflikti puudumise kohta on oluline eeltingimus kuulamise korraldamiseks valdkonna eest vastutavas komisjonis. Kui kinnitust ei ole esitatud, peatatakse volinikukandidaadi ametisse nimetamine ning järgitakse lõike 3 punktis c sätestatud menetlust.

3.   Õigusasjade eest vastutav komisjon kohaldab majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimisel järgmisi suuniseid:

a)   kui õigusasjade eest vastutav komisjon leiab majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimisel esitatud dokumentide alusel, et majanduslike huvide deklaratsioon on täpne ja täielik ega sisalda sellist teavet, mis lubab eeldada tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses volinikukandidaadi vastutusalaga, edastab komisjoni esimees seda järeldust kinnitava kirja komisjonidele, kes vastutavad kandidaatide kuulamise eest, või asjaomastele komisjonidele, kui on tegemist voliniku ametiaja jooksul toimuva menetlusega;

b)   kui õigusasjade eest vastutav komisjon leiab, et volinikukandidaadi huvide deklaratsioonis esitatakse mittetäielikku või vastuolulist teavet või et selle kontrollimine eeldab lisateavet, palub ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe le volinikukandidaadil esitada lisateave põhjendamatu viivituseta ning teeb otsuse pärast saadud teabe läbivaatamist ja nõuetekohast analüüsimist; õigusasjade eest vastutav komisjon võib asjakohasel juhul otsustada kutsuda volinikukandidaadi arutelule;

c)   kui õigusasjade eest vastutav komisjon tuvastab majanduslike huvide deklaratsiooni või volinikukandidaadi esitatud lisateabe põhjal huvide konflikti, koostab ta soovitused, mille eesmärk on huvide konflikt lahendada; soovitused võivad sisaldada kõnealustest majanduslikest huvidest loobumist või komisjoni presidendi tehtavaid muudatusi volinikukandidaadi vastutusalas; tõsisematel juhtudel, kui huvide konfliktile lahendust ei leita, võib õigusasjade eest vastutav komisjon viimase abinõuna järeldada, et volinikukandidaat ei suuda oma ülesandeid kooskõlas aluslepingute ja käitumisjuhendiga täita; sel juhul küsib parlamendi president komisjoni presidendilt, milliseid edasisi meetmeid ta kavatseb võtta.

Artikkel 3 : Kuulamised

1.   Iga volinikukandidaat kutsutakse üheks kuulamiseks asjaomase parlamendikomisjoni või - komisjonide ette.

2.   Kuulamisi korraldab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituse põhjal. Täpsema korralduse eest vastutavad iga komisjoni esimees ja koordinaatorid. Võidakse nimetada raportöörid.

3.   Jagatud vastutusalade korral tehakse asjaomaste komisjonide kaasamiseks asjakohased korraldused. Selleks on kolm võimalust:

a)   kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub üheainsa parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulab volinikukandidaati ainult kõnealune parlamendikomisjon (vastutav komisjon);

b)   kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub enam-vähem võrdsel määral rohkem kui ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulavad volinikukandidaati need parlamendikomisjonid ühiselt (ühiselt kuulavad komisjonid);

c)   kui volinikukandidaadi vastutusala kuulub peamiselt ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda ja ainult vähesel määral vähemalt ühe teise parlamendikomisjoni pädevusvaldkonda, kuulab volinikukandidaati suurima pädevusega parlamendikomisjon, kaasates teise(d) parlamendikomisjoni(d) (kaasatud komisjonid).

4.   Korralduse osas peetakse igakülgselt nõu Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga.

5.   Parlamendikomisjonid esitavad volinikukandidaatidele kirjalikud küsimused aegsasti enne kuulamisi. Igale volinikukandidaadile esitatakse kaks komisjonide esimeeste konverentsi poolt koostatud ühist küsimust, esimene neist käsitleb üldist asjatundlikkust, Euroopa Liidule pühendumist ja isiklikku sõltumatust ning teine küsimus vastutusala juhtimist ja koostööd parlamendiga. Vastutav komisjon esitab viis muud küsimust; alaküsimuste esitamine ei ole lubatud. Ühiselt kuulavate komisjonide puhul on neil mõlemal õigus kolme küsimuse esitamiseks.

Volinikukandidaadi elulookirjeldus ja tema vastused kirjalikult vastatavatele küsimustele avaldatakse enne kuulamist parlamendi veebisaidil.

6.   Igaks kuulamiseks kavandatakse kolm tundi. Kuulamised toimuvad sellistel asjaoludel ja tingimustel, mis annavad volinikukandidaatidele võrdse ja erapooletu võimaluse ennast ja oma arvamusi tutvustada.

7.   Volinikukandidaatidel palutakse esineda suulise avasõnavõtuga, mille pikkus on kuni 15 minutit. Kuulamise jooksul esitatakse kuni 25 küsimust, mis on võimaluse korral rühmitatud teemade kaupa. Ette nähtud aja jooksul ja ilma viivitamata võib esitada ühe jätkuküsimuse. Põhiosa kõneajast eraldatakse fraktsioonidele, kohaldades vajalike muudatustega artiklit 162. Kuulamised tuleb korraldada nii, et areneks pluralistlik poliitiline dialoog volinikukandidaatide ja parlamendiliikmete vahel. Enne kuulamise lõppu tuleks volinikukandidaatidele anda võimalus lühikeseks lõppsõnaks.

8.   Kuulamisi edastatakse audiovisuaalselt reaalajas, nii et üldsusel ja meedial on võimalik neid tasuta jälgida. Kuulamiste indekseeritud salvestis avalikustatakse 24 tunni jooksul.

Artikkel 4 : Hindamine

1.   Pärast kuulamist kogunevad komisjoni esimees ja koordinaatorid viivitamatult iga volinikukandidaadi hindamiseks. Need koosolekud on kinnised. Koordinaatoritel palutakse hinnata, kas volinikukandidaadid sobivad nende arvates kolleegiumi koosseisu ja kas nad sobivad täitma neile määratud konkreetseid ülesandeid. Komisjonide esimeeste konverents koostab hindamist hõlbustava näidisvormi.

2.   Ühiselt kuulavate komisjonide puhul tegutsevad asjaomased komisjonide esimehed ja koordinaatorid kogu menetluses ühiselt.

3.   Iga volinikukandidaadi kohta koostatakse üks kirjalik hinnang. Sellesse lisatakse kõikide kuulamisse kaasatud komisjonide arvamused.

4.   Koordinaatorite hinnangu suhtes kehtivad järgmised põhimõtted:

a)   kui koordinaatorid kiidavad volinikukandidaadi ühehäälselt heaks, esitab komisjoni esimees nende nimel kirjaliku heakskiidu;

b)   kui koordinaatorid lükkavad volinikukandidaadi ühehäälselt tagasi, esitab komisjoni esimees nende nimel kirjaliku tagasilükkamisotsuse;

c)   kui volinikukandidaati toetab nii palju koordinaatoreid, et nad esindavad vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, esitab komisjoni esimees nende nimel kirja, milles öeldakse, et volinikukandidaat kiidetakse suure häälteenamusega heaks; taotluse korral esitatakse ka vähemuse arvamused;

d)   kui koordinaatorid ei saa kandidaati heaks kiita, sest nad ei esinda vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest:

–   taotletakse kõigepealt täiendavat teavet kirjalikult vastatavate lisaküsimuse kaudu;

–   kui koordinaatorid ei saa sellele vaatamata kandidaati toetada, taotletakse pooleteisetunnise lisakuulamise korraldamist, millele tuleb saada esimeeste konverentsi heakskiit.

e)   Kui pärast punkti d kohaldamist toetab volinikukandidaati nii palju koordinaatoreid, et nad esindavad vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, esitab komisjoni esimees nende nimel kirja, milles öeldakse, et volinikukandidaat kiidetakse suure häälteenamusega heaks. Taotluse korral esitatakse ka vähemuse arvamused.

f)   Kui pärast punkti d kohaldamist ei toeta volinikukandidaati ikka veel nii palju koordinaatoreid, et nad esindaksid vähemalt kahte kolmandikku komisjoni liikmetest, kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni koosoleku ning paneb lõikes 1 esitatud kaks küsimust hääletusele. Esimees esitab komisjoni kirjaliku hinnangu.

5.   Komisjonide kirjalikud hinnangud edastatakse 24 tunni jooksul pärast hindamismenetluse lõpetamist. Komisjonide esimeeste konverents kontrollib kirjalikke hinnanguid ja edastab need seejärel esimeeste konverentsile. Kui ei otsustata taotleda lisateavet, kuulutab esimeeste konverents pärast arvamuste vahetamist kuulamised lõppenuks ning annab loa kõikide kirjalike hinnangute avaldamiseks.

Artikkel 5 : Volinike kolleegiumi tutvustamine

1.   Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada kogu volinikukandidaatide kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Esitlusele järgneb arutelu. Arutelu lõppedes võib fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3–8.

2.   Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletust otsustab parlament hääletamise teel, kas anda nõusolek Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi ja volinikukandidaatide kui terviku ametissenimetamiseks või mitte. Parlament teeb otsuse nimelisel hääletusel antud häälte enamusega. Ta võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

Artikkel 6 : Kuulamistel antud lubaduste jälgimine

Volinikukandidaatide kuulamistel antud lubadused ja esile tõstetud prioriteedid vaadatakse nende mandaadi ajal vastutavas komisjonis regulaarselt läbi komisjoniga peetava iga-aastase struktureeritud dialoogi raames, mis toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe IV. lisa punktile 1.

II osa    – Volinike kolleegiumi vastutusalade oluline muutmine või volinike kolleegiumi koosseisu muutmine ametiaja jooksul

Artikkel 7 : Vabaks jäänud ametikoht

Kui ametikoht on vaja täita tagasiastumise, ametist tagandamise või surma tõttu, kutsub parlament volinikukandidaadi viivitamatult kuulamisele I osas sätestatud tingimustel.

Artikkel 8 : Uue liikmesriigi ühinemine

Uue liikmesriigi ühinemise korral kutsub parlament volinikukandidaadi kuulamisele I osas sätestatud tingimustel.

Artikkel 9 : Vastutusalade oluline muutmine

Kui vastutusalasid muudetakse komisjoni ametiajal olulisel määral, kutsutakse asjaomased volinikud enne uute ametikohustuste täitmisele asumist kuulamisele I osas sätestatud tingimustel.

Artikkel 10 : Hääletus täiskogul

Erandina artikli 118 lõikes 7 sätestatud menetlusest toimub hääletus täiskogu istungil üheainsa voliniku ametissenimetamise korral salajase hääletusena.