Eelnev 
 Järgnev 
Euroopa Parlamendi kodukord
Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg - Juuli 2019
EPUB 136kPDF 1011k
SISU
LUGEJALE
KODUKORRAGA SEOTUD PEAMISTE ÕIGUSAKTIDE KOMPENDIUM

I OSA : EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED, ORGANID JA FRAKTSIOONID
1. PEATÜKK : EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 3 : Volituste kontrollimine

1.   Euroopa Parlamendi üldiste valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel asutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda alates valimisjärgse esimese istungi avamisest.

Ühtlasi juhib president pädevate asutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida ühitamatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.

2.   Parlamendiliige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon tuleb esitada pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi valimisjärgset avaistungit. Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluses ei ole veel otsust tehtud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.

Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitud asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 või 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.

3.   Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja teeb otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte nende vaidluste kohta, mis kuuluvad nimetatud akti kohaselt üksnes selles aktis osutatud riigisiseste sätete kohaldamisalasse.

Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikul teatel lõplike valimistulemuste kohta, mis sisaldab valituks osutunud kandidaatide ja kõigi asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt hääletustulemustele.

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kui parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

4.   Parlament kontrollib viivitamatult vastutava komisjoni ettepaneku alusel parlamendiliikme asemele asuva liikme volitusi ning võib igal ajal teha otsuse vaidluses iga oma liikme mandaadi kehtivuse üle.

5.   Kui parlamendiliikme ametissenimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab vastutav komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 2.

6.   Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu asutused edastavad parlamendile viivitamatult kogu teabe, mis võib mõjutada liikme sobivust ametikohale või asendusliikmete järjestust või nende sobivust ametikohale, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

Kui liikmesriigi pädevad asutused algatavad mõne parlamendiliikme kohta menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuse kohta seisukoha.

Viimane päevakajastamine: 21. juuni 2019Õigusalane teave