Eelnev 
 Järgnev 
Euroopa Parlamendi kodukord
Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg - Juuli 2019
EPUB 136kPDF 1011k
SISU
LUGEJALE
KODUKORRAGA SEOTUD PEAMISTE ÕIGUSAKTIDE KOMPENDIUM

VIII OSA : KOMISJONID JA DELEGATSIOONID
1. PEATÜKK : KOMISJONID

Artikkel 208 : Uurimiskomisjonid

1.   Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (1) artikliga 2 võib parlament veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse väidetavat ebaõiget rakendamist Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse, liikmesriigi ametiasutuse või isiku poolt, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.

Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust, ega lõikes 11 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.

2.   Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul pärast selle tegemist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Uurimiskomisjonide töömeetodeid reguleerivad komisjone käsitlevad kodukorra sätted, kui käesolevas artiklis ning otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ ei ole sätestatud teisiti.

4.   Uurimiskomisjoni moodustamise taotluses tuleb täpselt kindlaks määrata komisjoni uurimisobjekt ja taotlus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust. Parlament otsustab komisjoni moodustamise esimeeste konverentsi ettepanekul, ja kui komisjon otsustatakse luua, teeb parlament otsuse komisjoni liikmete arvu kohta.

5.   Uurimiskomisjonil ei ole õigust teistele komisjonidele arvamusi esitada.

6.   Mis tahes menetluse etapis toimuval hääletusel võivad osaleda üksnes uurimiskomisjoni täisliikmed või nende puudumise korral nende asendusliikmed.

7.   Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja aseesimehed ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib uurimiskomisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest uurimiskomisjonile üksikasjalikult aru anda.

8.   Kahe koosoleku vahelisel ajal on uurimiskomisjoni koordinaatoritel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda nimetatud komisjoni heakskiitu.

9.   Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 167, kuid uurimiskomisjoni juhatus

-   võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalevate komisjoni liikmete ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks,

-   otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.

10.   Kui väidetava rikkumise või haldusliku omavoli eest liidu õiguse rakendamisel võib olla vastutav liikmesriigi organ või asutus, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.

11.   Uurimiskomisjon koostab pärast töö lõpetamist ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast komisjoni avakoosolekut parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta. Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Raport võib asjakohasel juhul sisaldada vähemuse seisukohti, järgides artiklis 55 sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.

Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament raporti esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.

12.   Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.

13.   President teeb VI lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste alusel võetavaid meetmeid ja palub vajaduse korral selle kohta aru anda. President võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada uurimiskomisjoni järelduste rakendamine.

(1) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta (EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1).
Viimane päevakajastamine: 21. juuni 2019Õigusalane teave