Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2779(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0252/2014

Esitatud tekstid :

B8-0252/2014

Arutelud :

PV 25/11/2014 - 5
CRE 25/11/2014 - 5

Hääletused :

PV 25/11/2014 - 7.7
CRE 25/11/2014 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0060

Vastuvõetud tekstid
PDF 263kWORD 75k
Teisipäev, 25. november 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Strateegia „Euroopa 2020” tööhõivealased ja sotsiaalsed aspektid
P8_TA(2014)0060B8-0252/2014

Euroopa Parlamendi 25. novembri 2014. aasta resolutsioon strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2014/2779(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2 ja 9,

–  võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (COM(2014)0130/2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta aruannet ,,Majanduskasvu ja tööhõive ühtne turg: liikmesriikides tehtud edusammude ja järelejäänud tõkete analüüs – panus 2014. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2013)0785),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta(2),

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta esitatud küsimusi (O-000076/2014 – B8‑0035/2014 ja O‑000077/2014 – B8‑0036/2014),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjon resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” integreeritud lähenemisviisis rõhutatakse põhimõtet, mille kohaselt ei saa arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu saavutada ilma kõigi viie peamise eesmärgi täitmiseta;

B.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” integreeritusele vaatamata ei ole eelarve konsolideerimise meetmete sotsiaalset mõju ega vajadust säilitada piisavaid sotsiaalseid investeeringuid kui arengut ja majanduskasvu tõhustavat tegurit muudes poliitikavaldkondades piisaval määral tunnistatud;

C.  arvestades, et EL ei suuda strateegia „Euroopa 2020” tööhõivega ning vaesuse vähendamisega seotud peamisi eesmärke niipea saavutada;

D.  arvestades, et 2010. aastast saadik, mil strateegiat „Euroopa 2020” hakati ellu viima, on töötuse määr teatavates liikmesriikides jätkuvalt tõusnud ning 28 ELi liikmesriigis tõusis see määr 2014. aastal murettekitavalt kõrgele (10,1 protsendini), kusjuures liidus on tööta 24,6 miljonit inimest ja palgavaeste arv samuti suureneb; arvestades, et äärepoolseimates piirkondades on need näitajad veel halvemad, sest keskmine töötuse määr on seal 24 % ja noorte keskmine töötuse määr 51 %(4);

E.  arvestades, et nende inimeste arv, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus, on suurenenud 10 miljonilt 2008. aastal rohkem kui 122,6 miljoni inimeseni, mis tähendab, et see puudutab iga neljandat kodanikku; arvestades, et ka liikmesriikidevahelised erinevused suurenevad; arvestades, et keskmine vaesusriski määr on ELis 24,8 % ja sama määr laste (kuni 18-aastased inimesed) puhul on 28 % ning mõlemad arvud on 2010. aastast saadik, mil strateegiat „Euroopa 2020” hakati ellu viima, suurenenud;

F.  arvestades, et puudega inimeste hulgas on vaesuse määr 70 % keskmisest kõrgem ja osaliselt on selle põhjuseks piiratud juurdepääs tööturule;

G.  arvestades, et selleks et 2020. aastaks jõuaks tööhõive määr eesmärgiks seatud 75 protsendini, peab praegustele töötavatele kodanikele lisanduma 16 miljonit inimest;

H.  arvestades, et komisjoni viimaste prognooside kohaselt peaks ELi töötuse määr vähenema 2015. aastal väga vähesel määral, st 10,4 protsendini;

I.  arvestades, et kõrge töötuse määr ELis on seotud ELi tööstus- ja tootmissektoris väheneva tootmisbaasiga;

J.  arvestades, et reformidega tuleb jätkata, et täita kodanike tööhõive ja sotsiaalvaldkonnaga seotud vajadused;

K.  arvestades, et tööhõive määra erinevus liikmesriigiti ja piirkonniti suureneb, tekitades ELi keskosa ja äärealade vahel suure lõhe, millega kaasneb pikas perspektiivis sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise oht;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt töötab EL välja ja viib ellu meetmed majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, sealhulgas piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

M.  arvestades, et teatavad liikmesriigid tegid kriisiga võitlemiseks ajal, mil suurenenud töötusega kaasnes suurem nõudlus sotsiaalkaitse järele, avaliku sektori kuludes suuri kärpeid; arvestades, et riikide eelarves sotsiaalkindlustuseks ettenähtud eraldised on veelgi suurema surve all, sest töökohtade ulatusliku kadumise või palgakärbete tõttu on vähenenud tulude laekumine, mis omakorda ohustab tõsiselt Euroopa sotsiaalset mudelit;

N.  arvestades, et ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades on tööhõive määr sageli madalam ning avalikele teenustele, näiteks haridusele ja tervishoiule, juurdepääs keerulisem;

O.  arvestades, et noorte töötuse määr, mille keskmine tõusis ELis 2013. aastal murettekitavalt kõrgele (23,3 protsendini), on endiselt üha suurem probleem, sest enam kui 40 % noortest töötab ajutise lepinguga ning peaaegu 25 % noortest töötab osalise tööajaga;

P.  arvestades, et töötuse, sh noorte töötuse üks põhjus on ka see, et puuduvad tulemuslikud meetmed, mis ergutaksid avaliku sektori investeeringuid uuendus-, teadus- ja arendustegevusse ning kutsekvalifikatsiooni ja -oskustesse, mis loovad majanduskasvu ja annavad mastaabisäästu;

Q.  arvestades, et komisjon võttis 2013. aasta veebruaris vastu sotsiaalsete investeeringute paketi;

R.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” raames anti 13 liikmesriigile naiste tööhõive suurendamise kohta riigipõhiseid soovitusi;

S.  arvestades, et naiste tööhõive määra kasv tuleneb teatavates riikides peamiselt osalise tööajaga töö sagenemisest; arvestades, et täistööaja ekvivalendi kohaselt töötab ELis naissoost tööjõust ainult 53,5 %; arvestades, et osalise tööajaga töötavate naiste osakaal oli 2012. aastal 32,9 %, samas kui meeste puhul oli see 8,4 %;

T.  arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi töötuse vastu võitlemise meetmetega, mis on mõeldud eelkõige noortele; arvestades, et Jean Claude Junckeri lubatud 300 miljardi euro suurust investeerimispaketti tuleks kasutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vaesuse vähendamisele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele;

U.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 27. juuni 2014. aasta järeldustes, et ELi praegune töötuse määr on lubamatult kõrge, ning leppis seetõttu kokku strateegilise tegevuskava, milles keskendutakse eelkõige töökohtadele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele;

V.  arvestades, et kuigi EL on koolist väljalangemisega seotud eesmärke saavutamas, on koolist väljalangemise määr eri liikmesriikides endiselt väga erinev; arvestades, et koolist väljalangemise määra vähendamisega suureneb noorte inimeste tööalane konkurentsivõime;

W.  arvestades, et sissetulekute ebavõrdsus on suurenenud, sest suurima sissetulekuga 20 % teenis 2012. aastal 5,1 korda rohkem kui väikseima sissetulekuga 20 %, mis näitab samuti suurenevat sotsiaalset lõhet liikmesriikide sees ja vahel; arvestades, et ebavõrdsuse suurenemisega kaasneb Euroopa ühiskonna destabiliseerimise oht ja seetõttu tuleb selle vastu võidelda, võttes tööhõive ja avalikule teadmusbaasile juurdepääsu valdkonnas majanduskasvu soodustavaid meetmeid ning luues kvaliteetseid töökohti;

X.  arvestades, et tööhõivega ning vaesuse vähendamisega seotud peamiste strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ning töötust ja vaesust puudutava püsiva soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tuleks eritähelepanu pöörata soolise aspekti arvestamisele ja naistele mõeldud meetmetele;

Y.  arvestades, et ebasoodsad demograafilised tingimused ja vananev rahvastik mõjutavad jätkuvalt liikmesriikide suutlikkust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

Z.  arvestades, et komisjon juhib tähelepanu liikmesriikide tööturgude toimimises esinevatele erinevustele ja makromajanduslikule tasakaalustamatusele, eelkõige noorte töötuse osas;

AA.  arvestades, et majanduskasvu suurenemine ei taga automaatselt inimväärsemaid töökohti, vaesuse vähenemist ega sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemist, vaid nende eesmärkide saavutamiseks on vaja teha õigeid poliitilisi otsuseid;

AB.  arvestades, et kuigi sotsiaal-, tööhõive-, fiskaal- ja majanduspoliitika on omavahel tihedalt seotud, tegelevad sotsiaalkaitsekomitee, tööhõivekomitee, majanduspoliitika komitee ning majandus- ja rahanduskomitee nende küsimustega endiselt üsna omaette, mis takistab integreeritud poliitika kujundamist;

1.  peab kahetsusväärseks, et praeguse poliitika keskmes on endiselt üksnes majanduskasv, ilma et tunnistataks vajadust kaasava, õigustepõhise ja kestliku lähenemisviisi järele; rõhutab, et majanduskasvust saadavad eelised tuleb jaotada ühiskonnas ühtlaselt, et see muutuks jätkusuutlikuks;

2.  peab kahetsusväärseks, et senised iga-aastaste Euroopa poolaasta tsüklite raames vastu võetud iga-aastased majanduskasvu analüüsid ja riigipõhised soovitused ei ole olnud strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise, tööhõive- ning haridusalaste eesmärkidega piisavalt kooskõlas; peab kahetsusväärseks, et piisavalt ei arvestata rolli, mis sotsiaalkindlustussüsteemidel on majanduse ja ühiskonna stabiliseerimise ning vaesuse vähendamise peamiste vahenditena; nõuab ELi poliitikameetmete suunamiseks ja koordineerimiseks resoluutseimaid jõupingutusi, mis aitaksid tugevdada ühtset turgu, et kaotada takistused selle toimimisel ja kasutada ära selle potentsiaali aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu soodustamiseks ning töökohtade loomiseks; palub komisjonil tagada, et tulevastes riigipõhistes soovitustes seataks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamine esmatähtsale kohale;

3.  tunnustab programmiga „Beyond Growth” tehtavat tööd, mille näiteks on eesistujariigi Itaalia jõupingutused, ja on seisukohal, et see peaks aitama kaasa strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisele; tuletab meelde seisukohta, mida ta väljendas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis SKP täiendamise kohta. Edu mõõtmine muutuvas maailmas(5);

4.  nõuab, et strateegiasse „Euroopa 2020” lisataks liikmesriikide poliitika suhtes kohaldatav kohustuslik võrdleva õppimise põhimõte, eelkõige Euroopa tööturu puhul; see tähendaks selliste Euroopa parimate tavade mudelite ja meetodite tõhusat jälgimist ning dokumenteerimist, mille peamine eesmärk on vähendada töötuse määra, eelkõige noorte töötuse määra; selle tulemusel tuleks asjaomaseid riikide näiteid omavahel võrrelda ja need järjekorda seada ning tulemustest peaksid kõik liikmesriigid tegema konkreetsed poliitilised järeldused;

5.  kutsub liikmesriike üles olema ELi eesmärkide teisendamisel oma riigi eesmärkideks edasipüüdlikum ja konkreetsem; nõuab eelkõige, et vaesuse vähendamise, tööhõive- ja haridusalased eesmärgid esitataks võrdluse hõlbustamiseks vanuse ja soo järgi;

6.  on seisukohal, et taasindustrialiseerimise eesmärkide saavutamine on ELi konkurentsivõime jaoks ülitähtis ning et tõelise Euroopa tööstuspoliitika taaskäivitamine võib soodustada majanduskasvu ja luua uusi kvaliteetseid töökohti;

7.  nõuab duaalse haridussüsteemi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks riiklikul või piirkondlikul tasandil paindlikku tegutsemist, ning tõhusa tööturuasutuse loomist, millel oleks tihedad sidemed Euroopa võrgustikuga; nõuab peale selle tööturul tõeliste elukestva õppe kontseptsioonide ja mõõtmiste rakendamist, et parandada vanemate töötajate kvalifikatsioonitaset;

8.  tuletab meelde sotsiaalpartnerite tähtsust tööturupoliitikas ja rõhutab, et nendega konsulteerimine peaks olema protsessi lahutamatu osa; kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama sotsiaalpartnerite kaasamist, et tagada strateegia ,,Euroopa 2020” tulemuslik rakendamine;

9.  nõuab, et sotsiaalpartnerite platvorm ühendaks tööandjate ja töövõtjate huve;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et tööhõive määra kasv tuleneks alati kvaliteetsete töökohtade arvu suurendamisest Euroopa majanduses;

11.  peab kahetsusväärseks, et tööhõive määra kasv on osaliselt tulenenud ebakindlatest tööhõivevormidest, nagu kindla tööajata lepingud, fiktiivne töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana ja mittevabatahtlik osalise tööajaga töötamine; tunneb muret selle pärast, et niisugused töökohad ei paku töötajatele inimväärset elatustaset ega piisavaid tööalaseid õigusi;

12.  rõhutab, et töökohtade kvaliteet on tööhõive suurendamisel ja tööelu pikendamisel ning seega strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-eesmärgi saavutamisel oluline tegur; on seetõttu seisukohal, et riikide tööturgudest tervikliku ülevaate esitamiseks tuleks tööhõivenäitajate puhul keskenduda mitte ainult töö leidnud inimeste arvule, vaid ka töökohtade kvaliteedile;

13.  on seisukohal, et kõik liikmesriigid peaksid esitama riikliku aruande igal aastal strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta; kutsub peale selle komisjoni üles esitama igal aasta strateegia „Euroopa 2020” elluviimise ja kõigi peamiste eesmärkide täitmise kohta eduaruande;

14.  väljendab heameelt peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli esmakordse kasutamise üle selle aasta tsükli raames; nõuab täiendavate näitajate kasutuselevõtmist, nagu laste vaesuse tase, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kodutus; nõuab ühtlasi liikmesriikide vaeste elanikerühmade tunnuste analüüsi, et muuta poliitika kujundamisel tehtavad jõupingutused sihipärasemaks; kutsub liikmesriike ja ELi üles kasutama tulemustabelit asjakohaste meetmete väljatöötamisel varase hoiatuse mehhanismina;

15.  nõuab, et strateegias viidaks finants- ja majandusprioriteedid tasakaalu tugevate sotsiaalsete prioriteetidega, et tagada sotsiaalpoliitika mõjulepääs; rõhutab, et tööhõive- ja sotsiaalküsimused tuleks Euroopa poolaasta menetluses asetada makromajanduslike küsimustega võrdsetele alustele; nõuab lisaks tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ühiskohtumiste korraldamist, et saavutada ühtne seisukoht;

16.  on arvamusel, et eesmärk luua kvaliteetne tööhõive ja kvaliteetsed töökohad ning ressursitõhusus tuleb muuta strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustes tulemuslikumaks ja nähtavamaks, eelkõige algatustes „Ressursitõhus Euroopa” ja „Innovaatiline liit” ning digitaalarengu tegevuskava ja tööstuspoliitikat käsitlevates algatustes, muu hulgas kvantifitseeritavate tööhõivenäitajate lisamise abil asjaomastesse tulemustabelitesse;

17.  peab ühtlasi oluliseks, et tulemustabelisse lisatud peamised tööhõive- ja sotsiaalnäitajad oleksid tulevikus meeste ja naiste puhul alati eraldi esitatud;

18.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles viima kiiresti lõpule majandus- ja rahaliidu reformi, eelkõige tulevaste peamiste majandusreformikavade eelneva koordineerimise, sotsiaalse mõju hindamise ning seonduvate solidaarsusmehhanismide kaudu; nõuab, et niisugust koordineerimist toetaks põhjalik sotsiaalse ja soolise mõju eel- ja järelhindamine;

19.  tuletab meelde, et Eurofoundi andmetel kasvasid mittetöötavate ja mitteõppivate noortega seotud kulud (saamata jäänud sissetuleku, saamata jäänud maksutulu ja suurenenud kulutustena sotsiaaltoetustele) ELis 153 miljardilt eurolt 2011. aastal 162 miljardile eurole 2012. aastal ja et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on euroala noorte töötuse probleemi lahendamisele kaasaaitamiseks vaja kokku 21 miljardit eurot; on seetõttu seisukohal, et strateegia „Euroopa 2020” 75protsendilise tööhõive määra eesmärgi saavutamiseks on vaja suuremat Euroopa Liidu poolset rahastamist; rõhutab, et vahendite koondamine rahastamisperioodi algusesse ei anna lisaraha ja sellega kaasneb oht, et rahastamine koondatakse rahastamisperioodi algusesse, mil raha kasutamine on aeglane, ning kasutamise tippajal saavad rahalised vahendid otsa, mis muudab projekti toetusesaajate kohapealse töö raskemaks ja ettearvamatumaks; on ühtlasi seisukohal, et komisjon peab andma liikmesriikidele ja nende riiklikele tööturuasutustele terviklikud ja täpsed suunised nende programmide rahastamiskõlblikkuse kohta noorte tööhõive algatuse raames;

20.  on veendunud, et liikmesriigid peavad tööturu vajadusi rohkem arvesse võtma, eelkõige tugevamate sidemete tagamise abil haridus- ja töömaailma vahel;

21.  kutsub komisjoni üles viima Euroopa Sotsiaalfondi ning teised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid põhjalikku vastavusse strateegia „Euroopa 2020” poliitikaprioriteetidega, et tugevdada nende fondide rolli strateegia finantssammastena;

22.  rõhutab, et noortegarantii rakendamist tuleb jälgida, et panna liikmesriigid vastutama kohustuste eest, mille nad noortegarantiid käsitleva soovituse raames võtsid;

23.  ergutab liikmesriike 75protsendilise tööhõive eesmärgi saavutamiseks parandama noorte juhtimis-, korraldus- ja ettevõtlusalaseid oskusi, et võimaldada uutel ettevõtjatel ja idufirmadel kasutada ära uusi turge ja seega realiseerida oma kasvupotentsiaali, nii et noored võiksid saada tööandjateks ja mitte üksnes töötajateks;

24.  tunneb heameelt teatavate liikmesriikide noorte tööhõive algatuse programmide vastuvõtmise üle; rõhutab, et kuue miljardi euro suurune summa ei ole piisav ELis noorte töötuse probleemiga tegelemiseks; palub seetõttu komisjonil lahendada 2014.–2015. aastale järgneva perioodi rahastamise küsimus;

25.  väljendab heameelt komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri teadaande üle ulatusliku investeerimisprogrammi kohta töötusega võitlemiseks; rõhutab vajadust suurendada (infrastruktuuri, teadus- ja arendustegevusse, rohelistesse töökohtadesse, innovatsiooni ja digitaalse siseturu väljakujundamisse tehtavaid) investeeringuid, mis on suunatud töökohtade säilitamisele ja loomisele kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” investeeringutega ning mille puhul vaadatakse üksnes sisendist kaugemale, et võtta arvesse ka poliitika tegelikke tulemusi; rõhutab, et sellised investeeringud võiks pikaajalisemat kasu silmas pidades suunata kvaliteetse formaalhariduse ja mitteformaalse hariduse infrastruktuuri ning tõkete kõrvaldamisse, et parandada juurdepääsu võrdsust; julgustab siduma neid investeeringuid konkreetsete tööhõivealaste ja vaesusega seotud eesmärkidega, arvestades, et investeeringud niisugustesse valdkondadesse nagu kvaliteetsed avalikud teenused on samuti kaasava ühiskonna eesmärkide täitmiseks olulised;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma eriliselt arvesse äärepoolseimaid piirkondi, mille ebasoodsad looduslikud tingimused, sealhulgas nende kõrvaline asukoht, geograafiline killustatus, habras majandus ja looduslikust eripärast tingitud piirangud põhjustavad suuremat ebavõrdsust nende elanikkonna juurdepääsul töövõimalustele, praktikale ja koolitusele; rõhutab, et nende piirkondade jaoks on seetõttu investeerimisprogrammide rakendamiseks vaja tõhustatud erimehhanisme, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning teha nende majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalused teoks;

27.  kutsub liikmesriike üles keskenduma suure majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaaliga sektoritele, näiteks roheline sektor, valge sektor ja IKT;

28.  soovitab töötuse vastu võitlemisele pühendatud uue investeerimisprogrammi raames keskenduda võitlemisele noorte töötuse vastu, mis on praegu ELis üks kõige tõsisemaid probleeme; sel eesmärgil tuleks eraldada rohkem rahalisi vahendeid programmile „Erasmus noortele ettevõtjatele”, et tõhusamalt toetada noorte ettevõtlust ja noorte liikuvust, sest see on tulemuslik noorte töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise viis;

29.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles lisama strateegia „Euroopa 2020” raamistikku soolise samba, et mõõta edusamme soolise tööhõiveerinevuse vähendamisel ning võimaldada iga-aastase majanduskasvu analüüsis sisalduvate poliitikameetmete kajastumist riigipõhistes soovitustes;

30.  nõuab mitmendat korda, et rakendataks sotsiaalsete investeeringute pakett, mis hõlmab järgmist: teatis sotsiaalsete investeeringute kohta majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks, soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” ning komisjoni talituste töödokumendid demograafiliste ja sotsiaalsete suundumuste näitajate kohta, tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta, üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta, pikaajalise hoolduse kohta vananevas ühiskonnas, kodutuse vastu võitlemise kohta Euroopa Liidus, tervisesse investeerimise kohta ja sotsiaalsete investeeringute kohta Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

31.  märgib, et Euroopa poolaasta ajakava ja menetlused on kujunenud nii, et Euroopa Parlamendile ei ole tsüklis tagatud ametlikku rolli ega seetõttu ka piisavalt aega aruteluks enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist;

32.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja VKEdele kehtestatud tarbetu halduskoormuse ja bürokraatia ning lihtsustama idufirmadele ettenähtud tingimusi;

33.  rõhutab vajadust nihutada maksukoormus tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

34.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama ja täiustama tööjõu liikuvuse mehhanisme, eelkõige Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES ja riiklikke tööturuasutusi, et suurendada üldist, sh noorte tööhõivet;

35.  märgib, et strateegia ,,Euroopa 2020” eesmärgid tuleb alles saavutada, ja usub, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleks praeguse lõhe ületamiseks võtta tugevamaid meetmeid; kutsub seetõttu komisjoni üles algatama vahekokkuvõtte raames Euroopa poolaasta läbivaatamise avaliku konsultatsiooni, et parandada selle tulemuslikkust ja legitiimsust, arvestades seda, et Euroopa poolaasta protsess peaks aitama strateegiat „Euroopa 2020” ellu viia;

36.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et Euroopa Ülemkogu ei arutanud 20.–21. märtsil 2014. aastal toimunud strateegia „Euroopa 2020” hindamise esialgse arutelu raames vaesuse vähendamise alast peamist eesmärki;

37.  kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, mis toetaks liikmesriike kodutuse probleemiga tegelemisel integreeritud poliitika ja asjakohaste sotsiaalsete investeeringute abil;

38.  rõhutab, et ebavõrdsuse kasvuga, mis on ELis tajutav ja dokumenteeritud poolaasta riigipõhistes aruannetes, kaasnevad suured ohud demokraatiale; juhib tähelepanu IMFi ja ILO hoiatustele, et ebavõrdsuse edasine suurenemine ELis võib meie ühiskonna tasakaalust välja viia; kordab oma nõuet kaugeleulatuvamate eesmärkide ning täpsemate ja objektiivsemate mõõtmismeetodite järele, pidades silmas ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamist, seda nii liikmesriikide siseselt kui ka liikmesriikide vahel, võttes eelkõige arvesse teatavates liikmesriikides suurenevaid sotsiaalseid erinevusi;

39.  kutsub liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et peatada vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse riski määrade tõusutrend, et täita strateegia „Euroopa 2020” üks peamine eesmärk, milleks on aidata vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust välja;

40.  kutsub liikmesriike üles tagama ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele juurdepääsu tööturule ning piisavale sotsiaalkindlustusele;

41.  kutsub komisjoni üles võtma uusi konkreetseid meetmeid haridus- ja innovatsioonipoliitika valdkondades, et tugevdada majanduskasvu ja ebavõrdsusvastase võitluse vastastikust täiendavust;

42.  nõuab, et strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte tegemisel seataks alleesmärgiks laste vaesuse vähendamine;

43.  nõuab seetõttu, et liikmesriikide vaesuse määra mõõtmiseks kasutataks objektiivseid vaesusnäitajaid, et aidata teha kindlaks tõrjutuse ohus olevad inimesed;

44.  tuletab siiski meelde, et vaesusnäitaja ei anna mingeid otseseid tõendeid sotsiaalse tõrjutuse kogemise kohta, ja nõuab seetõttu tajutud sotsiaalse tõrjutuse paremat mõõtmist, et paremini mõista sotsiaalse tõrjutuse põhjusi ja seda, milliseid rühmi see eelkõige mõjutab;

45.  tunnistab, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele vastutavad strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise eest liikmesriigid ja EL toetab neid nendepoolsete meetmete võtmisel; on seisukohal, et vastastikuse hindamise ja parimate tavade jagamise kaudu võib see protsess aidata liikmesriikidel teostada vajalikke struktuurireforme, suurendada tööturu paindlikkust ja tagada ettevõtjatele töökohtade loomise tingimused; rõhutab siiski liikmesriikide õigeaegse tegutsemise tähtsust, sest tegevusetusel oleksid tõsised tagajärjed kogu ELi ulatuses; nõuab liikmesriikide parlamentide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist riiklike reformikavade väljatöötamisse ja rakendamisse, sealhulgas mitmetasandilise halduskorralduse kaudu;

46.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2014.–2020. aastaks vastu võetud mitmeaastane finantsraamistik, mille eelarveeraldis on 960 miljardit eurot, kujutas endast kõigi aegade esimest ELi eelarve netosumma vähendamist; on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik ei ole piisav, et aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaaleesmärke; peab seetõttu mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist ülimalt tähtsaks, et kujundada ELi kulutuste strateegiline suunitlus ümber töökohti loova majanduse taastumist toetavaks;

47.  tuletab meelde tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni rolli Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite (sealhulgas 20 % suurune osa, mis on ette nähtud sotsiaalse kaasatuse toetamiseks) tulemusliku kasutamise jälgimisel ja selle jälgimisel, kui tulemuslikult on liikmesriigid seda investeeringuallikat kasutanud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks;

48.  rõhutab, et vaesuse vähendamise ning tööhõive- ja haridusalaseid eesmärke tuleb jälgida täpsemalt ning võrreldav statistika tuleks koostada õigeaegsemalt; nõuab seetõttu reaalajas esitatavaid andmeid tööpuuduse kohta ja vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu näitajaid eelkõige NUTS 3 tasandil, et hinnata riikide tööturgude tegelikku olukorda;

49.  palub komisjonil kehtestada strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte raames noorte tööhõive erieesmärgi ja/või koondsuunise;

50.  nõuab, et lisaks sotsiaalpartneritele ka kodanikuühiskonnaga peetavad sisukad konsultatsioonid kujuneksid strateegia „Euroopa 2020” alaliseks osaks protsessi kõikides etappides; kutsub komisjoni üles koostama niisuguseks menetluseks suunised;

51.  rõhutab, et tõeline konsulteerimine kodanikuühiskonna sidusrühmadega mitte ainult ei suurendaks protsessi demokraatlikku legitiimsust ning võimalusi, et kodanikud reformid heaks kiidavad ja et reformid edukalt rakendatakse, vaid see võib ühtlasi tugevdada reformide hindamise tõendusbaasi; on veendunud, et selleks tuleks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise iga-aastane kohtumine viia paremini vastavusse Euroopa poolaastaga;

52.  palub komisjonil enne strateegia vahekokkuvõtet käsitlevate konkreetsete ettepanekute avaldamist võtta arvesse käimasoleva avaliku konsultatsiooni tulemust; nõuab samuti kindlalt, et Euroopa Parlamendiga tuleb lõplike otsuste asjus konsulteerida enne nende vastuvõtmist;

53.  nõuab kindlameelsust kliimamuutuste ja energiasäästvusega seotud eesmärkide saavutamisel, sest need on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu lahutamatud osad;

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa Ülemkogule.

(1) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
(2) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.
(4) Eurostat, ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade, september 2014.
(5) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 81.

Õigusalane teave