Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2971(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0295/2014

Arutelud :

PV 27/11/2014 - 7.3
CRE 27/11/2014 - 7.3

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0066

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 59k
Neljapäev, 27. november 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Iraak: naiste röövimine ja väärkohtlemine
P8_TA(2014)0066RC-B8-0295/2014

Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioon naiste röövimise ja väärkohtlemise kohta Iraagis (2014/2971(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISIL/Da’eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 1. septembri 2014. aasta resolutsiooni S-22/1 inimõiguste olukorra kohta Iraagis seoses nn Iraagi ja Levanti Islamiriigi ning sellega seotud rühmitiste toime pandud õigusrikkumistega,

–  võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 14. novembril 2014 avaldatud aruannet „Rule of Terror: Living under ISIS in Syria” („Terrorivõim. Elu Süürias ISISe võimu all”),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. juuni 2013. aasta resolutsiooni 2106 (2013) relvakonfliktis ja konfliktijärgsetes olukordades esineva seksuaalvägivalla kohta,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aastal sõlmitud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraak on ühinenud,

–  võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise kohta (CEDAW), mille Iraak on allkirjastanud, ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et nn Islamiriik (IS) on toime pannud hulgaliselt inimsusevastaste kuritegudega võrduvaid julmusi, mille hulka kuuluvad inimeste massilised tapmised, ISi isehakanud kohtute poolt määratud hukkamised, šariaadi jõhkra tõlgenduse pealesurumine, seksuaalvägivald naiste ja laste vastu, orjastamised, vägistamised, sundabielud, inimestega kaubitsemine, inimeste ümberasustamine ja röövimine, ning need teod on katastroofilise humanitaarkriisi ja suure hulga inimeste ISi kontrolli all olevatelt aladelt ümberasumise põhjuseks;

B.  arvestades, et augustis 2014 tungisid ISi võitlejad kaugemale Põhja-Iraaki, sundides taanduma kurdi Peshmerga väed, mis olid liikunud Iraagi armee poolt maha jäetud aladele; arvestades, et vallutati Sinjari linn ja strateegiliselt tähtis Mosuli tamm, mis varustab suurt osa Iraagist vee ja elektriga, ning ISi võitlejad jõudsid 40 kilomeetri kaugusele Iraagi Kurdistani pealinnast Arbīlist; arvestades, et Kobanês võitleb palju kurdi naisi, sealhulgas naised, kes on PKK relvajõudude liikmed ja juhid;

C.  arvestades, et ISi sihtmärkideks Mosulis ja selle ümbruskonnas, sealhulgas Sinjaris ja Tal Afaris, on olnud rahvus- ja usuvähemuste, eelkõige kristlaste ning jeziidi, türkmeeni, shabaki, kakai, saaba ja šiiidi kogukondade liikmed, samuti paljud araablased ja sunniidi moslemid;

D.  arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch hinnangul on ISi poolt röövitud ja tapetud või ISi augusti alguses toime pandud rünnakutest saadik kadunuks jäänud kokku 3133 jeziidi; arvestades, et neist 2305 inimest, sealhulgas 412 last, arvatakse olevat röövitud; arvestades, et IS teeb röövitud jeziidi lastele ajupesu;

E.  arvestades, et 2014. aasta oktoobris teatasid ÜRO uurijad, et ka umbkaudu 5000 kuni 7000 naist hoiti sel ajal ajutistes kinnipidamiskeskustes, kust neid minema viidi ning müüdi tööorjadeks või anti džihadistidele konkubiinideks; arvestades, et ainuüksi Tal Afari linna viies kinnipidamiskeskuses arvatakse olevat umbes 3500 naist ja last;

F.  arvestades, et ISi ja teiste äärmuslike džihadistide tegevus Iraagis ja Süürias on vallandanud põgenike voolu Türgi, Liibanoni ja Jordaania pagulaslaagritesse, kus eelkõige naised ja tütarlapsed kogevad karme humanitaartingimusi ja kus nad võivad väga kergesti langeda ahistamise, seksuaalvägivalla, abiellu sundimise või muud liiki väärkohtlemise ohvriks;

G.  arvestades, et ISi ja sellega seotud terrorirühmitiste piiriülene olemus on ülemaailmse ulatusega probleem;

H.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNCHR) on väga mures selle pärast, kas rahvusvaheline üldsus suudab Iraagile ja eelkõige viimasel ajal Iraaki ümberasunutele tagada talveks hädavajaliku;

I.  arvestades, et Iraagi ühtsus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on riigi ja kogu piirkonna stabiilsuse ning majandusarengu jaoks olulise tähtsusega;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka ISi ja sellega seotud terrorirühmitiste sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega võrduvatest tegudest tulenevad süstemaatilised inimõiguste rikkumised ja kuritarvitused ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised; taunib eriti tugevalt igasugust isikuvastast vägivalda, kus aluseks võetakse isiku usuline või rahvuslik kuuluvus, ning naiste ja laste vastast vägivalda;

2.  mõistab karmilt hukka ISi konkreetselt naiste kallal toime pandud arvukad julmused, mis võrduvad inimsusevastaste kuritegudega – röövimised, vägistamised ja teised seksuaalvägivalla vormid, orjastamise ning abiellu ja teise usku sundimise; rõhutab, et kõik need inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad tuleb vastutusele võtta;

3.  rõhutab, et lapsed tuleb viivitamata tagasi anda oma perekondadele, abiellu sundimine ja seksuaalne väärkohtlemine tuleb lõpetada ning kõik ISi kinnipeetavad tsiviilisikud, esmajärjekorras naised tuleb viivitamata vabastada;

4.  kutsub Iraagi valitsust üles ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alusdokumenti – Rooma statuuti, et see kohus saaks algatada kohtuasju ISi toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest;

5.  kutsub Iraagi valitsust üles edendama ja kaitsma inimõigusi, kaasama sellesse rahvusliku ühtsuse ja leppimise vaimus kõik Iraagi ühiskonna osad ning järgima ISi vastastes jõupingutustes inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust; pakub Iraagi valitsusele omalt poolt toetust õiglasema ja kaasavama, sealjuures ka naiste õigusi kaitsva ja edendava ühiskonna ülesehitamisel;

6.  tunnustab rahvusvahelise üldsuse ja eriti USA jõupingutusi Iraagi riigi ja kohaliku tasandi ametivõimude toetamiseks võitluses ISi vastu, ISi edasitungimise peatamiseks ja humanitaarabi kättesaadavuse hõlbustamiseks; toetab ülemaailmset ISi vastast koalitsiooni ja selle püüdeid võidelda ISi vastu, rakendades ka sõjalisi vahendeid; kutsub rahvusvahelist üldsust üles andma talve üleelamiseks hädatarvilikku abi Iraagis olevatele inimestele, sealhulgas jeziidi perekondadele, kes on jäänud Sinjari mägedesse, et kaitsta oma pühamuid ISi hävitustöö eest;

7.  kutsub kõiki selle piirkonna jõudusid üles tegema kõik võimaliku, et peatada ametlike või erainstitutsioonide igasugune tegevus, mille eesmärk on sõna või teoga propageerida ja levitada äärmusislamistlikku ideoloogiat; kutsub rahvusvahelist üldsust ja eelkõige ELi üles soodustama piirkondlikku dialoogi Lähis-Ida probleemide üle ja kaasama sellesse kõik olulised osapooled, eelkõige Iraani ja Saudi Araabia;

8.  kutsub ÜRO-d ja eriti naistevastase vägivalla küsimustega tegelevat ÜRO eriraportööri Rashida Manjoo'd üles tegema kõik neist oleneva, et selgitada välja kannatanud ning uurida ja tuvastada fakte ja asjaolusid tütarlaste ja naiste väärkohtlemise ja nendevastaste õigusrikkumiste kohta, mille on Iraagis ja Süürias toime pannud IS ja sellega seotud terrorirühmitised, ning pidada sealjuures silmas karistamatuse välistamist ja täieliku vastutuse tagamist; avaldab toetust Zainab Hawa Bangura kui konfliktide puhul esineva seksuaalse vägivalla küsimusi käsitleva ÜRO eriesindaja tegevusele;

9.  kutsub Iraagis tegutsevaid humanitaarabiasutusi, sealhulgas ÜRO asutusi üles suurendama ISi edasitungi eest põgenenud ümberasujatele suunatud meditsiini- ja nõustamisteenuseid ning pöörama sealjuures erilist tähelepanu seksuaalvägivalla ohvritele ja lastele;

10.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike veel kord üles võtma konkreetseid meetmeid, et tegeleda naiste olukorraga Iraagis ja Süürias ning tagada neile vabadus ja põhiõiguste austamine, samuti rakendama meetmeid, et takistada naiste ja laste ekspluateerimist, väärkohtlemist ja nendevastast vägivalda; on eriti mures selle pärast, et sagenenud on igat liiki vägivald jeziidi naiste vastu, keda ISi liikmed vangistavad, vägistavad, seksuaalselt väärkohtlevad ja müüvad; kutsub eelkõige ELi liikmesriike üles tõhustama meetmeid selliselt, et oleks tagatud kannatanute vajaduste täitmine ning saaks luua mehhanismi, mis võimaldaks Süüria ja Iraagi traumeeritud naistel, eriti jeziidi naistel saada konkreetselt nende vajadusi arvestavat traumajärgset erinõustamist;

11.  on veendunud, et viivitamatut humanitaarabi ja kaitset on vaja täiendada pikaajaliste strateegiatega, millega toetada koju tagasipöörduvate, riigisiseselt ümberasustatud ja põgenikest naiste sotsiaal-majanduslikke õigusi ja elatise saamise võimalusi, nende tulemuslikumat juhtimist ja osalust, et nad saaksid valida endale sobivad jätkusuutlikud lahendused; on seisukohal, et vaja on arvesse võtta mitmekordse ja mitmevormilise diskrimineerimise all kannatavate naiste eri rühmade konkreetseid riske ja erivajadusi;

12.  peab hukkamõistu väärivaks, et üheaegselt ISi edasitungimisega pannakse Iraagis täiesti karistamatult toime vägivalla- ja mõrvategusid lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste vastu; märgib, et kuigi Iraagi lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised inimesed ei ole praeguses kriisis ja konfliktis ainuke riskirühm, on nad äärmiselt kaitsetus olukorras, kuna neile osaks saav perekonna ja kogukonna toetus ning valitsuse kaitse on piiratud; märgib, et Iraagi lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised inimesed jäävad pagulaskogukondades või teatavates vastuvõtvates ühiskondades tõrjutuks ja ohustatuks; kutsub Iraagi valitsust üles Iraagi lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi kaitsma;

13.  peab kahetsusväärseks, et aastaid kestnud diktatuuri ja konflikti tagajärjel on Iraagi naiste elu tunduvalt halvemaks muutunud; nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu naiste-, rahu- ja julgeolekuteemalise resolutsiooni 1325 (2000) järgimist ja rakendamist, et naised saaksid osaleda konflikti lahendamises ja demokraatia ülesehitamises; rõhutab, et kui naised otsuste tegemisel ei osale, jääb naine Iraagis tegeliku kaitseta ja tegeliku turvalisuseta;

14.  nõuab, et tihedas koostöös moslemiriikide, -organisatsioonide ja -kogukondadega tehtaks kooskõlastatud rahvusvahelisi pingutusi, et võidelda äärmusliku salafistliku ja vahhabistliku ideoloogia vastu, kuna sellele ideoloogiale toetub ja sellest saab innustust ISi ja ISiga seotud terroriorganisatsioonide tegevus ning see ideoloogia on saamas üha suuremaks ohuks ELi liikmesriikide julgeolekule; kutsub Euroopa välisteenistust ja ELi liikmesriike üles väljendama Pärsia lahe riikidega peetavas dialoogis tõsist muret seoses jätkuvate salafismi ja vahhabismi propageerimise püüetega paljudes moslemi enamusega riikides ja, nendest riikidest pärit toimijate kaudu, moslemikogukondades üle maailma;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0022.

Õigusalane teave