Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2967(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0311/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.6
CRE 27/11/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0069

Vastuvõetud tekstid
PDF 136kWORD 58k
Neljapäev, 27. november 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Komisjoni mõjuhindamise suunised
P8_TA(2014)0069RC-B8-0311/2014

Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioon komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta (2014/2967(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse hiljutist komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise teemalist avalikku konsultatsiooni ja vastavat läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et mõjuhinnangutel on õigusaktide väljatöötamise varajases etapis kasutatava vahendina komisjoni aruka reguleerimise tegevuskavas keskne roll ning nende eesmärk on pakkuda läbipaistvat, põhjalikku ja tasakaalustatud teavet majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjude, ELi tegevuse lisaväärtuse, eeldatava regulatiivse ja halduskoormuse ning alternatiivsete tegevussuundade kulude ja tulude kohta kõigi sidusrühmade jaoks;

B.  arvestades, et kehtivate mõjuhindamissuuniste kohaselt otsustavad selle üle, kas konkreetse algatuse puhul on mõjuhinnang vajalik või mitte, peamiselt komisjoni peasekretariaat ja mõjuhindamiskomitee;

C.  arvestades, et mõjuhindamiskomiteel on tähtis roll mõjuhinnangute keskse kvaliteedikontrollijana;

D.  arvestades, et aluslepingud sisaldavad horisontaalseid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud sätteid (koos kohustusega järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet), mida tuleb liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja teostamisel arvesse võtta ning mis nõuavad iga õigusakti ettepaneku asjaomase mõju süvaanalüüsi;

E.  arvestades, et komisjoni eksperdirühma sõnul võib õigusaktide nõuete täitmine VKEdele 10 korda rohkem maksma minna kui suurematele ettevõtetele; arvestades, et seetõttu on nõuetekohane ja sõltumatu mõjuhinnang eriti tähtis VKEde jaoks, kellel on sageli suurtest ettevõtetest keerulisem uute õiguslike ja haldusnõuetega kohaneda ning kes oma suuruse tõttu ei suuda regulatiivseid muutusi juba aegsasti ette näha;

F.  arvestades, et põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” on 2008. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” aluspõhimõte; arvestades, et see põhimõte on mõjuhindamissuunistes sätestatud alates 2009. aastast ja muudes komisjoni tekstides alates 2005. aastast; arvestades, et selle põhimõtte eesmärk on võtta VKEde huvisid arvesse juba poliitikakujundamise väga varajastes etappides, et muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks; arvestades, et kõnealuse põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks VKE-testi kohaldamine tulevaste seadusandlike ettepanekute suhtes;

G.  arvestades, et kehtivates mõjuhindamissuunistes on nn VKE-testi kujul esitatud konkreetsed juhised, sealhulgas võimalike leevendusmeetmete jaoks; arvestades, et läbivaadatud suuniste eelnõu ei sisalda VKE-testi kohta mingeid sätteid;

H.  arvestades, et parlamendi poolt komisjoni algse ettepaneku kohta tehtud oluliste muudatusettepanekute nõuetekohasel hindamisel on kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi seisukoha toetamiseks märkimisväärne lisaväärtus;

Kohaldamisala

1.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on kohustunud mõjuhindamismenetluste parandamiseks mõjuhindamissuunised korrapäraselt läbi vaatama;

2.  toonitab, et komisjon peaks tagama majanduslike, sotsiaalsete, haldus- ja keskkonnaküsimuste ühevõrra põhjaliku hindamise;

3.  on aga mures selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõu on mõjuhinnangute kohaldamisala osas palju vähem konkreetne kui kehtivad suunised ja jätab vastutavale peadirektoraadile mõjuhindamise vajalikkuse kohta otsuse tegemisel oluliselt suurema tõlgendamisvabaduse; on veendunud, et peaks säilima praegune tava kaasata mõjuhindamiskomitee otsustusprotsessi;

4.  on veendunud, et komisjon peaks ka edaspidi järgima praegust käsitust, mille kohaselt ta esitab mõjuhinnangu kõigi algatuste kohta, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

   a) komisjoni õigusloome- ja töökavas sisalduvad seadusandlikud ettepanekud;
   b) komisjoni õigusloome- ja tööprogrammiga mitteseotud seadusandlikud ettepanekud, millel on selge majanduslik, sotsiaalne, haldus- ja keskkonnamõju;
   c) muud kui seadusandlikud algatused, milles määratakse kindlaks tulevased poliitikameetmed (näiteks valged raamatud, tegevuskavad, rahastamiskavad ja rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimissuunised);
   d) komisjoni ja vajaduse korral komisjoni talituste delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, millel on tõenäoliselt oluline mõõdetav majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja halduskoormust puudutav mõju;

5.  märgib, et mõjuhinnang peab olema range ja põhjalik ning põhinema kõige täpsemal, objektiivsemal ja terviklikumal olemasoleval teabel ning see peab sisaldama analüüsi, mis on proportsionaalne ja keskendub ettepaneku eesmärgile, et mõjuhinnangu alusel oleks võimalik teha teadlik poliitiline otsus;

6.  on veendunud, et mõjuhinnangutest on suur abi otsuste tegemisel kõigis ELi institutsioonides ja et need on parema reguleerimisprotsessi tähtis osa; on aga veendunud, et mõjuhinnangud ei saa asendada poliitilisi hinnanguid ja otsuseid;

7.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on mõjuhindamisprotsessi varases järgus konsulteerida kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et nende ettepanekuid mõjuhinnangute koostamisel ja enne hinnangute avaldamist arvesse võtta;

8.  märgib, et mõjuhinnangu ulatus ei pruugi vastata vastuvõetud ettepanekutele, kui neid on pärast volinike kolleegiumile heakskiitmiseks esitamist muudetud; nõuab, et läbivaadatud suuniste eelnõus oleks sätestatud, et mõjuhinnangut tuleks ajakohastada, et tagada selles ja komisjoni poolt lõplikult vastu võetavas mis tahes ettepanekus käsitletavate küsimuste vaheline järjepidevus;

Mõjuhindamiskomitee

9.  väljendab tõsist muret selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõus ei ole mõjuhindamiskomitee roll mõjuhindamisprotsessis selgemalt määratletud; nõuab kindlalt, et komisjon Euroopa Parlamendi resolutsioonile vastates väljajäetut uuesti kaaluks ja esitaks uues läbivaadatud suuniste eelnõus selgemalt mõjuhindamiskomiteega seotud menetlused;

10.  on seisukohal, et nende uute menetlustega tuleks selgelt, mõistetavalt ja läbipaistvalt kehtestada mõjuhindamiskomiteele mõjuhinnangute esitamise, läbivaatamise ja lõpliku heakskiitmise kord;

11.  kordab oma seisukohta, et komisjon ei peaks ettepanekuid vastu võtma, kui neile ei ole lisatud arvamust, mille mõjuhindamiskomitee on heaks kiitnud;

12.  lisaks tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi nõudmist tugevdada mõjuhindamiskomitee sõltumatust ja eelkõige seda, et mõjuhindamiskomitee liikmed ei oleks allutatud poliitilisele kontrollile; on seisukohal, et mõjuhindamiskomitee peaks koosnema üksnes kõrge kvalifikatsiooniga isikutest, kes on pädevad esitatavaid majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju analüüse hindama;

13.  ootab uuelt komisjonilt selgitust, kuidas ta kavatseb käesolevas resolutsioonis tõstatatud küsimustes edasi toimida, et parlament saaks seda paremini arvesse võtta oma seisukoha väljatöötamisel komisjoni hiljutise teatise kohta, mis käsitleb õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, piiramata parlamendi seisukohta selles küsimuses;

VKE-test

14.  tuletab meelde, et komisjon pidas 2011. aastal toimunud omapoolsel Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisel kahetsusväärseks asjaolu, et VKE-testi olid oma riiklikesse otsustusprotsessidesse integreerinud ainult kaheksa liikmesriiki; palub komisjonil VKE-poliitika toetuseks liikmesriikidega tööd teha, et paremini levitada VKE-testi põhimõtteid siseriiklike menetluste kontekstis;

15.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis tookordsel läbivaatamisel selgelt sihiks VKE-testi tugevdamise; taunib aga seda, et vastupidiselt tehtud avaldustele ei ole läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõus VKE-testi isegi mitte mainitud;

16.  tuletab meelde, et Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” kohustus komisjon rakendama poliitika kujundamisel põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ja et see hõlmab VKE-testi, mille abil hinnatakse tulevaste seadusandlike ja haldusalaste algatuste mõju VKEdele; rõhutab, et igal juhul tuleb tagada testi korrektne tegemine, ja on seisukohal, et selles osas on vaja veel palju ära teha;

17.  nõuab kindlalt suuniste 8. lisas esitatud VKE-testi säilitamist, et vältida komisjoni algatuste raames VKEde ebaproportsionaalset mõjutamist või ebasoodsasse olukorda seadmist suurte äriühingutega võrreldes;

18.  rõhutab, et sellistel juhtudel peaks mõju hindamine sisaldama alternatiivseid mehhanisme ja/või paindlikkust lubavaid võimalusi, et aidata VKEdel vastata algatuse nõuetele (nagu on ette nähtud 8. lisa punktis 4); on sellega seoses rahul läbivaadatud suuniste eelnõus sätestatud võimalusega jätta mikroettevõtjad seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast välja; on samas seisukohal, et mikroettevõtjate automaatne väljajätmine ei pruugi alati olla kõige parem mõte ja et see küsimus tuleks otsustada iga kord iga ettepaneku kohta eraldi, lähtudes põhimõttest, et mikroettevõtted tuleks jätta ettepanekute kohaldamisalast välja, kui just ei tõendata, et seda ei peaks tegema; toetab mõtet kaaluda mõjuhinnangutes VKEde puhul erilahenduste ja leebemate nõuete kehtestamist, kui see ei pärsi sobimatult õigusaktide tulemuslikkust;

Kohaldamine ja seire

19.  märgib, et seadusandlik akt selle lõplikul kujul võib oluliselt erineda komisjoni poolt vastu võetud ettepanekust; on veendunud, et vastuvõetud seadusandlike aktide puhul oleks kasulik koostada hinnangulise kasu ja kulude kokkuvõte ning ajakohastada seda, et võtta arvesse niisuguseid erinevusi mõjuhinnangus sisalduvast analüüsist, mis tulenevad õigusloomeprotsessi käigus tehtud muudatustest; on seisukohal, et niisugune tegevus lihtsustaks ettepaneku mõju seiret ja hindamist;

Parema õigusloome nõuandva organi moodustamine

20.  tunnustab komisjoni volitusel tegutseva halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma tehtud tööd ja esitatud lõpparuannet; tuletab meelde komisjoni viimases õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi käsitlevas teatises (2014. aasta juunist) esitatud kavatsust luua uus parema õigusloome kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuuluvad sidusrühmade esindajad ja liikmesriikide eksperdid;

21.  teeb ettepaneku, et komisjon moodustaks sellise töörühma parema õigusloome kõrgetasemelise nõuandva organi kujul, kuhu kaasataks võimalikult kiiresti nii sidusrühmade erialateadmised kui ka liikmesriikide eksperdid; teeb ettepaneku anda sellele organile, kes peaks komisjoni mõjuhinnangute alast tööd täiendama, tugev ja sõltumatu nõustamispädevus; on seisukohal, et nimetatud organi ekspertteadmised, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustes, võivad anda mõjuhindamismenetlusele ja teistele õigusloome parandamise algatustele lisaväärtust; palub kaasata Euroopa Parlament ja nõukogu ekspertide nimetamise menetlusse; soovitab võtta arvesse juba olemasolevate parema õigusloome organite (näiteks Rootsi, Tšehhi Vabariigi, Madalmaade, Ühendkuningriigi või Saksamaa omade) parimaid tavasid ja kogemusi;

22.  palub komisjonil esitada uute läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu, võttes arvesse käesolevas resolutsioonis rõhutatud aspekte ja komisjoni uut struktuuri, eelkõige parema õigusloome eest vastutava uue asepresidendi rolli;

Euroopa Parlamendi mõjuhinnangud

23.  nõuab komisjoni mõjuhinnangute korrapärast ja võimalikult varajast kontrollimist Euroopa Parlamendi poolt ja eelkõige parlamendikomisjonide tasandil;

24.  tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta, milles nõuti juba olemasolevate parlamendi mõjuhinnangute järjekindlamat kasutamist; tuletab meelde, et mõjuhinnangute teostamiseks on olemas eraldi eelarverida ja spetsiaalsed teenistused; peab parlamendi mõjuhinnangu kasutamist eriti vajalikuks juhul, kui komisjoni algses ettepanekus on tehtud sisulisi muudatusi;

Euroopa Ülemkogu mõjuhinnangud

25.  tuletab nõukogule meelde, et ta peab täitma lubadust hinnata korrapäraselt omaenda sisuliste muudatusettepanekute mõju;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 31.

Õigusalane teave